siis vaakumis tekitaks seesama keha samal magnetväljainduktsiooniga B, siis vaakumis kaugusel endast elektrivälja tugevusega tekitaks seesama juhe samal kaugusel endast E0 = E. Elektrivälja vaakumis E0 kirjeldab magnetvälja induktsiooniga B0 = B/µ. elektrinihe ehk elektriline induktsioon D = 0 E Magnetvälja vaakumis kirjeldab magnetvälja tugevus Laengu poolt tekitatud elektrinihke leidmiseks Voolu poolt tekitatud magnetvälja tugevuse tuleb laengu suurus jagada selle pinna pindalaga, leidmideks tuleb voolutugevus jagada selle joone mille punktides elektrinihkel on uuritav väärtus: pikkusega, mille punktides magnetvälja Elektrinihe=laeng/pindala tugevusel on uuritav väärtus: magnetvälja tugevus=voolutugevus/joone pikkus
D = 0 E = 0 = 0 = = 1 1 I voolutugevus 4 0 r 2 4 r 2 sfääri pindala H = µ B0 = µ = = µ0µ µ0µ 2 r 2 r ringjoone pikkus Laengu poolt tekitatud elektrinihke leidmiseks tuleb laengu Voolu poolt tekitatud magnetvälja tugevuse leidmideks tuleb suurus jagada selle pinna pindalaga, mille punktides voolutugevus jagada selle joone pikkusega, mille punktides laeng C väljatugevusel on selline väärtus: Elektrinihe = 1 2
t soojuslikule liikumisele ebakorrapärale- vastu seista. Polarisatsiooni tugevust iseloomustatakse aine ruumiühiku dipoolmomendiga seda nim dielektriku polarisatsioonivektoriks ehk polarisatsiooniks. Antud kohas aines võetakse ruumielement V ning summeritakse seal asuvate molekulide dipoolmomendid . Tulemus jagatakse ruumielemendi suurusega, s.t leitakse nimetatud kohas ruumiühiku dipoolmoment. Keha pindadele tekkinud kompenseerimata laengud kannavad polarisatsioonilaengute nime. 9. Elektrinihke vektor D. Elektrilise induktsiooni vektor. Gaussi teoreem vaakumis: Dielektrikus: Uus kuju, kuid läbi sama kinnise pinna Sissejäävatest vabadest laengutest sõltuv vektori D voog läbi kinnise pinna. jooned joonistatakse sarnaselt joontele, aga jooned võivad alata ja lõppeda ainult vabadel laengutel. 10. Elektriväli homogeenses dielektrikus. Vaatleme välja , mille tekitavad vaakumis kaks lõputut erinimelist laetud tasandit.
Elektrivälja potentsiaal töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. NB! Valemite parem pool käib ainult punktlaengute kohta! Tegelik väli võib olla väga keerulise geomeetriaga. Kuna elektrijõud on konservatiivsed, kehtivad järgmised matemaatilised seosed: 1. Gaussi teoreem ja lõpmata tasandi väli. Selle teoreemiga määratakse elektriväljautgevuse voog läbi kinnise pinna. Gaussi teoreem elektrinihke vektori jaoks elektrinihke vektori voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisemuses asetsevate vabade laengute algebralise summaga. Elektrinihke vektori voo ühik on kulon (c). =DndS=q Gaussi teoreem väljatugevuse vektori E jaoks elektriväljautgevuse voog läbi mistahes kinnise pinna on võrdeline selle pinna sees olevate laengute algebralise summaga. EndS=k(q/r2)dS=k(q/r2)dS=k(q/r2)4r2=(1/40)*(q/r2)*4r2=q/0
mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahet nim. Pingeks Gaussi teoreem ja rakendused praktikas Juhtivale kehale antud laeng jaotub samanimeliste laengute tõukumise tulemusena keha pinnale. Keha sees valitud mistahes kinnise pinna ehk Gaussi pinna (Gaussian surface) poolt piiratud ruumalas laenguid ei paikne. Seetõttu ei läbi valitud pinda ka elektrinihke või väljatugevuse voog ning järelikult on elektrivälja tugevus sellise pinna punktides null. Joonis (b):Analoogiliselt on elektrivälja tugevus null ka juhul, kui valitud pinna sees paikneb õõnsus. Juhtiva aine kihiga kaetud õõnsuses on elektrivälja tugevus null isegi juhul, kui juhtivale kattele on antud laeng (meenutagem katset Faraday puuriga). Joonis (c):Kui algselt neutraalse juhtiva keha sees paiknevasse õõnsusesse viia laeng +Q, siis indutseeritakse sama suur
Mis on dielektrilise läbitavuse füüsikaline sisu? Elektrivälja paigutatud dielektrikus indutseeritakse läbi mitmesuguste mehanismide dipoolmoment. Seda nähtust nimetatakse dielektriku polarisatsiooniks. Summaarne väljatugevus dielektrikus on: Nn. lineaarsetes dielektrikes: Dielektriline läbitavus oli. Järelikult: 11. Mis on elektrinihkevektor? Tema füüsikaline sisu ja kasulikkus. Elektrivälja kirjeldamiseks dielektrikus tuuakse sisse nn. elektrinihke vektor, mis seob voo pidevuse mõistet kasutades välja dielektrikus ja vaakumis ning lihtsustab oluliselt väljade arvutamist. Arvestades asjaolu, et elektrinihkevektor on seotav vabade laengute väljaga vaakumis saab õelda, et elektrinihkevektor aines kirjeldab samuti vabade laengute välja ruumis, kuid dielektrikut arvestades. 12. Tõestage, et juhis on elektriväljatugevus null.
Polariseerumise tulemusena tekivad isoleermaterjali vastaspindadel erinimelised laengud (joon. 2). Joon. 2. Dielektriku polariseerumine elektriväljas Rakendatud elektrivälja sihis dielektriku väljaga ristioleva pinna ühiku läbi nihkunud laengu hulka iseloomustab nn. elektrinihe ehk elektriline induktsioon D, mida mõõdetakse kulonites ruutmeetri kohta [C/m2]. Antud keskkonda (isoleermaterjali) iseloomustab dielektriline läbitavus £ a - elektrinihke D suhe seda esilekutsuva elektrivälja tugevus E [V/m] £a - D/E, mille ühikuks on: C'm Fm Vaakumi dielektriline läbitavus ehk elektriline konstant BQ = 8,85 · l O"12 F/m (C/V-m kulonit voldi ja meetri kohta), st. iga voldi ja meetri kohta nihkub vaakumis 8,85 · 10~12 kulonit, s.o. 55,3 · 106 = 55300000 elementaarlaengut. Järelikult need laengud on seal olemas (ilmselt virtuaalsetena). Enamasti iseloomustatakse isoleermaterjale suhtelise dielektrilise läbitavusega,
r r korral P = 0 E , kus on aine dielektrilisi omadusi iseloomustav suurus, nn dielektriline vastvõtlikkus ( >0). Polariseerumisel dielektriku laengud nihkuvad, tekivad nö mittekompenseeritud e polarisatsioonilaengud. Elektriväli dielektrikus on superpositsioon välisest väljast ja polarisatsioonilaengute väljast. r Elektriväli dielektrikus on hõlpsamini kirjeldatav elektrinihke vektori D abil, kuna selle vektori voog läbi kinnise pinna S sõltub ainult selle pinna sisse jäävatest vabadest r laengutest, st D - joonte allikateks ja neeludeks on ainult vabad laengud. Isotroopsetes r r dielektrikutes D = 0 E , kus aine dielektriline läbitavus = 1 + . Dielektriline läbitavus näitab, kui palju väheneb elektrivälja tugevus homogeenses dielektrikus, võrreldes vaakumiga.
