4. Elektroni laengu märk on ja laengu suurus on üks elementaarlaeng. Prootoni laengu märk on + ja laengu suurus on üks elementaarlaeng. Neutronil laeng puudub seega ka tähis puudub. 5. Positiivne ioon on aatom, kus elektrone on vähem, kui prootoneid - osad elektronid on aatomist lahkunud. Negatiivne ioon on aatom, kus elektrone on rohkem, kui prootoneid - elektrone on lisandunud aatomisse. 6. Kehade elektriseerimine: hõõrumise teel kui kehasid hõõrutakse omavahel kokku, siis kanduvad osad elektronid ühelt kehalt teisel, seeläbi omandab üks keha negatiivse ja teine positiivse laengu. laetud kehaga puudutamisel kui keha, millel ei ole laengut, puudutatakse kehaga, millel on laeng, kanduvad osad vabad laengukandjad ühelt kehalt teisele, seeläbi omandab ka keha, millel varem ei olnud laengut, laengu, kuid see on vastasmärgiline teise keha omale. 7
Elektrilaengud ja elektriväli 1. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida? V: Kehasid omavahel hõõrudes. 2. Mis on elektriseeritud keha tunnuseks, kuidas seda kindlaks teha (2)? V: Kehad hakkavad omavahel tõmbuma. Klaaspulga ja siidi hõõrumisel laaduvad mõlemad, sest kui siidi asetada paberitükikest lähedale tõmbab ta neid enda poole. Kui aga selle sama klaaspulgaga puudutada niidi otsas rippuvat metallkera siis ja lähendada siis see paberitükikestele siis tõmbab ka see paberitükikesi enda poole. 3. Mis on elektrilaeng? V: Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Hõõrumisel tekkinud omadust, tõmmata teisi kehasid nimetatakse elektrilaenguks!. 4. Mis juhtub kui laetud kehaga puudutada teist keha? V: Laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. 5. Kuidas mõjutavad teineteist samaliigiliste ja eriliigiliste laengutega kehad? V: Samaliigiliste laengutega kehade tõukuvad, eriliigiliste laengutega kehade tõmbuvad. 6. Millest järeldub, et elektrilaenguid on...
Elektriõpetus Sõna ,,elekter" on üldmõiste- kõik elektrilised nähtused. Elektriõpetus jaguneb: 1.elektrostaatikaks- paigalseisvad laengud ja nende vahelised mõjud. 2.elektrodünaamikaks- liikvad laengud ja sellega kaasnevad nähtused Laetud kehad ja osakesed, elektriseerimine Elektriliselt laetud osakesteks on elektronid. 1. Elektronid- laengu tähis e 2.Prootonid- laengu tähis +e 3.Joonid- laengu tähis +/- e*n Elementaarlaengud on väikseimad elektrilaengud, mida ei saa enam osadeks jagada ega osakest ära võtta. Laetud osakeste vahel on elektromagnetiline mõju (joonis). Elektriseerimine- laengu andmine makrokehale. Nt. tolmkübe. Elektriseerimisel lähevad tavaliselt elektronid ühelt kehalt teisele. Osa elektrone läheb klaasilt riidele
Füüsika 1. Mis on keha elektriseerimine? Keha elektriseerimine on kehale laengu andmine. 2. Milline keha on elektriseeritud? Keha millel on elektrilaeng 3. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida? Keha on võimalik elektriseerida hõõrumise teel, kus mõlemad kehad saavad laengu. Elektriseerida saab ka siis kui laetud kehaga puudutada laadimata keha. 4. Mis juhtub, kui üksteise lähedale viia kaks positiivset laenguga keha? Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud ühesugused laengud. 5
Elektriseerimine on kehale laengu andmine. Viisid * hõõrumise teel(kehad omandavad vastasmärgilised laengud) *laetud kehaga puudutamise teel( keha omandab samamärgilise laengu) * laetud kehaga mõjuteel. Laengu olemasolu kehal tähendab, elektromagnetilise vastastikmõju võimet. Elektriseerimisel, kas keha kaotab võu saab juurde vabu elektrone. Laengu liigid: posit.(prootonid) negat.(elektronid) Negatiivseks loetakse seda kea, millel on elektronide ülekaal, võrreldes prootonitega. Positiivseks, millel on elektronide puudujääk. Elektrilaengu tähendused: näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus, laetud leha, füüsikaline suurus. Laeng Q, 1C. Elementaarlaeng e on vähim laeng looduses, prootoni ja elektroni laengud on elementaarsed. Punktlaeng laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Jäävuse seadus: elektriliselt i...
