Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektripinge". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tammi, veevool, hüdroelektrijaam, voltmeeter, klemmid, kuloni, dzaul, turbiinid, patarei, elektrivõrgus, 230vKeemilistes vooluallikates eralduvad erinimeliselt laetud osakesed keemiliste reaktsioonide tulemusena. Keemilisi vooluallikaid (v.a. akud) nim. galvaanielementideks. Keemiliste reaktsioonide tulemusena tekib galvaanelemendis siseenergia ülejääk, mis muundub elektrivälja energiaks. Galvaanelemendi tööiga on suhteliselt lühike ning keemilised protsessid mittepööratavad. Mitu järjestikku e. jadamisi ühendatud vooluallikat moodustab patarei. Aku on vooluallikas, mis töötab keemiliste protsesside pööratavuse põhimõttel. Akust saab vooluallikas alles pärast selle laadimist (toimuvad keemilised reaktsioonid, milles teise vooluallika elektrivälja energia muundub aku siseenergiaks), laadimiseks kasutatakse teist alalisvoolu allikat. Pooluste ühendamisel juhiga hakkavad akus toimuma keemilised reaktsioonid, milles akusse talletunud siseenergia muundub uuesti elektrivälja energiaks
*Voolu soojuslik toime- kõik juhid, mida läbib elektrivool, soojenevad *Voolu magnetiline toime-elektrivoolu toimel saavad juhid magnetilised omadused 6-8)Voolu tugevuseks nim füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laenguhulk läbib juhiristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis mõõdab voolutugevust tarbijas. See ühendatakse vooluringi järjestikku tarbijaga. Voolutugevus on 1 amper, siis kui juhi ristlõiet läbib 1 sekundi jooksul 1 kuloni suurune laeng. 9) Alalisvool- vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. (aku, patarei) Vahelduvvool- vool, kus voolutugevus ja suund perioodiliselt muutub. 10) Vooluallikad on seadmed, mis tekitavad juhis elektrivälja ja säilitavad selle pika aja jooksul. 11) Vooluring vooluallika ja tarbija vahel asuv süsteem, kuhu võib olla liidetud ka teisi seadmeid (nt ampermeeter). Vooluringis on elektrivool. 12) Skeem- tingmärkidega joonistatud vooluring
1pingeühik=1töö ühik/1 laengu ühik. 26. Millistes ühikutes pinget mõõdetakse? Kuidas on seotud pinge ühik teiste meile tuntud ühikutega? Millal on pinge juhi kahe punkti vahel võrdne ühe pingeühikuga? 1volt (1V). 1V=1J/1C. Pingeühik on võrdne tööühiku ja laenguühiku jagatisega. 27. Millise mõõteriistaga mõõdetakse pinget? Milline on tema skeemitähis? Kuidas ühendadakse ta juhiga, mille otstel pinget mõõta soovitakse? Voltmeetriga. Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille otstelt pinget tahetakse mõõta.
ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. U=A/q (Pinge =elektrivälja töö jagada elektrilaenguga) 3. Mis on pinge ühikuks, millega võrdub pinge ühik. Pinge ühik on 1 volt, ühiku tähiseks 1 V Pingeühik on võrdne tööühiku ja laenguühiku jagatisega. 1V= 1J/1C 4. Tuua näiteid pinge väärtustest. Pinge: Elektrivõrgus 220 V Auto aku poolustel 12V Äikesepilvede vahel 100 000 000 V Kuivelemendi poolustel 1,5 V 5. Kuidas ühendatakse voltmeeter vooluringi? Voltmeeter ühendatakse vooluringi rööbiti juhiga, mille otstel pinget tahetakse mõõta. 6. Sõnasta Ohmi seadus. Lisa valem Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. U I = I- voolutugevus (A), U- pinge (V), R- takistus () R 7. Millest on põhjustatud metallide takistus? Metallide takistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust
Tööleht 1 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 1.Milline omadus on hõõrutud kehal? V: Hõõrutud keha tõmbab enda poole teisi kehasid 2.Millist keha omadust kirjeldatakse elektrilaengu abil? V: Hõõrumisel tekkinud keha omadust tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu e laengu abil. 3.Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? V: Keha, millel on elektrilaeng 4.Mis juhtub, kui laetud kehaga puudutada teist keha? V: Elektrilaeng võib tekkida ja kanduda laetult kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. 5.Miks kleepub sooja ahju vastu surutud ajaleht pärast riideharjaga hõõrumist ahju külge? V: hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. 6.Miks kattub lakitud mööbli pind kiiresti tolmuga, kui seda pühkida kuiva lapiga? V: kehal on elektrilaeng. 7.Miks liibub villase riidega hõõrutud täispuhutav õhupall vastu seina, kappi või mõnda muud eset? V: kuna sellel teki
Vooluring Vooluallikas Vooluallikas on mistahes seade, mis suudab tekitada ja alal hoida elektrivoolu. Energia mõistestikus võime öelda, et vooluallikas on seade, mis muundab mingit mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Oma tööpõhimõttelt on vooluallikad väga mitmekesised. Patareis muundub elektrienergiaks keemilistel reaktsioonidel vallanduv energia. Elektrigeneraatorites muundub elektrienergiaks mehaaniline energia. Päikesepatareides muundatakse valgusenergiat. Ka soojusenergiat saab muundada elektrienergiaks. Vooluring Elektrivool saab püsivalt kulgeda üksnes elektrijuhtidest moodustatud kinnistes ahelates ehk vooluringides. Vooluringi põhiosad on: vooluallikas (energiaallikas); koormus ehk tarvitid: need on seadmed, mis elektrivoolu abiga midagi kasulikku teevad; takistid ja muud abivahendid vooluringi omaduste mõjutamiseks; ühendusjuhtmed; lülitid. Sageli sisaldab vooluring ka mõõteseadmeid nagu ampe
Rööpühendus e. paralleelneühendus:ühendusviis, mille puhul kõigile sedametele on rakendatud sama voolu pinge. · Aine eritakistuseks nimetatakse antud ainest tehtud 1 mm2 ristlõikega ja 1 m pikkuse juhi takistust. · Vooluallikas ehk elektrivooluallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. · Vooluallika sisetakistuseks nimetatakse vooluallika elektritakistust. · Voltmeeter on mõõteriist elektrivoolu pinge mõõtmiseks. Voltmeeter ühendatakse vooluahelasse rööbiti. · Ampermeeter on seade voolutugevuse mõõtmiseks. Ampermeeter ühendatakse vooluahelasse jadamisi. Ampermeetri takistus on vooluahela takistusest tunduvalt väiksem, mistõttu ta ei muuda märgatavalt voolutugevust vooluahelas.
Püsiv elektrivool võib juhtmes tekkida vaid siis, kui on suletud vooluring. Elektronide kindlasuunalist liikumist takistab nende põrkamine ja hõõrdumine vastu elektrijuhi aatomeid ning molekule. Takistavat mõju, mida iga elektrijuht avaldab temas kulgevale püsiva tugevusega ja suunaga voolule, nim elektriliseks takistuseks. Suurte takistuste ja isolatsioonitakistuste mõõtmiseks kasutatakse megaoommeetrit ehk megerit. Kõik oommeetrid omavad sees vooluallika, harilikult patarei. Sellest tingituna seatakse enne mõõtmisele asuimist oommeetri osuti alati "0" asendisse. Oommeetrid ühendatakse takistuse mõõtmisel mõõdetava takistuse otstele, mille juures mõõdetav takistus (tarbija) ei tohi olla pingestatud. Vastasel korral põlev oommeeter silmapilkselt läbi. Elektritakistus on füüsiline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Oomist väiksemat ühikut kasutatakse vähe. , , , Takistussõltub juhi aterjalist j j lemtest
