Tänapäeval on 30 riigis elektritootmisel käigus 439 tuumareaktorit koguvõimsusega 372 gigavatti. Tuumalõhustumise energia abil toodetakse 16 % kogu maailma elektrist ja selline osakaal on püsinud juba paar aastakümmet. Näiteks, 2006. aastal toodeti üle 2600 miljardi kilovatti tunnis. Sama suur kogus elektrienergiat toodeti tuumaenergeetika sünni ajal 1960. aastal kõikidest muudest allikatest kokku ning see ületab enam kui kolmekordselt suurriikide Saksamaa või Prantsusmaa kogu elektritoodangu. .Riigiti erineb nii tuumareaktorite arv kui nende toodetud tuumaelektri osa laiades piirides. Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides – 104, järgnevad Prantsusmaa 59 ja Jaapan 55 reaktoriga. Samas toodab tuumaenergia suurima osana kogu oma elektrist - 78 % - Prantsusmaa; järgnevad Leedu ja Slovakkia vastavalt 69 % ja 57 % Reaktoritüüpidest domineerivad 2007. aasta alguse andmetel nii olemasolevate kui ehitatavate hulgas surveveereak...
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on inimkonnale toonud rohkem kasu või kahju? 1939. a avastasid Otto Hahni ja Fristz Strassmann ahelreaktsiooni, mis avas tee tummaenergia kasutusele, seda hakati kiiresti realiseerima. Tänapäeva maailmas on tuumaenergia väga levinud. Tuumalõhustumise energia abil toodetakse lausa 17% kogu maailma elektrist. Kolmekümnes maailma riigis on elektritootmisel käigus 439 tuumareaktorit ning see hulk aina kasvab. Kuid mida on selle tohutu energia kasutus inimkonnale kaasa toonud? Kas inimesed teadvustavad endale sellega kaasnevaid ohte? 2011 aastal maavärinast põhjustatud Fukushima tuumaõnnetus tõstatas taaskord küsimusi tuumajaamade ohutuse kohta, arvati et nii mastaapset tuumakatastroofi kui leidis aset Tsernobõlis 26. aprillil 1986, enam ei tule. Õnneks suudeti Fukushima puhul tänapäeva
vähendada põlevkivienergeetikast tulenevat saastamist. Hüdroenergia hoiab põlevkivi kokku. Keila- Joa hüdroelektrijaam on ehitatud Keila jõele Keila Joa kõrvale. Hüdrojaam on ühendatud energiasüsteemiga läbi Keila-Joa. Peale Keila-Joa küdroelektirjaama on Eestis ka näiteks Linnamäe hüdroelektrijaam. Eesti tulevikuks peetakse energia salvestamist metanooli abil, Peipsi tuuleparki. Metanooli saab kasutada teatud kütuseelementides elektritootmisel, samuti õnnestub metanoolist kütusetanklas odavalt vesinikku sünteesida. Metanooli-kütuseelementide areng on algusfaasis, aga on huvipakkuv selle poolest, et nendes toimuv keemiline protsess on põhimõtteliselt pööratav metanoolist toodetakse elektrit ning teisalt on võimalik elektri abiga süsihappegaasist ja veest metanooli toota. Metanooli omakorda õnnestub lihtsasti muuta dimetüüleetriks, mida saab kasutada
Eesti energeetika Eesti energia baseerub peamiselt põlevkivil,mida jätkub 100-200a. Põlevkivi on Eesti strateegiline maavara ja põlevkivi baasil elektri tootmine on Eesti energeetika eripära. Põlevkivi aktiivsest varust, arvutatuna lähtuvalt elektrijaamade tehnilis-majanduslikest tingimustest, jätkub praeguse tarbimismahu juures 40 aastaks. Maagaas on puhtaim fossiilne kütus. Eestis on maagaas elektritootmisel kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile pärinedes samas 100% ulatuses Venemaalt. Maagaas on peamiseks kütusealternatiiviks turbiinelektrijaamade rajamisel elektrisüsteemi paindlikkuse tõstmiseks. Taastuvateks biokütusteks on peamiselt puit, põhk, sõnnik, pilliroog ja jäätmete bioloogiliselt lagunev osa. Eesti rannikualade aastakeskmine tuulekiirus on 6-7 m/s. Tuulest elektri tootmise arendamist piiravad Eestis elektrivõrgu ulatus ja