ELEKTRILAENGUD ELEKTRISEERUMINE Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Keha võib elektrilaengu omandada hõõrumisel või kokkupuutel laetud kehaga. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. Elektriseeritud kehad mõjutavad teineteist suurema jõuga siis, kui nad on teineteisele lähemal või kui laengud on suuremad. ELEKTRILAENG Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühik 1 kulon. Tähis 1 C. Kahte liiki: positiivsed ja negatiivsed. Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad, eriliigilised tõmbuvad. Laetud keha elektrilaeng on suuruselt võrdne elementaarlaengute summaga ning on elementaarlaengu täisarvkordne. ELEKTROSKOOP Seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Töö põhineb samaliigilise laenguga kehade tõukumisel. Esi- ja tagakülg on klaa...
Elektrivoolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 1amper, tähis I Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A, 1J Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. N, 1W. Kehade elektriseerimine: Hõõrdumisel, elektriseeruvad mõlemad kehad st. Nad omandavad elektrilaengu. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriseeritud kehaks. Elektriseerumiseks nimetatakse kehale elektrilaengu andmist.(laetud kehade vastastikune mõju) Laengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on java suurus. Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laenguvahelise kauguse ruuduga
pos. Laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Elektrivälja iseloomustavad omadused: ta on pidev ja katkematu,ta on lõpmatu,ta levib kiirusega 300 000 m/s, ta vahendab laengue vastastikmõju. Elektrivälja jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõpevad negatiivsel laengul või suunduvad lõpmatusesse. Jõujoone puutuja näitab igas punktis elektrivälja tugevust. Kehade elektriseerimine on kehale elektrilaengu andmine. Elektrilaeng on mõnede kehade omadus mille kaudu väljendub nende kehade elektromagnetelist vastastikmõju. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Samaliigiliste kehade vahel mõjub tõukejõud,eriliigilistel tõmbejõud. Coulombi seadus Kaks elektrilaenguga keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega. Kummagi jõu moodul on võreline kehade elektrilaenguteabsoluutväärtuste korrutistega ning päärdvõrdeline kehade
pos. Laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Elektrivälja iseloomustavad omadused: ta on pidev ja katkematu,ta on lõpmatu,ta levib kiirusega 300 000 m/s, ta vahendab laengue vastastikmõju. Elektrivälja jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõpevad negatiivsel laengul või suunduvad lõpmatusesse. Jõujoone puutuja näitab igas punktis elektrivälja tugevust. Kehade elektriseerimine on kehale elektrilaengu andmine. Elektrilaeng on mõnede kehade omadus mille kaudu väljendub nende kehade elektromagnetelist vastastikmõju. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Samaliigiliste kehade vahel mõjub tõukejõud,eriliigilistel tõmbejõud. Coulombi seadus Kaks elektrilaenguga keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega. Kummagi jõu moodul on võreline kehade elektrilaenguteabsoluutväärtuste korrutistega ning päärdvõrdeline kehade
N: auto käivitatakse starteri abil, galavanomeetriga kontrollitakse, kas juhis on elektrivool. AATOMI EHITUS Prooton- posit. Laenguga, haarab elektrone. Prootonitel on ühesugune mass Elektron- negat. Laenguga, prootonist kergem IOON Iooon on laengu omandanud aatom või aatomite rühm. Katioon- posit. Elekrilaenguga ioon Anioon- negat, elektrilaenguga ioon Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon Kui aatob haarab elektrone juurde, tekib negatiivne ioon KEHADE ELEKTRISEERIMINE Keha saab elektriseerida: Keha teise kehaga hõõrudes Keha laetud kehaga puudutades Hõõrdumisel elektriseeduvad mõlemad kehad.