et dipoolmoment suureneb. Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine täiendava elektrivälja, mida nim indutseeriutud väljaks E', mis on vastupidine välise väljaga E0. Dialektriku sees summaarne väli nõrgeneb Ediel=E0-E' ning kood välja nõrgenemisega vähenevad ja välja paigutatud laengutele mõjuvad jõud. Üldjuhul indutseeritud väli ei tarvitse olla välise väljaga paralleelne, siis kasutatakse polarisatsioonivektorit see on ruumiühiku dipoolmoment. Summaarne väli antakse nüüd elektrinihke e elektrilise induktsiooni vektori abil. Keskkonna dieleketriline läbitavus ε näitab , mitu korda on elektrivälja tugevus E homogeenses dielektrikus väiksem väljatugevusest E0 vaakumis. ε=E0/E. ε>1. Kui elektrivälja tugevus dielektrikus on korda väiksem kui vaakumis, siis on dielekrikus ka punktlaengute vahel mõjuv kuloniline jõud ε korda väiksem. Juhtideks nim kehi, milles laengud võivad elektrivälja mõjul vabalt liikuda. Juhis on vabu
Elektrivälja paigutatud dielektrikus indutseeritakse läbi mitmesuguste mehanismide dipoolmoment. Seda nähtust nimetatakse dielektriku polarisatsiooniks. Summaarne väljatugevus dielektrikus on: Nn. lineaarsetes dielektrikes: Teame Coulombi seadusest, et dielektriline läbitavus oli. Järelikult: 11. Mis on elektrinihkevektor? Tema füüsikaline sisu ja kasulikkus. Elektrivälja kirjeldamiseks dielektrikus tuuakse sisse nn. elektrinihke vektor, mis seob voo pidevuse mõistet kasutades välja dielektrikus ja vaakumis ning lihtsustab oluliselt väljade arvutamist. Arvestades asjaolu, et elektrinihkevektor on seotav vabade laengute väljaga vaakumis saab ütelda, et elektrinihkevektor aines kirjeldab samuti vabade laengute välja ruumis, kuid dielektrikut arvestades.
Elektrivälja paigutatud dielektrikus indutseeritakse läbi mitmesuguste mehanismide dipoolmoment. Seda nähtust nimetatakse dielektriku polarisatsiooniks. Summaarne väljatugevus dielektrikus on: Nn. lineaarsetes dielektrikes: Teame Coulombi seadusest, et dielektriline läbitavus oli. Järelikult: 11. Mis on elektrinihkevektor? Tema füüsikaline sisu ja kasulikkus. Elektrivälja kirjeldamiseks dielektrikus tuuakse sisse nn. elektrinihke vektor, mis seob voo pidevuse mõistet kasutades välja dielektrikus ja vaakumis ning lihtsustab oluliselt väljade arvutamist. Arvestades asjaolu, et elektrinihkevektor on seotav vabade laengute väljaga vaakumis saab ütelda, et elektrinihkevektor aines kirjeldab samuti vabade laengute välja ruumis, kuid dielektrikut arvestades. 12
käigus elektriväli nõrgene. Dipoolmoment on vektor, mille suund dipooli negatiivselt laengult positiivsele. Suhteline dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektriväli antud aines nõrgem kui vaakumis. Kui keskkonna dielektriline läbitavus ei sõltu pingest ega elektrivälja tugevusese, nimetatakse keskkonda lineaarseks. Homogeenne on keskkond, milles ε on dielektriku kõigis osades ühesugune. Eriomadustega dielektrikud: Ferroelektrikud on ained, milles elektrinihke või polarisatsiooni vektori p sõltuvus ainele rakendatava elektrivälja tugevusest E ei ole lineaarne . Ferroelektrikute dielektrilised läbitavused võivad omandada väga suuri väärtusi, näiteks baariumtitanaadil kuni 4000. Elektreedid on sellised ferroelektrikud, mis on suutelised säilitama kord omandatud polarisatsiooniseisundit ka ilma polariseeriva elektriväljata. Seega neil on olemas mäluefekt.