T periood sekundites (s) Üks herts tähendab ühte perioodi sekundis. Elektromotoorjõud (lühend emj) on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis (s. o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu. Elektromotoorjõud E on võrdne tööga W, mida teevad kõrvaljõud, s.t mitteelektrilise päritoluga energiaallikad, elektrilaengu q ümberpaigutamiseks kogu vooluringi ulatuses: Elektromotoorjõu mõõtühik on volt. Elektromotoorjõud on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamiseks vooluringis tehakse 1 dzaul tööd. Elektromotoorjõu mõistet kasutatakse peamiselt seoses elektromagnetilise induktsiooniga ja elektrokeemiliste vooluallikatega 10.Vahelduvvoolu parameetrid . Siinuselektromotoorjõu saamine vahelduvvoolugeneraatoris. kõrge sisendpinge madal sisendpinge kõrge väljundpinge madal väljundpinge sisendi lekkevool
Pinge on füüsikaline suuurus, mis iseloomustab voolu tekitavat elektrivälja. Elektrivälja A 1J Pinge = U= 1V Elektrilaeng töö q 1C = Pinge ühik 1 V 1 volt Alessandro Volta 1J 1V 1C = Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Kõrge pinge / madal pinge · Elektrivool on kas tugev või nõrk! · Elektripinge on kõrge või madal! · Mida kõrgem pinge, seda suurem võimalus tugeva voolu tekkimiseks. · Elektrivõrgu pinge on 220 V eluohtlik! · Kõrgepingeliini ja maa vahel 100 000 V · Pinge äikesepilvede vahel 100 000 000 V (õpik lk 63 leiad rohkem pingete väärtusi) · Pinge ei tapa, vool tapab!
Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pikaks ajaks. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. Vooluallikas teevad tööd välised, mitte mitteelektrilised jõud. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees elektrivälja energiaks mingi teist liiki energia. Vooluallikaid liigitatakse selle järgi, millineenergialiik seal elektrivälja energiaks muundub. Pinge füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. U=A/q U = pinge V, A = elektrivälja töö J, q = elektrilaeng C. Takistus ühik . Juhi takistus on 1 , kui juhi otstele on rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1A. Eritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule
· juhtmetest · vooluallikast (generaator, akupatarei) · tarvitist (lamp, mootor) · lüliti Mõõteriistad Ampermeeter lülitatakse vooluahelasse alati järjestikku tarvitiga. Voltmeeter lülitatakse vooluahelasse alati paralleelselt tarvitiga. Oommeetri korral kasutatakse testri sees paiknevat vooluallikat. Juht, mille takistust soovitakse mõõta, ühendatakse seda allikat ja galvanomeetrit sisaldavasse vooluringi. Multimeeter on ampermeeter + voltmeeter + oommeeter! Jadaühendus: Kuna vooluahel ei hargne, siis voolutugevus kogu ahelas on ühesugune. I = I1 = I 2 Jadalülituse korral on pingelangus ahela
3) elektrimõõtriistade töö- see põhineb magneetilisel toimel. 23. Mis on voolutugevus? Definitsiooni valem. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur laengu hulk läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. Definitsioonivalem J=q/t Voolutugevus=laeng/aeg ühik 1A 1A=1c/1s 24. Millal on voolutugevus 1 amper? Voolutugevus on 1 amper, siis kui juhiristlõiget läbib 1 sekundiga ühe kuloni. 25. Voolutugevuse mõõtmine. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Skaalale on kirjutatud A. Ampermeetriga mõõdetakse voolutugevust mingis tarbijas. Ilma tarbijata vooluvõrku ühendada ei tohi. Ampermeetriga ühendatakse järjestikustarbijaga. 26. Mis on alalisvool? Vool, mille suund ja tugevus ei muutu. 27. Mis on vahelduvvool? Vool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. 28. Mis on vooluallikas?
