Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektriohutus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inimkeha, elektriseadmed, elektrivool, dielektrilised, kindad, saapad, elektriohutus, elektrilöök, krambid, fibrillatsioon, voolutugevus, vahelduvvool, alalisvool, oomi, restid, pistik, soojuslik, peaaju, elektrolüütiline, põletused, halvatus, voolutee, värin, talumatu, hingamine, kulgemise, elektriohutuse, kaitsemaandamine, varjestamine11.1 Elektrivoolu toime inimesele Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht. Elektrivool avaldab inimese kehale läbimisel termilist, elektrolüütilist ja bioloogilist toimet. Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises. Bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust). Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: 1) elektrilöök 2) elektritraumad (põletused, elektrimärgid, naha metalliseerumine, silmade kahjustus, mehhaanilised kahjustused). Elektrilöök jaotatakse kahjustuse ulatuse järgi astmeteks: I aste- lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste- sama koos teadvuse kaotusega III aste- teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame
ja 4. ohurühmas töötavate inimeste üle piisav väljaõpe töötajate teavitamine perioodiline tervisekontroll tervisekontrolli tulemuste säilitamine (10a, 40 a.) Elektriohutus Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime -avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime- avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime – elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik – elektritraumad Üldine – elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega
Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid.Elektrivool avaldab inimese kehale läbimisel termilist, elektrolüütilist ja bioloogilist toimet.Kuna meil on kolm erinevaid tüüpi , kuidas võib elektrivool avaldada inimese kehale , siis nad ka avalduvad erinevalt näiteks soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises , aga elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises ja bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust).[1] Oluline on ka see, et elektrivoolu toime inimorganismile sõltub voole iseloomust : alalisvool ja
perioodiline tervisekontroll tervisekontrolli tulemuste säilitamine (10a, 40 a.) Elektriohutus Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime - avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime - avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik elektritraumad Üldine elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega
Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kahjustused elektrivoolu toimel oleksid elektrilöök ja elektritraumad. Elektrilöök jaotatakse kahjustuste ulatuse järgi. 1 aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta, 2 aste - sama koos teadvuse kaotusega, 3 aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus, 4 aste - kliinile surm. Mida teha, kannatanu voolu alt vabastada(krambiläbi 20-26mA, vahelduvvoolu, Appitõttaja peab hoolitsema oma ohutuse eest: elektriseade, mille küles on kannatu, tuleb välja lülitada. Kui inimene töötab kõrguses, võta
A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 10. Milliseid kaitsevahendeid ja abinõusid saab kasutada, et vähendada elektrist ja elektriseadmetest tulenevat riski? V: Põhikaitsevahendeid – kannatavad pinge välja pikka aega ja seetõttu võib inimene nende abil töötada voolu all olevatel seadmeosadel. -Indikaatorlamp, tööriistad isoleerivate käepidemetega, isoleerivad tangid, dielektrilised kindad, isoleerivad mõõtevardad, pingenäitajad, Abikaitsevahendid – jaotatakse üle ja alla 1000 V. - Dielektrilised kindad, saapad, jalamatid, iseoleerivad restid, A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 11. Millega tegeleb Tehnilise Järelevalve Amet? Mis ülesandeid täidab elektriohutuse valdkonnas (lisaks nimetamisele, selgita oma sõnadega). V: : Tehnilise järelalve amet ( TJA) tegeleb tööstusohutusega.
A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 1 Milliseid kaitsevahendeid ja abinõusid saab kasutada, et vähendada elektrist ja 0 elektriseadmetest tulenevat riski? . V: Põhikaitsevahendeid kannatavad pinger välja pikka aega ja seetõttu võib personal nende abil töötada voolu all olevatel seadmeosadel. -Indikaatorlamp, tööriistad isoleerivate käepidemetega, isoleerivad tangid, dielektrilised kindad, isoleerivad mõõtevardad, pingenäitajad, Abikaitsevahendid jaotatakse üle ja alla 1000 V. - Dielektrilised kindad, saapad, jalamatid, iseoleerivad restid, A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 1 Millega tegeleb Tehnilise Järelevalve Amet? Mis ülesandeid täidab elektriohutuse 1 valdkonnas (lisaks nimetamisele, selgita oma sõnadega). . V: Tehnilise järelalve amet ( TJA) tegeleb tööstusohutusega.