Dielektriline läbitavus on aine omadus, mis iseloomustab dielektrikute elektrilise polarisatsiooni võimet. Eristatakse suhtelist ja absoluutset dielektrilist läbitavust. Suhteline dielektriline läbitus näitab, mitu korda on elektrilaengute süsteemi elektriväli selles aines nõrgem kui vaakumis 70. Mis on elektrinihkevektor? Tema füüsikaline sisu ja kasulikkus. Elektrivälja kirjeldamiseks dielektrikus tuuakse sisse nn. elektrinihke vektor, mis seob voo pidevuse mõistet kasutades välja dielektrikus ja vaakumis ning lihtsustab oluliselt väljade arvutamist. Arvestades asjaolu, et elektrinihkevektor on seotav vabade laengute väljaga vaakumis saab õelda, et elektrinihkevektor aines kirjeldab samuti vabade laengute välja ruumis, kuid dielektrikut arvestades. 71
väljatugevuse dielektrikus? Mis on dielektrilise läbitavuse füüsikaline sisu? Elektrivälja paigutatud dielektrikus indutseeritakse läbi mitmesuguste mehanismide dipoolmoment. Seda nähtust nimetatakse dielektriku polarisatsiooniks. Summaarne väljatugevus dielektrikus on: Nn. lineaarsetes dielektrikes: Dielektriline läbitavus oli. Järelikult: 70. Mis on elektrinihkevektor? Tema füüsikaline sisu ja kasulikkus. Elektrivälja kirjeldamiseks dielektrikus tuuakse sisse nn. elektrinihke vektor, mis seob voo pidevuse mõistet kasutades välja dielektrikus ja vaakumis ning lihtsustab oluliselt väljade arvutamist. Arvestades asjaolu, et elektrinihkevektor on seotav vabade laengute väljaga vaakumis saab õelda, et elektrinihkevektor aines kirjeldab samuti vabade laengute välja ruumis, kuid dielektrikut arvestades. 71. Tõestage, et juhis on elektriväljatugevus null. Juhis on vabad laengukandajad ca 1024 1/cm3 ja nad võivad liikuda lõpmata
positiivsele. Suhteline dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektriväli antud aines nõrgem kui vaakumis. Tähis ε. (Suurust nimetatakse vaakumi dielektriliseks läbitavuseks ) Kui keskkonna dielektriline läbitavus ei sõltu pingest ega elektrivälja tugevusese, nimetatakse keskkonda lineaarseks. Homogeenne on keskkond, milles ε on dielektriku kõigis osades ühesugune Eriomadustega dielektrikud: 1.Ferroelektrikud on ained, milles elektrinihke või polarisatsiooni vektori p sõltuvus ainele rakendatava elektrivälja tugevusest E ei ole lineaarne . Ferroelektrikute dielektrilised läbitavused võivad omandada väga suuri väärtusi, näiteks baariumtitanaadil kuni 4000. 2. Elektreedid on sellised ferroelektrikud, mis on suutelised säilitama kord omandatud polarisatsiooniseisundit ka ilma polariseeriva elektriväljata. Seega neil on olemas mäluefekt. Elektreedid on kõvade ferromagneetikute dielektrilised analoogid. Neid kasutatakse
Matemaatiliselt saab dielektrikke kirjeldada: a) Juhul, kui dielektrik on isotroopne ( ), siis on indutseeritud väli paralleelne ja vastassuunaline algväljaga: kus on dielektriline vastuvõtlikkus. Siis kus -i ongi ülalmainitud suhteline dielektriline läbitavus. b) Üldjuhul indutseeritud väli ei tarvitse olla välise väljaga paralleelne. Siis kasutatakse polarisatsioonivektorit kus on molekuli dipoolmoment. Summaarne väli antakse nüüd elektrinihke e. elektrilise induktsiooni vektori abil. Kui , siis on elektrinihke vektor samasuunaline elektrivälja vektoriga: Suhteline dielektriline läbitavus on alati suurem ühest. Algväli , polarisatsioonivektor , ja elektrinihke vektor , Dielektrike kohta on kasulik pidada meeles kaht nähtust: · Piesoelektriline efekt - kristalsete ainete mõõtmete muutumine elektrivälja toimel
Matemaatiliselt saab dielektrikke kirjeldada: a) Juhul, kui dielektrik on isotroopne ( ), siis on indutseeritud väli paralleelne ja vastassuunaline algväljaga: kus on dielektriline vastuvõtlikkus. Siis kus -i ongi ülalmainitud suhteline dielektriline läbitavus. b) Üldjuhul indutseeritud väli ei tarvitse olla välise väljaga paralleelne. Siis kasutatakse polarisatsioonivektorit kus on molekuli dipoolmoment. Summaarne väli antakse nüüd elektrinihke e. elektrilise induktsiooni vektori abil. Kui , siis on elektrinihke vektor samasuunaline elektrivälja vektoriga: Suhteline dielektriline läbitavus on alati suurem ühest. Algväli , polarisatsioonivektor , ja elektrinihke vektor , Dielektrike kohta on kasulik pidada meeles kaht nähtust: · Piesoelektriline efekt - kristalsete ainete mõõtmete muutumine elektrivälja toimel