alternatiivne energialiik, mis aitas vähendada põlevkivienergeetikast tulenevat saastamist. Hüdroenergia hoiab põlevkivi kokku. Keila-Joa hüdroelektrijaam on ehitatud Keila jõele Keila Joa kõrvale. Hüdrojaam on ühendatud energiasüsteemiga läbi Keila-Joa. Peale Keila-Joa hüdroelektrijaama on Eestis ka näiteks Linnamäe hüdroelektrijaam. Eesti tulevikuks peetakse energia salvestamist metanooli abil, Peipsi tuuleparki. Metanooli saab kasutada teatud kütuseelementides elektritootmisel, samuti õnnestub metanoolist kütusetanklas odavalt vesinikku sünteesida. Metanooli-kütuseelementide areng on algusfaasis, aga on huvipakkuv selle poolest, et nendes toimuv keemiline protsess on põhimõtteliselt pööratav metanoolist toodetakse elektrit ning teisalt on võimalik elektri abiga süsihappegaasist ja veest metanooli toota. Metanooli omakorda õnnestub lihtsasti muuta dimetüüleetriks, mida saab kasutada saastevaba kütusena diiselmootoris, samuti
Selle tulemusel on inimesed hakkanud tegutsema, luues erinevaid projekte ja tehes koostööd erinevate organisatsioonidega. Üheks laialt levinud globaalprobleemiks, mis on igas säästva arengu programmis välja toodud, on energiaprobleem. Peamine eesmärk selles vallas on taastuvenergia tootmise mahu suurendamine. Tänapäeva taastuvenergia põhiprobleemideks on suured investeerimiskulud, biotooraine halb kättesaadavus energiatootmiseks, madal tasuvus elektritootmisel, madal hüdroenergeetiline potentsiaal elektri tootmisvõimsuste struktuurist, lisaks ei ole taastuvenergia turutingimustes konkurentsivõimeline. Kuna Euroopa Komisjon suhtub taastuvenergia probleemidesse ja eesmärkidesse väga suure tõsidusega, siis on ka Eesti Euroopa liidu liikmesriigina kohustatud probleemi tõsidusega suhtuma. Siiamaani on Eesti taastuvenergia valdkondi käsitlenud detailsemalt
gaasist, 20% tuulest ja 10% biomassist. Tuumaenergial Eestis selle elektritootmisviisi liigse kalliduse ja kõrge riski tõttu ruumi pole. Ning kuna mikroenergeetikaseadmete hind langeb ja küpsevad vesinikuenergeetikalahendused, siis võib edaspidi põlevkivi põletamisest loobuda, hakates gaasistama biomassi ja rajades vesinikuküttel hajutatud elektritootmise. Kuna kõigi seniste valitsuste energiapoliitika on läbi kukkunud, on põlevkivi osakaal elektritootmisel kasvanud 95 protsendini. Sellelt tasemelt alternatiivide rakendamist alustada on raske, kuid ometi oluline.Tuumaelektri vastu räägib praeguste turul olevate tootmisseadmete liiga kõrge hind. Tuumareaktorite turuhind on 60 miljoni krooni kanti megavati võimsuse kohta. Tasub meenutada sedagi, et sellele hinnale lisanduvad kulud, mida tuumaenergiatootjad siiamaani on püüdnud maksumaksjate kanda jätta - nimelt kasutatud tuumakütuse ning tootmise
Samuti ka turvas, mida loetakse taastumatute energiaallikate hulka kuuluvaks, sest turvast tekib juurde väga aeglaselt ning vähe. Kuna Eestis naftat ei leidu on Eesti energeetika selgrooks olnud põlevkivi ja suuresti jääb see nii ka järgnevatel aastakümnetel, sest me ei suuda oma energiatootmist piisavalt kiiresti ümber korraldada. 2005. a oli põlevkivi osatähtsus meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Praegu kasutusel olevatest karjääridest saab põlevkivi toota veel 15 aastat. Põlevkivi on mõistlik hoida vedelkütuse tootmiseks tulevikus. Eestis on põlevkivist vedelkütuse tööstusliku tootmise kogemus olemas. Ka kavandatavad kõrged saastemaksud ja uute põlevkivikaevanduste avamise ranged keskkonnakaitsetingimused panevad varsti lõpu põlevkivienergeetikale, sest energiatootmine põlevkivist on väga jäätmemahukas.