Elektrivoolu toime inimesele 1. Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame ja peaaju ning närvide ülekuumenemises 2. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagunemises 3. Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel Kohalik elektritraumad Üldised elektrilöök Elektritraumad: · Põletused · Naha metalliseerumine · Elektrimärgid · Silmade kahjustused · Südame kahjustused · Mehaanilised kahjustused Elektrilöök: · 1. Aste lihaskrambid ilma teadvuse kaotuseta · 2. Aste lihaskrambid teadvuse kaotusega · 3. Aste teadvuse kaoutus ja hingamise halvatus või südame fibilatsioom · 4. Aste - kliiniline surm Millest oleneb elektrikahjustus: · Inimese keha läbivast voolutugevusest
a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid kokkupuute tõttu elektriga. Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavandid a Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsutihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades a Lihaste krambid tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed, voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada a Hingamise lakkamine hingamislihaste krambi tõttu a Südame seiskumine südamelihase krambi tõttu a Südame vatsakeste fibrillatsioon ja selle tagajärel südame seiskumine. Fibrillatsiooni vallandamiseks piisab voolust 70mA käest kätte või 20A otse läbi südame a Luumurrud lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest
a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid kokkupuute tõttu elektriga. Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavandid a Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsutihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades a Lihaste krambid tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed, voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada a Hingamise lakkamine hingamislihaste krambi tõttu a Südame seiskumine südamelihase krambi tõttu a Südame vatsakeste fibrillatsioon ja selle tagajärel südame seiskumine. Fibrillatsiooni vallandamiseks piisab voolust 70mA käest kätte või 20A otse läbi südame a Luumurrud lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest
evakuatsiooniõppuseid ?jah tuleb , seda nõuab tuleohutuse seadus. 19. Kas kodus (korteris, elumajas) on nõutud seadusega 6 kg pulber või 6 liitrine tulekustuti ? Ei ole nõutud 20. Kas sõiduautos (M kategooria sõidukis) peab olema1 kg kontrollitud tulekustuti ?jah 21. Miks tulekustuti punane on? Et seda oleks hädaolukorrass hästi näha kaugelt(Tunni oma) Mitte ükski tulekustuti ei juhi elektrit!!!(Tunni oma) II Elektriohutus. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). 1. Elektrilöök-I aste-Lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste-sama koos teadvuse kaotamisega. III aste-teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus v südame fibrillatsioon. IV aste-kliiniline surm elektritrauma-põletused, naha metaliseerumine, elektrimärgid, silmade kahjustused, mehaanilised kahjustused. kannatanu esmaabi- tee kindlaks kannatanute arv,lülita vool välja, ära puuduta
Antud dokumenti kogutud tekstid muudest allikatest: 6. ELEKTRIOHUTUSEST ................................................................................................... 4 7. ELEKTRIOHUTUSE MEELESPEA ............................................................................... 6 8. ELEKTRITÖÖ ................................................................................................................... 9 9. ELEKTRIOHUTUS KODUS .......................................................................................... 12 TÖÖ KÄIK Tutvu viidatud allikatega ning loe läbi dokumendi lõppu lisatud materjalid. Materjalide abil (ning vajadusel kasutades ka muid materjale) leia vastused küsimustele. Valmis töö esitada ettenähtud kuupäevaks laborijuhendaja e-mailile pdf formaadis. ANDMETE ANALÜÜS Toetudes eelnevalt loetud tekstidele, vasta (V) alljärgnevaile küsimustele, viita ka allikaile (A)
ohtlikum, mida pikem on nukliidi poolestusaeg. 33. Elektrivoolu termiline, elektrolüütiline ja bioloogiline toime Soojuslik ehk termiline toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagunemises (elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavad) Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustades nt närvisüsteemis muutusi (halvatust) 34. Elektrivoolu kahjustuse astmed I aste lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste sama koos teadvuse kaotusega III aste teadvuse kaotus ha hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste kliiniline surm Kliiniline surm saabub südame ja kopsude tegevuse seiskumise korral. Kllinilise ja bioloogilise surma vahe on 78minutit
- kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist - helista uuesti 112 14. Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel 6 kg tulekustuti töötama? Vastus : 18 - 22 sekundit. Võib ka kauem töötada, kui mitte vähem ! 15. Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett või sooja tekki ? Vastus õhu hapnikku ( tuleb viia värske õhu kätte ja tingimata tuleb kutsuda kiirabi - 112. Elektriohutus. 1. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). - 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis, kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis.
kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine ning elektri kui ka mitte elektritööd.
……………………………… 10 1. Sissejuhatus meditsiiniterminoloogiasse .................................................................................. 11 1.1. Meditsiinilised oskussõnad .............................................................................................. 12 2. Anatoomia ja füsioloogia alused .............................................................................................. 19 3. Inimkeha funktsionaalsed süsteemid ............................................................................................ 25 3.1. Liikumis- ja tugiaparaat ........................................................................................................ 25 3.1.1.Skelett .............................................................................................................................. 25 3.1.2.Luude ühendid ..................................................
annaabi.ee 
