· Segment liinilõik · Telekommunatsioon (Telecom) side üle vahemaa · Andmekommunatsioon (Datacom) andmete vahetamine seadmete vahel · Meediakanal füüsiline keskkond mille kaudu side pidamine/ andmete saatmine toimub · Juhtmeta ei kasutata juhtmeid, kaableid; signal levib vabas keskkonnas o Raadiosignaal elektromagneetilineradiatsioon o Valgus Signaal infrapuna ja laser · Juhtmega o Elektrisignaal metall traat o Valgus valgusimpulss · Topoloogia arvutivõrke, nende ülesehitust ja struktuuri kirjeldav teadus · BUS Siinivõrk, Võrgu Üks Meediakanal Mida Kõik Nodded Jagavad · CSMACD Tehnoloogia Mis Võimaldab Kasutada Ühte Meediakanalit · Carrier Sense Multiple Access Collision Detection Kandja Tunnetus Mitmik Juurdepääs Kokkupõrke Tuvastus · Carrier Sense Signaali Saab Sisse Lasta Siis Kui Kanal On Vaba
Kaasasündinud refleksid tingimatud, beebide esimestel eluaastatel esinevad refleksid, mis on olulised beebi ellu jäämiseks (otsimis-, imemisrefleks jms.) refleksikaared läbi seljaaju. Omandatud refleksid tingitud refleksid, peaaju eri piirkonnad ja seljaaju, silmapupillide ahanemine, kaitserefleksid. Närviimpulssi liikumine - närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele, kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet. Sünaps - kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriitidega või keharakuga ja annab närviimpulsi edasi järgmisel rakule, enamik keemilised. Sisenõrenäärmed humoraalne regulatsioon, tagab organite/elundite vahelise koostöö ja stabiilse sisekeskkonna. Käbikeha, ajuripats, kilpnääre,
.. 1 kB= 1024 B 1 MB = 1024 KB = 1024*1024 B = 1048576 B 1 GB = 1024 MB = 1024*1024 KB = 1048576*1024 B Kiibid ja loogika Kahendarvudega saab teha tehteid Loogikatehted , aritmeetikatehted Tehteid tehakse tavaliselt kahe arvuga, mida nimetatakse operandideks. BOOLE algebra Boole algebra abil võimalik kirjeldada loogikakiipide käitumist Kiibid ja loogika Kiibid ja loogika Kiibid ja loogika Loogikakiip Elektroonilised lülitid Elektrisignaal juhib lülitit Transistor Loogikaelement Loogikakiip Loogikakiip Infot hoitakse arvutis bitijadadena10100010100011100... Reaalselt elektilistesignaalidena Bitijada abil võimalik esitada erinevat informatsiooni
Närvirakud Dendriidid võtavad signaali vastu retseptorilt või *suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, teiselt närvirakult, neuriidid juhivad närviimpulsid tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. edasi teistesse rakkudesse.Sünapsidega antakse edasi närviimpulss järgmisele rakule.Närvirakkude vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. *müofibrillid võimaldab toimuda lihasrakkude kokkutõmbeid, koosnevad müofilamentidest- aktiinist ja müosiinist. Lihaste kokkutõmbel nihkuvad müoflamendid üksteise vahele *Neuron närvirakk; iseloomusavad pikad jätked- koosneb rakukehast ja kahesugustest jätkedest. * Dendriit närviraku lõhemad jätked, mis võtavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse *neuriit e
hinna pärast. Samuti on raadiol kuulus Alpine väljatöötatud Bass engine tarkvara, mis teeb klubimuusika kuulamise kordades nauditavamaks. 4 2. Helivõimendi Võimendi töö ülesandeks on eelvõimendis suurendada elektrisignaali pinget (eelvõimendis) ja võimsust( lõppvõimendis) helisageduste alas ( tavaliselt 20 Hz kuni 20kHz). Võimendatud elektrisignaal juhitakse edasi kõlari(te)sse. Helisagedusvõimendi kuulub iga raadio, teleri, arvuti ja nutiseadme koosseisu ning on stereoseadmestiku oluline osa. Autor kasutas oma autos Pioneer GM- A5602 kahe kanalist helivõimendit. Antud võimendi maksimaalne võimsus on 900w ja nominaalne võimsus on 2x150w või 1x450w. Töö koostaja valis antud võimendi hea hinna ja kvaliteedi suhte pärast. 3. Subwoofer ehk bassikõlar