Kliima soojenemist see ei kiirenda. Heitgaasides kahjulikud lisandid on pärit õhust mis läbib mootori , mitte kütusest. Lisandid on vähem kui bensiinimootorist sest leegitemperatuur on kütusepiiritust kasutades madal. (f) Etanooli madal leegitemperatuur ei ole võimeline sulatama mootori klappe. (g) Piiritus põleb isegi siis, kui vee sisaldus on 20%. See olukord langetab veelgi leegitemperatuuri ning lisab veeauru turbiinilabadesse. Turbiinmootorid kasutatakse lennukitel ja elektritootmisel ja kütusepiiritus võimaldab kavandada turbiin kergetest ja odavamatest materjalidest. (h) Piiritus ei vanane hoidlates. Sellel on ka militaarne tähendus riigikaitse vaatevinklist. PUUDUSI ON KA (a) Etanool ei ole määrdeaine. Tuleb kasutada määrimiseks lisaaineid või kavandada seadmed nii, et nende määrimine ei sõltu kütuse omadustest. (3),(6),(10) . (b) Kui etanool põleb päevavalguses, ei ole see nähtav. (c) Kui bensiin on plahvatusohtlik bensiini/õhu vahekorras mis on ainult 2.
jne. Paraku tekib nende ainete kasutamisel kütuselemendis ka jääkaineid, kuid oluliselt vähem kui tavapärase elektritootmise puhul. Kuna kütuseelemendis muundatakse keemiline energia otse elektrienergiaks, jättes vahele tavapärased põlemis- ja mehhaanilised protsessid, siis on kütuseelemendi kasutegur võrreldes tänapäeval kommertskasutuses olevate seadmetega tunduvalt suurem. Teoreetiliselt ei ole võimalik elektrit efektiivsemalt toota. Tavapärasel elektritootmisel võib kasutegur olla vahemikus 15-30%. Kütuseelemendis elektri tootmisel ulatub kasutegur 60-70%-ni. Kasutades protsessi jääksoojust kütte- või jahutussüsteemides, on kogu süsteemi kasutegur üle 90% . Kui kütuseelemendis kasutada kütusena vesinikku, on ainsaks "põlemisjäägiks" puhas vesi. Isegi süsinikku sisaldavate kütuste kasutamisel kütuselemendis on CO2 (süsinikdioksiidi ehk nn kasvuhoonegaasi) jäägid tavapäraste põlemisprotsessidega võrreldes 40-60% väiksemad
Nüüd, kui on tekkinud parem arusaam tuumaenergiast, tekkimisest ja kasutamisest, saab hakata rääkima selle headest ja halbadest pooltest tänapäeval, lisaks tuumaenergia mõjudest tulevikule. 3 Tuumaenergia tänapäeval: head ja halvad küljed Viimaste aastate jooksul on palju tuumajaamasid maailma juurde ehitatud. Kuidas me nendega tome tuleme on hoopis teine lugu ning selle üle on põhjust muretseda. Tänapäeval on 30 maailma riigis elektritootmisel käigus 442 tuumareaktorit koguvõimsusega 372 GWe. Tuumalõhustumise energia abil toodetakse 16% kogu maailma elektrist ja selline osakaal on püsinud juba paar aastakümmet. Ehitusjärgus on praegu üle 30 uue reaktori koguvõimsusega üle 26 GWe. Lisaks on kindlalt otsustatud või juba tellitud 94 reaktori ehitamine koguvõimsusega rohkem kui 100 GWe, mis moodustab veerandi praegu olemasolevast.