juhi seest ja juhisisene laeng muutub nulliks (Halliday õpikus on see pikemalt ära ka tõestatud). 2) Väljatugevus juhi pinnal peab olema igas punktis suunatudΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*r möödΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*ra pinnanormaali (E⇈n). Seega on juhi pindΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*r laengute tasakaalu korral ekvipotentsiaalpindΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*r. Et laengute tasakaalu korra väli juhi sees puudub, siis on elektrinihke vektori voog läbi selle pinna võrdne nulliga. Vastavalt Gaussi teoreemile on laengute algebraline summa pinna sisemuses samuti võrdne nulliga. See on õige suvaliste mõõtmetega pinna jaoks, mis on kujutatud juhi sisemuses vabalt valitud viisil. Järelikult ei saa tasakaalu korral üheski kehas juhi sees olla jääklaenguid- kõik nad paiknevad juhi pinnal mingi tihedusega σ . Eelmise lõigu põhjal võib öelda, et aine eemaldamine juhi sisemusest ei kajastu laengute
(kondenseeriksid) märgatavalt suurusega laenguid. Kondensaatorid valmistatakse kahe teineteise lähedal asetseva juhi kujul. Juhte, mis moodustavad kondensaatori, nimetatakse tema kateteks. Et väliskehad ei avaldaks mõju kondensaatori mahtuvusele, antakse katetele selline kuju ja nad paigutatakse teineteise suhtes nii, et neile kogunenud laengute poolt tekitatud väli oleks täielikult koondunud kondensaatori sisemusse. Sellepärast algavad elektrinihke jooned ühel ja lõppevad teisel kattel. Kondensaatori mahtuvuse all mõistetakse füüsikalist suurust, mis on võrdne laenguga q ja q 𝑞 𝜎𝑆 C pöördvõrdeline katete potentsiaalide vahega: 1 2 ühik/ farad. Kondensaatori mahtuvse valem:𝐶 = ∆𝜑 = 𝐸𝑑 =
kus -i ongi ülalmainitud suhteline dielektriline läbitavus. b) Üldjuhul indutseeritud väli ei tarvitse olla välise väljaga paralleelne. Siis kasutatakse polarisatsioonivektorit 63 Vedela dielektriku polarisatsioon: dipoolmomenti omavad molekulid orienteeruvad välja sunas. kus on molekuli dipoolmoment. Summaarne väli antakse nüüd elektrinihke e. elektrilise induktsiooni vektori abil. Kui , siis on elektrinihke vektor samasuunaline elektrivälja vektoriga: Suhteline dielektriline läbitavus on alati suurem ühest. Algväli , polarisatsioonivektor , ja elektrinihke vektor , Dielektrike kohta on kasulik pidada meeles kaht nähtust: · Piesoelektriline efekt - kristalsete ainete mõõtmete muutumine elektrivälja toimel. See
Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend F – jõud (A – amper) q – laeng (C – kulon) ε – suhteline dielektriline läbitavus vaakumis võrdub 1 ( F/m - farad meetri kohta) E – elektri välja tugevus (V/m - volti meetri kohta) k– r – raadius (m – meetrit) Φ – Eleketrivälja voog (C – kulon) σ – laengute pind tihedus (C/m 2 – kulonit ruutmeetri kohta) S – pindala (m2 – ruutmeeter) p – elektridipool moment (N*m2 – njuuton ruutmeeter) D – elektrinihke vektor (A – amper) P – polarisatsiooni vektor C – mahutavus (F – farad) W – aktiivenergia (J – džaul) A – töö (J –džaul) U – pinge (V –volt) e – laengukandjate laeng (C – kulon) n – laengukandjate kontsentratsioon u – laengu kiirus juhisuhtes (m/s) I – voolutugevus (A – amper) R – takistus (Ω oom) r – sisetakistus B – magnetinduktsioon (T – tesla) μ – magneetiline läbitavust (H/m – henrit meetri kohta)