Helilainest tingitud õhurõhumuutused panevad membraani võnkuma, mis paneb pooli magnetväljas liikuma, mis tekitab elektromotoorjõu, nii et väljundis tekib elektrisignaal, mille sagedus ja amplituud on võrdelised membraani võnkumist põhjustanud heliga. Mõnel juhul on pool väga väikese impedantsiga ja seetõttu kasutatakse väljundi impedantsi suurendamiseks trafot. On ka võimalik pooli üldtakistust suurendada 25-30 ni, nii et trafot pole vaja. Elektrodünaamiline mikrofon on üsna odav ja pakub keskmist kvaliteeti. Kõrgekvaliteedilist elektrodünaamilist mikrofoni ei ole kerge valmistada. Hea
Anduri näidud jäävad vahemikku 4 kuni 20 mA. Vooluväljund tagab alati nõutud voolu väljundahelas. Sedasi saab anduriga ühendatud seade voolu katkemisel kergesti tuvastada anduri probleemi (näiteks katkenud juhe). Signaali saab kergesti muuta pingeks 250 Ω takistiga, mille pingelang muutub vahemikus kuni 5 V ja seda saab kergesti mõõta programmeeritava kontrolleriga (PLC-ga) või digitaal-analoog-muunduriga. Diskreetsignaal on selline elektrisignaal, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalidel on lõplik arv olekuid. Diskreetsignaal saadakse analoogsignaalist selle väärtuse mõõtmise teel teatud kindlate ajavahemike järel. Nii saadud näite (mõõteväärtusi) nimetatakse diskreetideks (ingl sample) ja näiduvõtusagedust diskreetimissageduseks (ingl sampling rate, sampling frequency). Diskreetimine on esimene samm analoogsignaalist digitaalsignaali saamisel. Edasiseks
Dendriit- lühike mitmeharuline jätke. Võtab vastu siganaali retseptorilt või teiselt närvirakult. Neuriit ehk akson- pikad jätker, juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriitidega või keharakuga j aannab närviimpulsi edasi järgmisel rakule. Enamik sünapse on keemilised. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorite ehk virgatsainet. Kui piisav hulk mediaatorit on difundeerunud teise raku retseptoritele, muutub selle raku seisund rahuoleku rakus genereeritakse närviimpulss või vastupidi, aktiivses rakus pidurdab mediaator erutuse. Bioloogia kontrolltöö Villu
võrguadapter (NIC). Vähem levinud on: järgur ehk repiiter (repeater), sild (bridge), sild-marsruuter (brouter), lüüs (gateway) ja hallatav võrguseade (with management). Võrgu ajalugu: Pärast arvutite ilmumist, hakati aegamööda terminale viima peaarvutist järjest kaugemale. Siit tekkiski idee panna arvutid tööle võrgus, mida mööda saaks üks võrku ühendatud arvuti saata teisele arvutile vajalikul hetkel infot. On ju teada, et elektrisignaal liigub traatides valguse kiirusega, teisisõnu peaaegu hetkeliselt. See võimaldaks saata infot ühest arvutist teise väga mugavalt - ära jääks tüütu ketaste või magnetlintidega sebimine arvutite vahel; ka võidab nii talitades palju ajas, kui arvutid asuvad üksteisest kaugel. Lisaks sellele saab meeskonnatöö korral hoida mahukaid andmeid iga arvuti asemel ka ainult ühes kohas koos - neile pääseb ju alati võrgu vahendusel ligi. Jagatavad
5. Mis ülesanded on verel Sinu kehas? a) Transpordib aineid b) Immuunsuse tagamine c) Täidab kaitsefunktsiooni 6. Kasutades järgmisi mõisteid, iseloomusta keemilise sünapsi töö põhimõtet: neuron,neuriit, mediaator, sünaptiline pilu, närviimpuls, retseptorvalk,dendriit Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga. 7.Võrdle omavahel lihaskudede hulka kuuluvaid vööt-,sile- ja südamelihaskudet! Tunnus vöötlihaskude südamelihaskude Silelihaskude 1. Millised on 1. lihaskiududest, 1. rakud on 1. koosneb rakud
5. Mis ülesanded on verel Sinu kehas? a) Transpordib aineid b) Immuunsuse tagamine c) Täidab kaitsefunktsiooni 6. Kasutades järgmisi mõisteid, iseloomusta keemilise sünapsi töö põhimõtet: neuron,neuriit, mediaator, sünaptiline pilu, närviimpuls, retseptorvalk,dendriit Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga. 7.Võrdle omavahel lihaskudede hulka kuuluvaid vööt-,sile- ja südamelihaskudet! Tunnus vöötlihaskude südamelihaskude Silelihaskude 1. Millised on 1. lihaskiududest, 1. rakud on 1. koosneb rakud