https://www.energy.gov/lpo/abengoa-bioenergy Abengoa bioenergy, Hispaania https://energiatalgud.ee/img_auth.php/8/81/ Kask,_Ü._Bioetanooli_kasutamise_eeldused_ja_võimalused_Eestis.pdf Siit sain selle sünteesi pildi ka http://www.eby.ee/Ylo_Kask.pdf Slaidiesitus just tselluloost etanooli toomise kohta Esimese ja teise põlvkonna biokütused Biokütuse eelised (mitte aind tselluloosist toodetud) Eelis 1 Bioetanooli tootmise kõrvalprodukt praak (praaga) on elektritootmisel taastuvkütus, millel puudub EL regulatsioonide arvestuses, võrreldes fossiilkütustega, CO2 emissioon. Iga tonni bioetanooli tootmisel eraldub kõrvalproduktina 1,34 tonni praaka, mis on Eestis kasutatav taastuvkütusena. 1 tonn praaka on 50% niiskuse juures sama kütteväärtusega mis 1 tonn põlevkivi. Täpsemalt ei kvalifitseeru põllumajanduslikku päritolu taimsete jääkide (praaga) põletamine CO2 arvestuses,
emissioonist. Ligi 60% USA-s õhku paisatud SO2-st on põhjustatud söe põletamisest. SO2 ja NO2 on peamisteks happevihmade põhjustajateks, sest 1-6% atmosfääri paisatud SO2-st muutub iga tund väävelhappeks ja 3-6% NO2 muutub lämmastikhappeks. Lisaks tekib söe põletamisel suurim osa CO2 emissioonist, seda seepärast, et süsi sisaldab kõige suuremas koguses süsinikku võrreldes teiste fossiilsete kütustega. 2.2 Kütteõlid Kui elektritootmisel kasutatakse sütt umbes 40%, siis kütteõlid moodustavad tervikust kõigest 3%- seda USA näitel. Kütteõlisid on kahte tüüpi: jääkkütteõllid ning destilleeritud kütteõlid. Õlid jaotatakse kuue numbri skaalale, kus 1 tähistab jääkõli ning 6 destil. õli ning 2-5 on nende õlide segud. Destilleeritud õlid on ,,süütumad"- nad sisaldavad väga väikestes kogustes lämmastikku, tuhka ning väävlit. Neid õlisid kasutatakse peamiselt koduses majapidamises.
reformimisega. Head tehnilised näitajad on saavutatud kõrgematel temperatuuridel (800...900 °C). Kõrgel temperatuuril on piiratud termiliste tsüklite arv. Kütuseelement on kasutatav suure võimsusega energeetilise seadmena. Süsteemist saab kõrgetemperatuurilist jääksoojust, mida võib kasutada elektrienergia tootmiseks gaasi- või aurutsüklis või ka soojusvarustuseks. SOFC kasutegur on võrreldes konkureerivate tehnoloogiatega elektritootmisel ka parim. Ta on efektiivne väga laias koormusvahemikus (15...100%). Siin suudab temaga võistelda ainult sisepõlemismootor. Kõrgetemperatuuriliste kütuseelementide puuduseks on see, et konstruktsioonimaterjalidena ei saa kasutada roostevaba terast, vaid tuleb kasutada keraamilisi materjale. Sobivate, paljudele termilistele tsüklitele vastupidavate keraamiliste materjalide väljatöötamine on ka üheks probleemiks kütuseelementide töökindluse tõstmisel. Vesinik kütusena
fossiilkütuste järele. Üha suurenev nõudlus naftatoodete järele tekitab tarneraskusi, sest endised suured naftaväljad on asendunud väiksematega, kust naftat on keerukas välja pumbata. Mõningate prognooside kohaselt peaks naftatoomine jõudma haripunkti viie aasta pärast ning gaasitootmine viieteistkümne aasta pärast. Fossiilkütuste ammendumine hakkab edaspidi üha enam mõjutama valikuid elektritootmisel, transpordivahendite valikul ja igapäevases majapidamises. Eestis toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, kasutatakse vett ja kaevanduspiirkondade pinnast. Põlevkivi kaevandamine ja sellel baseeruv energeetika on Eesti üks olulisemaid majandus- ja keskkonnaküsimusi. Arutuse all on ka tuumaenergiajaama ehitamine, õigemini Eesti ühinemine sellega kas Leedus või Soomes
bensiin, metanool jne. Paraku tekib nende ainete kasutamisel kütuselemendis ka jääkaineid, kuid oluliselt vähem kui tavapärase elektritootmise puhul. Kuna kütuseelemendis muundatakse keemiline energia otse elektrienergiaks, jättes vahele tavapärased põlemis- ja mehhaanilised protsessid, siis on kütuseelemendi kasutegur võrreldes tänapäeval kommertskasutuses olevate seadmetega tunduvalt suurem. Teoreetiliselt ei ole võimalik elektrit efektiivsemalt toota. Tavapärasel elektritootmisel võib kasutegur olla vahemikus 15-30%. Kütuseelemendis elektri tootmisel ulatub kasutegur 60-70%-ni. Kasutades protsessi jääksoojust kütte- või jahutussüsteemides, on kogu süsteemi kasutegur üle 90% . Kui kütuseelemendis kasutada kütusena vesinikku, on ainsaks "põlemisjäägiks" puhas vesi. Isegi süsinikku sisaldavate kütuste kasutamisel kütuselemendis on CO 2 (süsinikdioksiidi ehk nn kasvuhoonegaasi) jäägid tavapäraste põlemisprotsessidega võrreldes 40-60% väiksemad