kehi). Kui laetud keha tekitab aines välja tugevusega E, siis elektrinihe D näitab, millise väljatugevuse ( E) tekitaks seesama keha vaakumis. Üldiselt D = 0 E (ühik 1 C / m2). Voog on füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd välja jõujooned läbivad mingit pinda. Voo arvutamisel tuleb välja kirjeldav suurus (D, E vms.) korrutada selle pinna pindalaga S ning koosinusega nurgast pinna normaali ja välja suuna vahel. Näiteks elektrinihke voog D = D S cos . Gaussi seadus (teoreem): Elektrinihke voog läbi kinnise pinna võrdub selle pinna poolt piiratud laengute algebralise summaga. Üldiselt: kõik kinnise pinnaga piiratud ruumis paiknevad laengud võtavad osa välja tekitamisest pinnal. Homogeenseks nimetatakse välja, mille tugevuse vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt. Homogeense elektrivälja tugevus kahe erinimeliselt laetud tasase metallplaadi vahel
kehi). Kui laetud keha tekitab aines välja tugevusega E, siis elektrinihe D näitab, millise väljatugevuse ( E) tekitaks seesama keha vaakumis. Üldiselt D = 0 E (ühik 1 C / m2). Voog on füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd välja jõujooned läbivad mingit pinda. Voo arvutamisel tuleb välja kirjeldav suurus (D, E vms.) korrutada selle pinna pindalaga S ning koosinusega nurgast pinna normaali ja välja suuna vahel. Näiteks elektrinihke voog D = D S cos . Gaussi seadus (teoreem): Elektrinihke voog läbi kinnise pinna võrdub selle pinna poolt piiratud laengute algebralise summaga. Üldiselt: kõik kinnise pinnaga piiratud ruumis paiknevad laengud võtavad osa välja tekitamisest pinnal. Homogeenseks nimetatakse välja, mille tugevuse vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt. Homogeense elektrivälja tugevus kahe erinimeliselt laetud tasase metallplaadi vahel
kehi). Kui laetud keha tekitab aines välja tugevusega E, siis elektrinihe D näitab, millise väljatugevuse ( E) tekitaks seesama keha vaakumis. Üldiselt D = 0 E (ühik 1 C / m2). Voog on füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd välja jõujooned läbivad mingit pinda. Voo arvutamisel tuleb välja kirjeldav suurus (D, E vms.) korrutada selle pinna pindalaga S ning koosinusega nurgast pinna normaali ja välja suuna vahel. Näiteks elektrinihke voog D = D S cos . Gaussi seadus (teoreem): Elektrinihke voog läbi kinnise pinna võrdub selle pinna poolt piiratud laengute algebralise summaga. Üldiselt: kõik kinnise pinnaga piiratud ruumis paiknevad laengud võtavad osa välja tekitamisest pinnal. Homogeenseks nimetatakse välja, mille tugevuse vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt. Homogeense elektrivälja tugevus kahe erinimeliselt laetud tasase metallplaadi vahel
Nende vahel mõjuv tõmbejõud hoiab neid laenguid koos, kuid dielektrikukiht plaatide vahel ei lase laengutel ühelt plaadilt teisele liikuda. Valem kondensaatori mahtuvuse arvutamiseks: Laengute süsteemi ja elektrivälja energia Kui meil on süsteem, mis sisaldab n punktlaengut vaakumis, tuleb arvutada nende vastasmõjude potentsiaalsed energiad paarikaupa ja tulemused liita. Mingis ruumipunktis salvestunud elektrivälja energia tihedus võrdub poolega elektrinihke ja elektrivälja tugevuse vektorite skalaarkorrutisest. 40. Elektrivoolu mõiste. Elektromotoorjõud Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist elektrivälja toimel. Et erimärgilised laengud liiguvad vastassuundades, siis voolu suunaks nimetatakse positiivsete laengute liikumise suunda. Seega ühtib voolu suund aines elektrivälja tugevuse vektori suunaga. Elektrivoolu tekketingimused eelneva põhjal järeldades: 1) vabade laengukandjate olemasolu aines,
(11.16) Vaakumis võrdub elektrinihe lihtsalt elektrivälja tugevuse ja konstandi 0 korrutisega, dielektrilises keskkonnas lisandub sellele veel keskkonna polarisatsioon. Valmit (11.16) arvestades saame Gaussi teoreemi dielektrilise keskkonna jaoks panna kirja kujul dS qV , S D (11.17) s.t. elektrinihke vektori voog läbi mistahes kinnise pinna võrdub selles pinnas sisalduvate vabade laengute summaga. 11.5 Elektriväli juhtides Alapunktis 11.3 näitasime, et elektriväli dielektrikus on nõrgem elektriväljast vaakumis samadel tingimustel tänu dielektriku polarisatsioonile. Kui asetada elektrivälja juht, siis sarnaselt dielektriku polariseerumisele hakkavad ka juhis sisalduvad vabad laengukandjad elektrivälja toimel ümber paiknema ja juhi erinevad osad laaduvad erinevalt
annaabi.ee 