Vasetski 12d Mis on infoühiskond? Infoühiskond ühiskond, mis väärtustab infot ja selle kiiret vahendamist Algus 1990. aastal Peamine tunnus arvutite massiline kasutamine, kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused Informatsioon pilt, tekst, video või heli Mis on infoühiskond? Meedia infoühiskonna põhiline kujundaja Traditsioonilised meediakanalid ajalehed, raadio, televiisor Tänapäeval aga põhiline meediakanal Internet Tehnoloogia 20. sajandil 1. Elektriseerimine 2. Autod 3. Lennukid 4. Veevarustus ning selle jaotus 5. Elektroonika 6. Raadio ning televisioon 7. Põllumajanduse mehhaniseerimine 8. Arvutid 9. Telefonid 10. Konditsioneer / jahutus 11. Kiirteed 12. kosmoselend 13. Internet 14. Pilditehnika 15. Kodumasinad 16. Tervise tehnoloogiad 17. Naftasaaduste töötlemis tehnoloogiad 18. Laser ja kiudoptika 19. Tuumatehnoloogia 20. Nanotehnoloogia Tehnoloogia 21. sajandil 1. Energia säästmine (Energy conservation) 2
) a) kondensaatori ühe katte laeng, (lk 64-65) b) mõlema katte laeng, c) kahe katte laengute summa. 5. Leidke vastavus. (16p.) a) idealiseeritud objekt b) füüsikaline nähtus c) füüsikaline suurus d) mõõtühiku nimetus e) mõõteriist 1) Elektrilaeng - c) füüsikaline suurus (lk 8) 2) Punktlaeng - a) idealiseeritud objekt (lk 21) 3) Proovilaeng - a) idealiseeritud objekt ( 4) Elementaarlaeng c) füüsikaline suurus (lk 10) 5) Kehade elektriseerimine - b) füüsikaline nähtus (lk 8) 6) Kuloniline jõud c) füüsikaline suurus 7) Kulon - d) mõõtühiku nimetus (lk 15) 8) Volt - d) mõõtühiku nimetus (lk 46) 9) Farad - d) mõõtühiku nimetus (lk 65) 10) Elektrimahtuvus - c) füüsikaline suurus (lk 63) 11) Elektrostaatiline väli c) füüsikaline suurus 12) Elektrivälja tugevus - c) füüsikaline suurus (lk 30) 13) Elektromagnetiline vastasmõju - b) füüsikaline nähtus (lk 5) 14) Njuuton - d) mõõtühiku nimetus
2J. T=Q/cm. Põlemine: On keemiline protsess, eraldub alati soojust. Soojushulk sõltub: 1)Kõttemass 2)Kütuse liik (k) Q=km Sulamine ja tahkumine: Sulamine on soojusnähtus, kui tahke aine muutub vedelikuks. Tahkumine on soojusnähtus, kui vedelik muutub tahkeks ja selle käigus soojus eraldub. Sõltub: 1) Materjalist (λ) lambda on sulamis- ja tahkumissoojus. Q=λm. Elektriõpetus: Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib ja seletab paigal seisvate loetud kehade vaastastikumõju. Elektriseerimine on kehadele elektri laengu andmine (hõõrumine). Laeng: q= laeng = 1c(kulon) Voolu tugevus: sõltub laengu tugevusest I-q. I = 1c/1s = 1A (amper) Elektriline pinge: Tähis – U, ühik – 1V(Volt), Mõõteriist – Voltmeeter. Pingeks nimetatakse loengute ümber paigutamiseks. Tehtud töö ja kogu laengu suhe. U=A/q U=1J/1c = 1V. Ohmi seadus: Voolutugevus on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R. R=takistus. Takistus väljendab juhi omadusi
1. Milles seisneb keha elektriseemine? Mis elektriseerimise käigus kehas toimub? Keha elektriseerimine seisneb selles, et kehale antakse elektrilaeng, kas negatiivne või positiivne. 2. Kuidas kontrollida kehal laengu olemasolu (kolmel viisil)? Kui kehal positiivne laeng, siis ta kas vastavalt tõmbub või tõukub. Kui laengut pole püsib keha paigal. 3. Mida nimetatakse elementaarlaeguks ja mis on selle kandjaks? Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus. Elementaarlaengu kandjateks on elektronid. 4. Milline on sõna ,,elektrilaeng" tähendus?