Põltsamaa Ametikool Elektrotehnika alused A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Üldteadmised elektrotehnikast 1.1 Vooluring Omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, moodustavad vooluahela. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Lüliti sulgemisel tekib vooluahelas vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud osades elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juht
Keemiline esineb ainult elektrolüütides. Voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad. 20. Mis on voolutugevus? Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur laenguhulk läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. Arvuliselt on voolutugevus võrdne juhi ristlõiget läbinud laengu ja läbimiseks kulunud aja jagatisega. Ühik on amper-A. I=q/t 21. Mis tähendab, et voolutugevus on 1A? Voolutugevus on 1A siis, kui juhi ristlõiget läbib 1 sekundi jooksul 1 kuloni suurune laeng. 22. Millega mõõdetakse voolutugevust? Kuidas ühendatakse? Ampermeetriga, jadamisi tarbijaga. 23. Mis on alalisvool? Vool, mille suund ja tugevus ei muutu. 24. Mis on vahelduvvool? Vool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. 25. Mis on vooluallikas? On seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. 26. Mis on vooluring? Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas ja tarbija või lüliti. 27. Mis on skeem
P 2N n voolutrafo kordaja I max - maksimaalselt mõõdetav vool I P - ampermeetri mõõtepiirkond N ampermeetri skaala jaotiste arv Voolutugevuse mõõtmine ampertangidega Ampertangid erikujuline mõõteriist, mille abil saab mõõta voolutugevust juhtmes teda katkestamata. Ampermeeter omab skaalal tähise: A, kA, mA, µA. Skeemi tähiseks A. Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelist pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. Pinget mõõdetakse voltmeetriga, mis kannab skaalal tähiseid: V, kV, mV, µV. 2.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge Elektrivoolu tekitamiseks on vaja vooluallikat ehk täpsemini öeldes elektrienergia allikat
Vooluaalika ülesandeks on elektrilaenguga osakeste ümberpaigutamine . Levinumad vooluallikad on galaanielemendid , elementide patareid , akud , generaatorid , termoelemendid ja päikesepatareid . Neist igaüks tekitab elektrivoolu omal moel : - Patareides ja akudes e. Keemilistes vooluallikates muundub elektrienergiaaks ainete keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia (sageli nimetatakse seda energiat keemiaks ) tuntuim keemiline vooluallikas on galvaanielementi ( patarei koostisosa ) : aku (akumulaatoe e . salvesti ) on aga korduvalt laetav ja elektrienergiat tagastav keemiline vooliallikas . - - generaatorid muudavad elektromagnetilise induktsiooni nähtusel elektrieenergiaks mingit liiki mehhaanilise energia elektrijaamade hiidgeneraatorid tavaliselt veeauru mehaanilise energia : ka jalgratta dünamo on generaator . - Termoelemendid muudavad elektrienergiaks soojusallika siseenergia : termoelemendis on omavahel ühendatud
ELEKTROMAGNETISM ELEKTRIVÄLI Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Valem: q=It Ühik: Üks kulon 1C=1A1s Laengu kolm tähendust: 1. keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus 2. füüs. suurus selle omaduse kirjeldamiseks 3. aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv surus. Punktlaengud laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Coulomb'i seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 q2 F jõud (ühik: 1N) 9 F = k 2 k- võrdetegur (k=910 Nm2/C2) r r laengutevahelinekaugus (ühik: 1m) q laeng (ühik: 1C) Elek
