TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond „TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID” REFERAAT Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................3 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG....................................................3 1.1.Põlevkivi.................................................................................................. 4 1.2.Vabaturg.................................................................................................. 4 1.3.Euroopa energiapoliitika...........................................................................6 2. PERSPEKTIIVID......................................................................7 2.1.Hind.....
majanduslikud probleemid ei pääse ka meie tagasilöökidest. Presidendi arvates sõltub Eesti heaolu ja korrasolek meie endi tahtmisest ja sellest kuidas me suudame ülejäänud Euroopaga koostööd teha, nüüd, kus me oleme Euroopa Liidu liikmed on ka suure tõenäosusega meie riigi püsivus enamvähem garanteeritud, see milline on meie heaolu, see on meie enda teha, ja seda näitab vaid aeg. Elektrimajandus 10-ne aasta pärast Elektrimajanduse tulevikuvisioonid ja vajadused on tänaseks kardinaalselt muutunud võrreldes möödunud dekaadi keskpaigaga EL liitumisega on tõstatunud rida võimalusi, nõudeid ja piiranguid, edasi on arenenud elektri tootmise tehnoloogiad. Tänaseks on elektrimajanduse planeerimine muutunud tehnoloogiakesksest looduskeskkonna keskseks. Samuti on muutunud arengutempo, kus elektrimajanduse planeerimine pikemaks ajaperioodiks on muutunud järjest komplitseeritumaks, seda eriti peatselt avaneva
kontsentreeritud päikeseenergia lahendusi, luua ühtne ja arukas Euroopa elektrivõrk (taastuvate ja hajutatud tootmise integreerimiseks), tuua turule tõhusamad seadmed (soojuspumbad, kütuseelemendid) ja säilitada konkurentsivõime tuumatehnoloogia vallas, leides lahendused jäätmekäitlusele. Aga Eestis suunad? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljel on toodud : Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 ning arengukavade rakendusplaanid Eesti energiamajanduse riiklik arengukava: Visioon : Tõhus ja innovaatiline energiasektor toetab Eesti säästvat ja tasakaalustatud arengut Eesti energiamajanduse riiklik arengukava: MISSIOON Eesti energiasektori missiooniks on tagada Eestis pidev, tõhus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga energiavarustus ning säästlik energiakasutus. 1
Paraku hakkavad maailma taasumatud energiaallikad (nafta, süsi, gaas, uraan) otsa saama. Tulevikule mõeldes, on vaja hakata säästma ning muuta praeguseid tarbimisharjumusi. Pikaajalisel planeerimisel on oluline meeles pidada, et päikese- ja tuuleenergia on ainsad taastuvad ,,kütused", mis on tasuta ja pea piiramatus koguses kättesaadavad kõigile Maa elanikele. On vajalik õppida ning investeerida selliste viiside ära kasutamine. 2005. aasta lõpul kinnitati Elektrimajanduse arengukava 2015. aastani ehk Eesti Energia tegevusplaan järgmiseks kümneks aastaks. Plaanist lähtuvalt vahetatakse uuemate vastu Narva põlevkivikatlad, hakatakse kasutama rohkem Vene gaasi ning püütakse EL nõuete järgi tõsta taastuvenergia tootmist viie protsendini elektritarbimisest. On nägemus, mis võimaldab Eesti elektritootmise üle viia kivipõletamiselt keskkonnasõbralikule taastuvenergeetikale, sulgeda Narva kivipõletamise elektrijaamad ning muuta Eesti
