Elektriväli Magnetväli Ümbritseb laetud kehi (paigalseisvaid, liikuvaid) Ümbritseb püsimagneteid ja vooluga juhte (liikuvaid laetud kehi) Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng q või Q Keha omadusi kirjeldab vooluelement I l Selle SI ühik on: kulon (1 C) vooluelement = voolutugevus × juhtme pikkus Selle SI ühik on: amper korda meeter(1 A x m) Mõju põhiseadus on Coulomb'i seadus: kaks Mõju põhiseadus on Ampere'i seadus: kahe punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võrdeline võrdeline nende laengutekorrutisega ja voolutugevusega mõlemas juhtmes
Elektriväli Magnetväli Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng q või Q Keha (juhtmelõigu) omadusi kirjeldab vooluelement I l Selle SI ühik on: kulon (1 C) vooluelement = voolutugevus × juhtme pikkus Selle SI ühik on: amper korda meeter (1 A - m) q1 q2 I1 l1 I 2l1 F12 = k F12 = K
Pooljuhtide legeerimine. Elektronjuhtivus ja aukjuhtivus. pn-siire. Pooljuhtdiood, selle kasutamine. Transistor, selle kasutamine. Kiip, selle kasutamine analoog ja digitaallülitustes. 3 Magnetväli: Püsimagnet, püsimagnetite vastastikmõju, magnetpoolused. Magnetväli. Püsimagneti ja vooluga juhtme magnetväli. Magnetvälja jõujooned. Vooluelement. Voolude vastastikmõju. Ampere'i seadus. Voolutugevuse ühik amper. Magnetinduktsioon. Ampere'i jõud. Elektromagnet. Vooluraam magnetväljas. Elektrimootor. Magnetvälja mõju liikuvale laetud osakesele. Lorentzi jõud. Laetud osakeste liikumine magnetväljas. Elektronkiire kallutamine magnetvälja mõjul. Tsüklotron. Mass-spektromeeter. Magnethüdrodünaamiline generaator. Ainete suhteline magnetiline läbitavus. Dia-, para- ja ferromagneetikud. Ferromagnetism ning selle kasutamine.
ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul...
M0=BIS. Magnetilise indusktsiooni suund on määratud vabalt pöörduva vooluraami normaali suunaga. Magnetvälja jõujooned-on kinnised jooned,mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib magnetilise indusktsiooni vektori sihiga. Sirgvoolu magnetväli- B=µoI/2r. Ringvoolu magnetväli-B= µoI/2R. Solenoidi magnetväli- B=µonI, kus n=N/L, µo-magnetiline constant = 4*10(-7) N/A². Paralleelsete voolude vastastikmõju-iga vooluelement ühes juhtmes asub magnetväljas, mis on tekitatud teise juhtme voolu poolt ehk F=K*I1*I2*l/d. Ampri definitsioon- on võrdne selle voolu tugevusega, mis kulgeb kahes lõpmata pikas ja omavahel paralleelses, teineteisest 1 m kaugusel vaakumis paiknevas kaduvväikese läbimõõduga sirgjuhtmes,kui juhtmete vahel mõjub jõud meetri kohta K=2*10(-7)N .1A=1C/1s.Ampere'i seadus-magnetväljas mõjub vooluga juhile jõud. Kui juht on jõujoontega risti, siis jõu arvväärtus F=BJl. Kui
suund ühtib kruvi edasinihkumise suunaga, siis magnetvälja suund ühtib kruvipea pöördumise suunaga. Magnetvälja suund ringvoolu sees määratakse parema käe kruvi reegli järgi: kui kruvi pööramise suund ühtib ringvoolu suunaga, siis magnetvälja suund ühtib kruvi edasinihkumise suunaga. Paralleelsete voolude vastastikmõju- paralleelsete voolude vastastikmõju iga vooluelement ühes juhtmes asub magnetväljas mis on tekitatud teise juhtme voolu poolt ehk F=K*I*1*I *l/d 2 Ampri definitsioon- Amper on elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset teineteisest vaakumis 1 m kaugusel asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet läbides tekitab nende juhtide vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2·10 N. -7
𝑎 𝑟𝑑𝛼 𝑎𝑑𝛼 𝜇0 𝑖 Sirgvoolu väli. 𝑟 = 𝑠𝑖𝑛𝛼 𝑑𝑙 = 𝑠𝑖𝑛𝛼 = 𝑠𝑖𝑛2𝛼 𝑑𝐵 = 4𝜋 ∗ 𝑎 ∗ 𝑠𝑖𝑛𝛼𝑑𝛼 B=∫dB B=μ0i/2πa Sirgvoolu magnetilise induktsiooni jooned kujutavad endast juhti ümbritsevate kontsentriliste ringjoonte süsteemi. Ringvoolu väli. Olgu vaadeldav vool ringvool. Iga vooluelement tekitab keskpunktis induktsiooni, mis on suunatud piki 𝜇0 𝑖 kontuuri positiivset normaali. 𝑑𝐵 = 4𝜋 ∗ 𝑟2 𝑑𝑙 𝜇0 𝑖 𝜇0 𝑖 𝜇0𝑖 𝐵= = ∗ 𝑑𝑙 = ∗ 2𝜋𝑟 = 4𝜋 𝑟2 4𝜋 𝑟2 2𝑟 19
Magnetvälja jaoks on Coulombi seadusega analoogilise seaduse formuleerimine keerulisem, sest erinevalt punktlaengutest pole olemas nn. punktvoolusid. Selle asemel võetakse kasutusele vooluelemendi mõiste. Vooluelemendiks Idl nimetatakse lõpmata väikese pikkusega juhtmelõiku, mille pikkus on dl ja mida läbib vool tugevusega I. See on vektor, mille suund ühtib voolu suunaga juhtmelõigus. Selline vooluelement tekitab enda ümber elementaarse magnetvälja. Biot’ ja Savart’i katsetest järeldub, et see kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga (sarnaselt punktlaengu elektrostaatilise väljaga), kuid sõltub lisaks veel suunast, samas kui punktlaengu elektrostaatiline väli oli radiaalsümmeetriline. Vooluelemendi sihis on magnetiline induktsioon võrdne nulliga, kõige suurem on ta vooluelemendiga ristuvas sihis.
tema liikumise kiirus sama kogu toru ristlõike ulatuses, vedeliku kiirus on alati võrdeline temale mõjuva summaarse välisjõuga, vedelik on kokkusurumatu. 53. Voolude vastastikune mõju. Biot'-Savart'-Laplace'i seadus. Vooluelemendiks Idl nimetatakse lõpmata väikese pikkusega juhtmelõiku, mille pikkus on dl ja mida läbib vool tugevusega I. See on vektor, mille suund ühtib voolu suunaga juhtmelõigus. Selline vooluelement tekitab enda ümber elementaarse magnetvälja. Boit' ja Savart' katsetest järeldub, et see kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga, kuid sõltub lisaks veel suunast, samas kui punktlaengu elektrostaatiline väli oli radiaalsümmeetriline. Vooluelemendi sihis on magnetiline induktsioon võrdne nulliga, kõige suurem on ta vooluelemendiga ristuvas sihis. Magnetvälja superpositisiooni printsiip. Vooluelementide poolt tekitatud summaarne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