muutma laengutevahelist kaugust ja kuidas, et laengutevaheline jõud ei muutuks? Vastus: suurendama 2 korda NB! Esimene küsimus ei avanenud! Eletriväli Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Väljatugevus on suunda omav suurus, seetõttu võib väljatugevust nimetada ja E-vektoriks. Ühik: 1N/C (njuuton kuloni kohta) Tähis: E Kontrollküsimused 1.Millest ei sõltu punktlaengu tekitatud elektriväli? Vastus: elektrivälja paigutatud kaitselaengust 2.Milline nendest ühikutest ei sobi elektrivälja ühikuks? Vastus: T/m2 3.Kaks ühesugust punktlaengut q = 2 nC asuvad teineteisest 1 m kaugusel . Kui suur on elektrivälja tugevus laengutevahelise kauguse keskpunktis? Vastus: 0 V/m Elektrivälja potensiaal
Et saada kõrgemat pinget, on vaja ühendada järjestikku mitu elemnti. Valem: U=U1+U2+U3. Niisugust jadaühenduses galvaanielementide kogumit nimetatakse galvaanipatareiks või lihtsalt patareiks. Igapäevases elus nimetatakse tihti patareiks ka üksikut galvaanielementi, näiteks seda, mis pannakse elektronkäekella või lauakella toiteallikaks. Jadaühenduses galvaanielementide klemmipinged liituvad. Näiteks moodustavad kolm jadaühenduses 1,5 voldist elementi patarei, mille klemmipinge on 4,5 V. Galvaanielementide rööpühendamine pinget ei tõsta. Näiteks kolme elemendi rööpühendamine on samaväärne sellega, nagu oleks me elemendi asendanud kolm korda suuremate plaatidega elemendiga. See tähenda, et rööpühenduses on kolmest elemndist koosneval vooluallikal kolm korda rohkem keemilist energiat kui ühel elemendil. Valem: U=U1=U2=U3. Patarei energiamahutavust mõõdetakse ampertundidega (tähis A*h). Ampertundide
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 9. klass 1. Aineehituse mudeli põhiväited! Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud) Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 3. Aine agregaatolekud! Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga. Ained võib liigitada kuju ja ruumala säilitamise põ
kondensaatorid rühmadeks,nn.patareiks. 7 C1 C2 + - + - 1/C = 1/C1 + 1/C2 C = C1 +C2 + + C1 C2 Jadaühenduseks nimetatakse sellist ühendust, kus ühe kondensaatori ( C 1) negatiivne elektrood on ühendatud järgmise kondensaatori ( C 2 ) positiivse elektroodiga. Jadaühenduse korra kondensaatori patarei mahtuvuse pöörtväärtus võrdub ükikute kondensaatorite pöörtväärtuste summaga. Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendust, kus kondensaatorite kõik positiivse laenguga elektroodid ühendatakse omavahel ja negatiivse laenguga elektroodid omavahel. Patarei mahtuvuse koguväärtus vôrdub üksikute kondensaatorite mahtuvuste summaga. 3.2. Elektrivool. 3.2.1. Voolutugevus. Vooluring.
Elektromotoorjõud E on kõrvaliste jõudude (mitteelektrilise energiaallika) poolt tehtud mõõt laenguühiku kohta Wk E= q Wk kõrvaliste jõudude tehtav töö dzaulides (J) q laeng kulonites (C) Elektromotoorjõud (emj., uuema nimetusega allika- pinge) on põhjus, mis tekitab ja säilitab elektrivoolu suletud vooluringis. Ühikuks on volt (V). Elektromotoorjõud on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaigutamiseks allikas kulub tööd 1 dzaul. Laengute ümberpaigutamisel positiivse ühiklaengu viimiseks läbi allika sisemuse miinuspooluselt pluss- poolusele tehakse tööd, mille tulemusena eraldub allikas soojust. Allikas soojuseks muutuva töö mõõt laenguühiku kohta on allika sisepingelang U0. Pinge iseloomustab elektrivoolu poolt vooluringis tehtud tööd. Pinge U on elektriliste jõudude poolt tehtud töö laenguühiku kohta. We U= q We elektriliste jõudude tehtav töö dzaulides (J)