kasutataks õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt, s.o ohutult. ISIKUKAITSEVAHENDITE KASUTAMINE Jaotatakse põhi- ja abikaitsevahenditeks. Põhikaitsevahendid kannavad pinget välja pikka aega ja seetõttu võib persaonal nende abil töötada voolu all olevatel seadmetel. Abikaitsevahendid ei suuda iseseisvalt tagada kaitset voolu toime eest ja nad tugevdavad põhikaitse- vahendite toimet. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE ETTEVÕTTES Ettevõttes peab olema kirjalikult määratud isik, kes vastutab elektrimajanduse eest. Peab olema määratud kirjaliku dokumendi alusel elektripaigaldise käidukorraldaja. Elektripaigaldisele peab olema tehtud tehniline kontroll ja see ka dokumenteeritud. Töösisekorraeeskirjades ja kõigis ohutusjuhendites peab olema lõik Elektriohutus. Elektriala isikud peavad läbima perioodilise teadmiste kontrolli ja see peab olema dokumenteeritud. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE ETTEVÕTTES Elektrikilbid peavad olema lukustatud, kui on võimalik juurdepääs pingestatud
Õlivabrikutele sobib vaid suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi. Maavarade kaevandamine ja kasutamine on korraldatud maapõueseaduse ja kaevandamisseadusega. Põlevkivi kohta käivatest aktidest on olulised veel välisõhu kaitse seadus ja jäätmeseadus, mis reguleerivad põlevkivi kasutamist põletusseadmetes ja õli tootmisel. Kinnitatud on ,,Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 20082015" ja Vabariigi Valitsuses on heaks kiidetud ,,Eesti elektrimajanduse arengukava 20082018". Valmimas on ,,Ehitusmaavarade arengukava aastateks 20102020", mis käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi (Eestis peamiselt graniit), liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Põlevkivi kasutamise kaks peamist suunda on põletamine ja utmine. Põletamine toimub õhu keskkonnas, utmine - ilma õhuta. Põletamisel saadakse soojusenergia. Seda kannab kaugkütte
dokument nii palju, et kuna igapäevane töö ning ka vaba ajal viidan aega arvuti taga, siis enamus infot saangi just arvuti kaudu. 3) Põlva maakonna arengukava 2011 2017 antud dokumendiga kokkupuude on olnud, kuna ise elan Põlvamaal, siis kõik, mis puudutab selle maakonna arendust ja tegevust, mõjutab ka mind. 4) Lastekaiste kontseptsioon antud kontseptsioon tagab lastele võimalikult turvalise elu ning toetab ka peresid. 5) Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 minu kokkupuude on selle dokumendiga vaid niipalju, et kuna elekter on meile igapäevane vajalik asi, ilma selleta jääks igapäevane töö pooleli, siis ma arvan, et see puudutab ka mind, mida tahetakse muuta/uuendada jne. 6) Eesti kõrgharidustrateegia aastateks 2006 2015 antud dokument siis reguleerib õpinguid ülikoolides, rakenduskõrgkoolides. Kuna õpin
elektritootmisel, madal hüdroenergeetiline potentsiaal elektri tootmisvõimsuste struktuurist, lisaks ei ole taastuvenergia turutingimustes konkurentsivõimeline. Kuna Euroopa Komisjon suhtub taastuvenergia probleemidesse ja eesmärkidesse väga suure tõsidusega, siis on ka Eesti Euroopa liidu liikmesriigina kohustatud probleemi tõsidusega suhtuma. Siiamaani on Eesti taastuvenergia valdkondi käsitlenud detailsemalt ,,Energiamajanduse arengukavas aastani 2020", Eesti elektrimajanduse arengukavas aastani 2018" ning ,,Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukavas aastaks 2013"( Kraav, E., Lüpsik, S. 2006) Nimetatud arengukavade peamised eesmärgid on säästlik energiavarustuse ja- tarbimise tagamine ja keskendumine biomassi kui kütuse tootmisele mis seab eesmärgiks luua kodumaise biomassi ja bioenergiatootmiseks soodsad tingimused, et vähendada Eesti sõltuvust importivatest kütustest, fossiilsetest kütustest, vähendada survet
Keskkonnakahjulikkust saab veelgi vähendada muutes tootmisprotsessi tõhusamaks. Oma eluaja jooksul toodab tuuleturbiin keskmiselt 80 korda nii palju energiat, kui kulus selle tootmiseks. Kivisüsil töötava elektrijaama vastav number on 11 ning tuumajaamal 16, kusjuures selles uuringus ei ole arvestatud seda, et fossiilkütused on ise energiaallikad. Seda arvestades oleks viimase kahe elektrijaama energiatootlus miinustes. Tuuleenergia tootmine Eestis Vastavalt "Eesti elektrimajanduse arengukava 2005 - 2015"-le tuleb teha mahukaid investeeringuid, et elektrisüsteemi talitluse kvaliteet oluliselt ei halveneks, mis võib juhtuda tuulenergia mahu puhul üle 100 MW. Märgitakse ära ka, et Eesti rannikualade kesmine tuulekiirus on 6-7 m/s. Tegelikult on Eesti Energia peamine huvi kasumi tootmine. Taastuvelektri õiglase hinnaga ostmine viiks kasumi alla. Ja isegi kui eestlased tarbiks vähem elektrit, siis müüakse ülejääv