bensiin, metanool jne. Paraku tekib nende ainete kasutamisel kütuselemendis ka jääkaineid, kuid oluliselt vähem kui tavapärase elektritootmise puhul. Kuna kütuseelemendis muundatakse keemiline energia otse elektrienergiaks, jättes vahele tavapärased põlemis- ja mehhaanilised protsessid, siis on kütuseelemendi kasutegur võrreldes tänapäeval kommertskasutuses olevate seadmetega tunduvalt suurem. Teoreetiliselt ei ole võimalik elektrit efektiivsemalt toota. Tavapärasel elektritootmisel võib kasutegur olla vahemikus 15-30%. Kütuseelemendis elektri tootmisel ulatub kasutegur 60-70%-ni. Kasutades protsessi jääksoojust kütte- või jahutussüsteemides, on kogu süsteemi kasutegur üle 90% . Kui kütuseelemendis kasutada kütusena vesinikku, on ainsaks "põlemisjäägiks" puhas vesi. Isegi süsinikku sisaldavate kütuste kasutamisel kütuselemendis on CO 2 (süsinikdioksiidi ehk nn kasvuhoonegaasi) jäägid tavapäraste põlemisprotsessidega võrreldes 40-60% väiksemad
energiat tagasi kätte saada Nafta - 8:1. toornafta ja kivisusi?? Milles seisneb põhimõtteline erinevus kivisöe ja päikesepaneelide EROEI-stes (kuidas nad muutuvad aja jooksul)? Kivisoe EROEI vaheneb aja jooksul, sest selle maaki jaab aina vahemaks. Hüdroenergeetika peamised eelised ja puudused. Taastuv energiaallikas, mida iseloomustab muundamise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur. Hüdrojaamades 1 GWh elektritootmisel väheneb KHG emissioon ca 480 tonni võrra. Hüdroelektri kasutamine 33% - vältib KHG emissiooni, mis võrdub 4.4 mln brl bensiini põletamisel. Puuduseks on veeökosüsteemi muutumine, vajalike rajatiste kallidus ja maa kadumaminek paisjärvede arvel, samuti h. ebaühtlane geograafiline jaotumine, paisjärvede kalastik väheneb (SEI, sõnaseletusi). Eesti oludes jääb h. osa elektribilansis jõgede väikese hüdropotentsiaali tõttu tühiseks
Tulemuseks on II põlvkonna reaktorite olulised täiustamised ning järgmise III / III+ põlvkonna reaktorite, nagu ABWR, EPR, AP-1000, Advanced CANDU (jt) väljatöötamine. Näiteks ajavahemikul 1980 2002, kui uute ehitatud reaktorite arv vaevu asendas suletavate arvu, suurenes tuumaelektritoodang kütuse parema kasutuse ja muude uuenduste tõttu 60 %. [7] 14 5. TUUMAENERGIA MAAILMAS Tänapäeval on 30 riigis elektritootmisel käigus 439 tuumareaktorit ning riigi erinevad tuumareaktorite arv kui ka nende toodetud tuumaelektri osa laiades piirides. Tuumalõhustumise energia abil toodetakse 16% kogu maailma elektrist ning see protsent on püsinud stabiilne juba mitukümmend aastat. Suurimate reaktorite arvuga riikideks on Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa ja Jaapan, seejuures Prantsusmaa toodetud energiast moodustab tuumaenergia 78%, mis on ühtlasi ka suurim tuumaenergia osakaal riigi kohta. [8]
1. Tuumaenergeetika osa elektroenergeetikas. Tuumaenergeetika areng. Tuumareaktorite liigitus. Tänapäeval on 30 riigis elektritootmisel käigus 443 tuumareaktorit koguvõimsusega 372 GWe. Tuumalõhustumise energia abil toodetakse 16 % kogu maailma elektrist (~7% moodustab maailmas tarbitavast energiast). Tänu ioniseeriva kiirguse ja 1930-ndate aastate lõpul tuumamuundumiste, tuumalõhestumiste uurimisele arenes välja tuumaenergeetika. Teadaolevalt käivitati 1940-ndate alguses esimene tuumareaktor. Lisaks soodustas mingil määral tuumarelvastuse ja sõjalaevade tuumajõuseadmete