Elektromotoorjõud E on kõrvaliste jõudude (mitteelektrilise energiaallika) poolt tehtud mõõt laenguühiku kohta Wk E= q Wk kõrvaliste jõudude tehtav töö dzaulides (J) q laeng kulonites (C) Elektromotoorjõud (emj., uuema nimetusega allika- pinge) on põhjus, mis tekitab ja säilitab elektrivoolu suletud vooluringis. Ühikuks on volt (V). Elektromotoorjõud on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaigutamiseks allikas kulub tööd 1 dzaul. Laengute ümberpaigutamisel positiivse ühiklaengu viimiseks läbi allika sisemuse miinuspooluselt pluss- poolusele tehakse tööd, mille tulemusena eraldub allikas soojust. Allikas soojuseks muutuva töö mõõt laenguühiku kohta on allika sisepingelang U0. Pinge iseloomustab elektrivoolu poolt vooluringis tehtud tööd. Pinge U on elektriliste jõudude poolt tehtud töö laenguühiku kohta. We U= q We elektriliste jõudude tehtav töö dzaulides (J)
Elektromotoorjõud E on kõrvaliste jõudude (mitteelektrilise energiaallika) poolt tehtud mõõt laenguühiku kohta Wk E= q Wk kõrvaliste jõudude tehtav töö dzaulides (J) q laeng kulonites (C) Elektromotoorjõud (emj., uuema nimetusega allika- pinge) on põhjus, mis tekitab ja säilitab elektrivoolu suletud vooluringis. Ühikuks on volt (V). Elektromotoorjõud on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaigutamiseks allikas kulub tööd 1 dzaul. Laengute ümberpaigutamisel positiivse ühiklaengu viimiseks läbi allika sisemuse miinuspooluselt pluss- poolusele tehakse tööd, mille tulemusena eraldub allikas soojust. Allikas soojuseks muutuva töö mõõt laenguühiku kohta on allika sisepingelang U0. Pinge iseloomustab elektrivoolu poolt vooluringis tehtud tööd. Pinge U on elektriliste jõudude poolt tehtud töö laenguühiku kohta. We U= q We elektriliste jõudude tehtav töö dzaulides (J)
Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. Kuna elektronide arv võib olla väga suur, siis on võetud aluseks ühe kuloni suurune laeng ühes sekundis. Lühidalt on voolutugevus laengute hulk mis läbib juhti. Toome näite jälle veekraaniga. Kui meil on veesurve kogu aeg sama (konstantne), siis on ka vee voolamine konstantne. Kui me nüüd toru küljes oleva kraani osaliselt sulgeme, jääb vee voolamine väiksemaks, sest kraan töötab takistava elemendina. Analoogia seisneb selles, et konstantse pinge korral takistuse muutmine toob kaasa voolutugevuse pöördvõrdelise muutumise. Seda viimast näitab otseselt
aastal kasutusele inglise füüsik Henry Cavendish, kes uuris elekri nähtusi ja elektrilaengute jagunemist. Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks, tähisega U, nimetatakse suhet, kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Elektrivälja kahe mõõdetava punkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende punktide potentsiaalide vahega, kuid ei võrdu süsteemi alguses ja lõpus mõõdetava pingega. 15. Elektrimahtuvus Mahtuvus ehk elektrimahtuvus on elektrotehnikas ja elektroonikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada elektrilaengut. Elektrimahtuvus näitab, kui suure laengu üleviimisel ühelt
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i seadus Kaks paigalolevat pun
sisetakistus Elektrienergia allikas- on seade, kus eraldatakse erinimelised laengud. Selleks on vaja teha tööd. Allika üks klemm saab plusspotensiaali ja teine miinuspotensiaali. Keemilised vooluallikad: 1)ühekordselt kasutatavad (kivelemendid)) 2)korduvalt kasutatavad: (akud(akumulaatorid)) Klemmpinge- U: toiteallika klemmpinge. Kui juhtmete ja ampermeetri takistus on tühiselt väike, näitab toiteallika klemmidega ühendatud voltmeeter sama suurt pinget. Elektromotoorjõud- E on kõrvaliste jõudude poolt tehtud mõõt laenguühiku kohta. Emj. on põhjus, mis tekitab ja säilitab elektrivoolu suletud vooluringis. Toiteallika kogupinget nim. elektromotoorjõuks. Sisetakistus- R0. toiteallika sisetakistus peab olema võimalikult väike, siis ta pinge koormamisel vähem, 2.Induktiivsus Silindripooli iga keerd aheldab teatud magnetvoogu . Pooli kõikide keerdudega aheldatud magnetvoogu nim