Euroopa elektrivõrk. Seetõttu on veidi keeruline lugeda poliitilist debatti Eesti erinevate erakondade vahel elektrituru avanemise üle põhjendatuks, kuna sisuliselt astuti antud samm valitsevast erakonnast sõltumata. Eesti võimalused midagi muuta piirdusid üksnes täpse ülemineku tähtaja valimises. (Ibid.) 3. EESTI OTSUSED Eestis on koostatud hulgaliselt erinevaid spetsiifilisi arengukavasid, mis on paika pannud erinevate valdkondade spetsiifilisi arengusuundi. Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018, seab strateegilised eesmärgid elektrimajanduse arendamiseks. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 strateegiliseks eesmärgiks on aga tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus. Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013 eesmärgiks on aga luua kodumaise biomassi ja bioenergia tootmise arenguks soodsad
Teenindusteed ei võta eriti palju ruumi ning tuuleturbiinid ei vaja ka lisarajatisi. Kuna paljud tuulepargid on mürarikkad, siis inimesed ei taha enda kodukanti tuuleparkide rajamist. Samas on moodsate turbiinide disainimisel sellega arvestatud, ning nad toodavad palju vähem müra. Kõrgemad maismaal asuvad turbiinid peavad öisel ajal lennukite tarbeks sisse lülitama spetsiaalsed hoiatustuled, mis võivad samuti kohalikke elanikke häirida. Tuulenergia Eestis Vastavalt "Eesti elektrimajanduse arengukava 2005 - 2015"-le tuleb teha mahukaid investeeringuid, et elektrisüsteemi talitluse kvaliteet oluliselt ei halveneks, mis võib juhtuda tuulenergia mahu puhul üle 100 MW. Märgitakse ära ka, et Eesti rannikualade kesmine tuulekiirus on 6-7 m/s. Tegelikult on Eesti Energia peamine huvi kasumi tootmine. Taastuvelektri õiglase hinnaga ostmine viiks kasumi alla. Ja isegi kui eestlased tarbiks vähem elektrit, siis
ligikaudu 80%. Maailmas on installeeritud 443 äriotstarbelist tuumareaktorit koguvõimsusega umbes 370 GW. Aastaks 2025 suureneb see vähemalt 100 GW võrra. Praegu on ehitamisel 24 uut reaktorit. Ka Eesti peab orienteeruma eeskätt tuumaenergiale, milleks meid sunnivad põlevkivile kehtestatavad järjest suuremad saastemaksud. Pole veel selge, kas peame ehitama oma tuumajaama või saame koopereeruda Leedu või Soomega, kuid üha reaalsemaks muutub oma tuumajaama vajadus. ,,Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018" ja ,,Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020" määratlevad Eesti energeetika arengusuunad ja visiooni, milline peab olema Eesti energeetika 10-15 aasta pärast. Arengukavade eesmärk on tagada Eesti elanikkonnale pidev energiavarustus, muuta Eesti energiavarustus ja tarbimine säästlikumaks ning tagada tarbijatele põhjendatud hinnaga energiavarustus. Arengukavade järgi peab Eestis tulevikus olema mitmekesisem energiavarustus ning
koostamiseks, sh: -kompleksuring põlevkivi optimaalse kaevandamismahu määramiseks aastateks 2016-2030, arvestades põlevkivienergeetika oskaalu edasist järk-järgulist vähendamist ja sellega seoses riigi huvi täpsustamist; [7] -uuringud põlevkivi kasutamise prioriteetide seadmiseks aastateks 2016-2030, lähtudes majanduslikest kriteeriumitest ja parima väimaliku tehnika määratlusest; [7] 2) energia-ja elektrimajanduse strateegiliseks planeerimiseks vajalike analüüside tellimine (põlevkivi osakaalu vähendamiseks alternatiivseste energiaallikate leidmine ja kastuamine piisava tootmisvõimsuse tagamiseks). [7] 2. Põlevkivi valdkonna rakendusuuringute ja tootearenduse edendamine Kasutamissuundade määramisel on aluseks võetud Kütuse ja energiamajandusea arengukava, Elektrimajanduse arengukava ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimisel
elektrit. Elektritootmine on lihtsalt valdkond, mis on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna arengutest. 3. Varustuskindluse definitsioon tuleb ümberhinnata Avatud turg ei ole imerohi elektri varustuskindluse tagamiseks. Arvatavasti ei nõustu ükski riik sellega, et tema territooriumil ei asu ühtegi elektrijaama ja seda isegi juhul, kui riigil vajalikud eeldused elektritootmise arendamiseks puuduvad. Tänane Eesti elektrimajanduse arengukava näeb ette, et Eesti territooriumil asuvate elektrijaamade võimsus peaks 10% ulatuses ületama meie tiputarbimist. Seni ei ole selle eesmärgi täitmine olnud Eesti jaoks probleemiks. 10 aasta perspektiivis tuleks selle eesmärgi mõistlikkuses siiski kahelda, sest uute elektrijaamade ehitamisel tuleb enam kui kunagi varem lähtuda nende konkurentsivõimest regionaalsel elektriturul. Võimalikke lahendusi on sellele probleemile mitu:
Eesti on juhtivaid põlevkivitöötlejaid riike maailmas. Kaks Eesti elektrijaama (Balti ja Eesti Elektrijaama) on maailma suurimad põlevkivi baasil töötavad soojuselektrijaamad. Kuid põlevkivi osatähtsust tahetakse vähendada oluliselt, kuna tegemist on taastumatu maavaraga ehk fossiilse kütusega ning ta on lisaks ka madalakvaliteediline. Aastaks 2015 tahetakse saavutada olukord, kus Eesti elektrist moodustaks põlevkivi osakaal 67,8%. Joonis 1 Elektrimajanduse arengukavas prognoositud elektritootmise struktuur 2015. aastaks Allikas: www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=264090/Kieseli+esitlus+ymarlaual+9.10.2006.ppt Põlevkiviõli tööstus on samuti Eestis kõrgelt arenenud ning on selles vallas üks juhtivaid riike. Viru Keemia Grupp pakub väga palju erinevaid tooteid ning teenuseid. Kui vaadata seda ettevõtet Eesti mastaabis, siis ta pakub tööd väga paljudele elanikele. Põlevkiviõli tööstuses
täielikult Eesti riigi elektrienergia vajadused. Kuna Euroopa Liidu suundumused ja rahvusvahelised kokkulepped lähtuvad vajadusest emissioone vähendada tuleb Eestil kasutusele võtta hirmkallid süsinikdioksiidi eemaldamise tehnoloogiad, maksta kõrgemaid saastemakse, või leida põlevkivi kõrvale teine alternatiiv ehk tuumaenergia. [9] Valitsus kiitis 2009. aastal aset leidnud istungil heaks energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavad, mis nägid ette põlevkivist elektri tootmise olulise vähendamise ning muude energiaallikate osakaalu suurendamise, sealhulgas võeti suund Eestisse oma tuumajaama rajamiseks aastaks 2023. [10] 2 Esimesed sammud tuumaenergia suunas tehti 2005, kui alustati Leeduga tuumaenergialast koostööd. Leedu kohustus Euroopa Liitu astudes sulgema vana Tsernobõli tüüpi Ignalina jaama ning esimene reaktor peatati 2004
kinnitatud. Ärge lappige vigast ühendust või pikendusjuhet. Kleeplindiga parandatud juhe on elu -ja tuleohtlik. Valgusti peale on märgitud, kui suurt lampi võib selles kasutada, suuremat ei tohi kasutada. Vannitoas on kuplita valgusti ohtlik. Vannis või dussi all olles ei tohi elektritarviteid kasutada. Soovitused elektriohutuse olukorra hindamiseks ettevõtetes Ettevõttes peab olema kirjalikult määratud isik, kes vastutab elektrimajanduse eest. Kui firma tegeleb elektritöödega siis peab neid olema mitu: pea energeetik, vastutav elektrik jne. Nõutavatel juhtudel peab olema kirjaliku dokumendi alusel määratud elektripaigaldise käidu korraldaja. Käidu korraldamiseks peab olema koostatud käidu kava ja seda peab järgima. Elektripaigaldisele peab olema tehtud tehnilinekontroll ja see ka dokumenteeritud. Töö sisekorra eeskirjades ja kõigis ohutusjuhendites(sissejuhatav, perioodiline, ametiga seotud)
annaabi.ee 