Kgudse (võimendusega) jūtimise korral kasutatakse pneumojaoti jūtelemendi mõjutamist abiklapi kaudu. Selliseid pneumojaoteid iseloomustavad väikesem juhtimisvõimsus ja tundlikkus juhitava suruõhu rõhule ( juhul kui juhtimiseks kasutatakse Sama suruõhku, mida jūitakse). t9 g-t iiįį#fiuj*uįi:ąį,r+firt+*i iļįi*iiiįĮffi i ELEKTRISIGNAAL MõruTAB ELEKTROMAGNETĮT tt ]Į ELEKTROMAGNET MõruTAB VAHETULT PNEUMOJAOTI ABIKLAPPI ll ABIKLAPI KAUDU MõruTATAKSE PNEUMOJAOTI JUHT-
Valgusvoo tugevnemisel suurenevad emittervoolu ülekandetegurid P ja n ja valgusvoo teataval väärtusel, mille korral nende summa saab võrdseks ühega, lülitab türistori sisse. Optotüristoris valgusallika rolli mängib infrapunane valgusdiood. 48 Optronid. Valgusallikas Valguse vastuvõtja valguse saamiseks muudab valguse kasutame elektrit elektriks näide: elektrisignaal optiline signaal elektrisignaal kõrgepingeliin elektriliselt (galvaaniliselt) lahtisidestatud signaal (näit.300kV) arvutile (5V) Valgusallikad: hõõglamp (abistav, mõnikord, vananenud) valgusdiood (LED) (põhiline) laser (optilised kaabelvõrgud) Resistoroptron toff = 10-2 s ;
Kuidas mõte liigutusest teoks saab? Motoorikaga seotud alad: plaan liigutada liigub otsmikult keskele. Oimusagaras tekib kavatsus, premotoorne korteks, primaarsest motoorsest korteksist läheb käsk et liigutust teha. Posterioorpareitaal kortkeksis tekib teha liigutus, premotoorne korteks valmistab liigutuse ette, primaarne motoorne korteks saadab aktsioonipotentsiaali.Motoneuronites tekib sünaps – siis liigub elektrisignaal musklisse. Basaalganglionide ja väikeaju roll liigutuste juhtimisel. Basaalganglionid – olulised liigutuste juhtijad, seal toimub tugevuse regulatsioon. Kõik info käib sealt läbi. Kontrollib palju alaosasid, kuid tuleb kõige paremini ilmsiks uute oskuste õppimisel. GABA – pidurdav neurotransmitter Väikeaju - liikumise peenmotoorika, graatsilised, sujuvad ja nüansirikkad liigutused. Kahjustuse puhul probleem ka üldise rütmitajuga
tamiseks peab iga arvuti teadma vähemalt ühe nimeserveri Foto 51. Koaksiaalkaablil aadressi. Arvutite nimed on jagatud hierarhiliselt doomeniteks, töötav järgur need omakorda alamdoomeniteks. Näiteks nimi www.khk.tartu.ee. tähendab masinat www juurdoomeni . alamdoomeni ee alamdoomeni tartu alamdoomenis khk. 30 Järgur (repeater, repiiter) võimendab signaali pikkade võrgukaablite kasutamisel. Nimelt hajub elektrisignaal juhtme takistuse tõttu, mistõttu on vaja teatud vahemaa tagant seda uuesti üles võimendada. Järgur töötab OSI mudeli alumises, füüsilises kihis. Jaotur (hub) töötab nagu mitme pordiga järgur: kui jaoturi ühte porti saabub võrgupa- kett, siis võimendatakse see kõigisse portidesse. Ka jaotur töötab füüsilises kihis. Tänapäe- val võiks jaoturite kasutamisest loobuda kommutaatorite kasuks, kuna jaoturit kasutades
täisarvuni. Näiteks mitmemõõtmelised signaalid, 2d pilt salvestatakse arvutisse nagu maatriks. Hea kvaliteet on 1920x1080 (24 bitti igas pikslis – 8 bitti punane, 8 roheline, 8 sinine). Pikslite arv(mitu rida ja veergu kokku on). Video on 3D signaal – järjestikuste 2D piltide jada (tav. 30 kaadrit sekundis). Värviline video: laius, pikkus, värv, aeg. Multimeedia: video + heli, võivad olla ka subtiitrid. 4. Elektrilised signaalid, vool ja pinge. Takistus, Oomi seadus. Elektrisignaal on ajas muutuv elektriline suurus (enamasti elektrivool või -pinge), mis kannab informatsiooni, vaadeldaval juhul andmeid, mida saab töödelda, salvestada ja edastada. Elektrisignaale edastatakse elektrijuhtide kaudu või elektromagnetlainete vahendusel. Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning määrab ära, kui palju
annaabi.ee 