Elektrilaeng-laeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikjõus Elementaarlaeng-on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng Juhid- ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur Dielektrikud ehk mittejuhid-sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid Pooljuhid- laengukandjad ei ole pooljuhtides kõll alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Elektrivoolu suund- kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund Elektrivoolu tugevus-näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget Coulomb’i seadus- näitab elektrostaatilist jõudu kahe laenguga keha vahel Ampere’i seadus- kui juhtmetes on samapidine elektrivool, siis nende vahel on tõmbejõud. Kui on eripidised, siis mõjub nende vahel tõukejõud Magnetväli-laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paiguta
musta. Mõõteriistal * on miinuspool. 2. Mõõda pinge. Voltmeetriga, rööbiti. Kollased juhtmed üks musta ja teine alla 5V. Voltmeetri pluss pool läheb pirni pluss juhtmele. Enne on juhtmed ühendatud pirninga nii nagu ennegi. 3. Testriga voolutugevus Alalisvool- sirge kriips. Panen 200mA peale, kus sirge kriips.Pirni ühendatud nii nagu enne juhtmetega. Ühe võtan lahti ja panen testri klemmid juhtme otstele. (kollane, sinine ) punane on pluus ja must miinus. Sinine kollasega lahti ja testri punane sinisele ja must kollasele. 4. Mõõda pirni otstel olev pinge testriga. 200 mA, seal kus on sirge kriips. Panen rööbiti sinna pirni juhtmetele peale nagu punktis 2. Poolviltu plussiga 5. Mõõda pirni takistus Ohmi tahan mõõta. Pirni küljes pole ühtegi juhet. Must pirni punasele, punane pirni mustale. 6. Võrgupinge
Järelikult on elektrivälja jõujooned risti ekvipotentsiaalpinnaga. Punktlaengu ekvipotentsiaalpindadeks on laengut ümbritsevad kontsentrilised kerapinnad, homogeense elektrivälja ekvipotentsiaalpinnad on jõujoontega ristuvad tasandid. Elektriline potentsiaal ja elektriline potentsiaalne energia on erinevad mõisted: Elektriline potentsiaal on skalaarne suurus, mis iseloomustab elektrivälja sõltumata sellest, kas seal on laetud keha või mitte. Ühik džauli kuloni kohta. Elektriline potentsiaalne energia laetud keha energia välises elektriväljas ühik džaul, aatomi ja elektroni energia mõõtmisel kasutatakse ühikud eV. Potentsiaalida vahe e. pinge Energia muutumise mõõduks kehadevahelise vastasmõju korral on töö. Elektrostaatilise välja jõudude töö A elektrilaengu q ümberpaiknemisel selles väljas võrdub laengu potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega
seda kõrgem, mida suurem on nende punktide vahekaugus d (valem U=Ed ). Seega tekib raudsüdamikuga pooli korral suurem pinge. Kuna just raudsüdamikuga poolis tekib suurem magnet-induktsioon, siis võib väita, et see pinge sõltub magnetinduktsioonist poolis või pooli keerde läbivast magnetvoost. Pool hakkab voolu muutumisel toimima vooluallikana, mille elektromotoorjõudu nimetatakse endainduktsiooni elektromotoorjõuks. Vooluringi sulgemisel on pooli kui vooluallika polaarsus patarei omale vastupidine (J.2.27, pool takistab voolu kasvu). Vooluringi katkestamisel aga on pool ja patarei ühesuguse polaarsusega (pool püüab voolu alal hoida). Katsest 2.5 näeme, et endainduktsiooni nähtus avaldub inertsina laetud osakeste suunatud liikumisele. Endainduktsiooni esinemise korral võtab elektrivoolu tekitamine ja ka peatamine oluliselt rohkem aega võrreldes juhuga, mil endainduktsioon puudub. Tulemus näitab, et sädet tekitav pinge on
annaabi.ee 