mitteratsionaalne kasutamine jne) Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung; looduslik taluvusvõime, bioloogiline kandevõime ületatakse Kliimamuutused ...antud kliimas ebasobiv sügav harimine, liigne väetamine jne. ENERGIAKASUTUS Üha kasvav fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonnasaastumise ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise. See omakorda hakkab üha enam mõjutama valikuid elektritootmisel, transpordivahendite valikul ja igapäevases majapidamises. Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem. Energia eraldub ja lisandub pidevalt. Energia - skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. E = 1J Energiat pole võimalik toota, see muundub ühest liigist teise. Energiat saadakse: Kütuste põletamisel Mehaanilise energia arvelt Tuumaenergiat kasutades Päikeseenergiat kasutades Energia pärineb: Biomass
on piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega. Pidevalt kasvav fossiilkütuste kasutamine toob kaasa keskkonna saastumise ja kergesti kättesaaavate ressursside ammendumise. Maailma soojenemist põhjustav keskkonnasaaste ning ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Fossiilkütuste lõppemine hakkab edaspidi üha enam mõjutama valikuid elektritootmisel, transpordivahendite valikul ja igapäevases majapidamises. Elektrifitseerimine algas 19. sajandil, kui gaasilaternaid hakati asendama elektrivalgustitega nii tänaval kui tööstuses. Sellest perioodist alates sai alguse globaalne elektrifitseerimine, kui elektrit hakati kasutama ka kodumajapidamistes. Kodus hakati kasutama elektroonikat ja olmetehnikat, mis vajasid toiteks elektrit. Need vahendid aitasid lihtsustada igapäevaseid
Nafta eksport Saudi-Araabia,Norra,Iraan,Venetzuela,Venemaa.Suurimad nafta töötlejad on USA ja Euroopa,kellel on endal või kes ostavad teiste käest toornaftat ja seejärel töötlevad. Nafta kasutamise eelised Suur energiasisaldus,kus 1kw energia tootmiseks kulub 10X vähem sütti Nafta kasutamise puudused Ohtlik reostus,piiratud varu,puuraukude ja platvormide ehitus kallis - Maagaas selle varud on suuremad kui nafta omad.Maagaasi kasutatakse elektritootmisel,majapidamises katlamajades vee soojendamiseks ning toorainena keemiatööstuses ainult lämmastikväetiste tootmisel.Gaasi suuremad varud on Lähis-Idas.Suurimad tootjad on Usa,Venemaa,Kanada,UK.Venemaa müüb Euroopasse. USA tarbib sisseostetud gaasi. Maagaasi kasutamise eelised naftast suurem energiasisaldus,lihtsam ammutada,põlemisel ei saasta õhku,odavam transportida torujuhtmete abil suuremates kogustes.
5 paremad võimalused puiduenergia kasutamiseks nii arenenud- kui ka arengumaades. Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojusenergia kui ka elektri tootmiseks. Puit on tänu automaatsete põletusseadmete leiutamisele puidugraanulite ja hakke/pilbaste kujul põletusainena nüüd mitte ainult palju ökoloogilisem, vaid ka palju mugavam. Iga elektritootmisel biomassiga asendatud fossiilkütuse tonniga vähendatakse CO2 emissiooni atmosfääri 1,05 tonni toodetud 1 MWh kohta Maailma küttepuu varumise maht on 1,8 miljardit m3 aastas. Kogu varutavast küttepuust varutakse arenenud riikides seni vaid 13%. Suurimad küttepuu tootjad on India 306 millionit m3 ja Hiina 191 miljonit m3. Arenenud riikidest kasutatakse küttepuud rohkem USA- s, Soomes, Rootsis ja Austrias . Puiduenergia kasutamine suureneb Euroopas praegu 3,5 % võrra aastas.
Viimased aastakümned on tähtsaim energiaallikas olnud kahtlemata nafta. Eestis võimalikku kasutust leidvate alternatiivkütuste seast võiks välja tuua: *pilliroog, *päideroog, *puukoor. 3 Eesti energeetika aluseks jääb veel pikaks ajaks põlevkivi Eesti energeetika selgrooks on olnud põlevkivi ja suuresti jääb nii ka lähitulevikus, vaatamata suurenevatele keskkonnakaitselistele piirangutele. 2005. aastal oli põlevkivi osakaal meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Põlevkivi kasutamisel on kaks tähtsat positiivset momenti: riigi energeetiline varustuskindlus ja vähene sõltuvus maailmaturu hindadest. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seonduvad kolm asbekti: sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnakaitseline. Põlevkivi annab tööd ja eluks vajalikku kindlustunnet paljudele inimestele ning seetõttu on loomulik, et KirdeEesti elanikkond valdavas osas toetab põlevkivikaevandamise jätkamist.
annaabi.ee 