1. Kehade elektriseerimise võmalused. 1) Vastastikune hõõrumine (tehakse selleks, et suurendada kehade kokkupuute pinda.) 2) Vastastikune kokkupuude ja sellele järgnev lahutamine. 2. Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. 3. Mida näitab keha elektrilaeng? Elektrilaeng näitab, kui tugevasti laetud kehad vastastikmõjus osalevad. 4. Kahte liiki elektrilaengud. Nende vastastikune mõju. Positiivsed elektrilaengud, negatiivsed elektrilaengud Samamärgiliselt laetud kehad tõukuvad. Erimärgiliselt laetud kehad tõmbuvad. 5. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? ...
elektroonik. El.energia eelised 1) kergesti muundatav teisteks liikideks, 2) saab toota paljudest energialiikidest (küttustest, tuulest, veest, päikesest). puudused: ei saa tagavaraks toota. Laetud kehad ja osakesed El.laengu olemasolu tähendab elektromagnetilise vastastikmõju olemasolu. 1) elektrilaengut omavad elektronid e, 2) prootonid +e, 3) kvargid +2/3 ja -1/3, üksikult ei eksisteeri, 4) ioonid +- ne, kus n= 1;2;3... Laengu andmine elektriseerimine. Enamus elektriseerimisi on põhjustatud elektronide üleminekust ühest kohast teise, see võib tekkida kokkupuutel, löögi tagajärjel, hõõrdumisel. Ka suure keha laeng saab olla täisarvuline +- ne. Elektrostaatika põhiseadused: 1) Laengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. 2) Coulombi seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga.
Elektri laengud ja elektiväli Kehade elektriseerimine Vana kreeka õpetlased märkasid, et villaga hõõrutud merevaik hakkab tõmbama enda külge mitmesuguseid esemeid. Kreeka keeles tähendab sõna elektron merevaiku ja seepärast hakatigi nim nähtusi, mis ilmesid teineteisega kokkupuutuvale kehade hõõrumiseks elektrilisteks. Elektriseeritud kehaks nim keha, millel on elektrilaeng. Elektriseerida võib erinevast ainest valmistatud kehasid. Elektrilaeng on füüsikalien suurus. Elektrilaengul on mõõtühik ning arvuilne väärtus, mida saab mõõta. Keha elektrilaeng võib olla erineva suurusega. Tavaliselt on kehad laadimata olekus (nad ei ole elektriliselt laetud) Kehade elektriseerimiseks on kaks võimalust vastastikune hõõrumine, teda tehakse selleks, et suurendada kehade kokkupuute pindala ja vastastikuse kokkupuude ja sellele järgneva lahtuamine Elektriseerimisest võtab alati osa 2 keha, kusjuures mõlemad eleketriseeruvad. N: kui hõõruda villase r...
Aine sulamiseks sulamistemperatuuril Tahkumine Aine üleminek vedelast olekust tahkesse Aurumine Aine üleminek vedelast olekust gaasilisse Keemistemperatuur Temperatuur, mille juures aine läheb keema Aurustumissoojus Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustumiseks jääval temp. Kondenseerumine Aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse Kehade elektriseerimine Kehale laengu andmine Elektrilaeng Füüsikaline suurus, mis iseloomustab, kui tugevalt osaleb keha elektrilises vastasmõjus Elementaarlaeng Vähim looduses eksisteeriv laeng Elektroskoop Seade, mille abil saab kontrollida, kas keha on laetud Elektriväli Vastastikmõju vahendaja Laengukandja Languga osakesed, mis saavad keha piires vabalt liikuda
Teoreetilised teadmised, mis on aluseks ülesannete lahendamise oskusele. Elektrostaatika 1. Milles seisneb keha elektriseerimine? Mis elektriseerimise käigus kehas toimub? 2. Kuidas kontrollida kehal laengu olemasolu (kolmel viisil)? 3. Mida nimetatakse elementaarlaenguks ja mis on selle kandjaks? 4. Milline on sõna "elektrilaeng" tähendus? 5. Defineeri laenguühik 1C. 6. Millist liiki on laenguid ja kuidas laetud kehad teineteist võivad mõjutada? 7. Selgita laengute jäävuse seadust. 8. Mida nimetatakse punktlaenguks? 9. Sõnasta Coulombi seadus? (valem) 10. Mida näitab kontstant k? 11
reumapesu korda odavam kui valmistamiseks. Kiudude naturaalne linoleum ning hõõrdumisel keha vastu tekib umbes neli korda odavam kiupinnal staatiline kui pärisparkett. Sellele elektrilaeng, mis lisaks on vinüülkattel elektriseerib ka keha. Keha teisigi tänuväärseid elektriseerimine on omadusi: ta on jala all reumaatiliste haiguste puhul pehmem ja mõnusam kui raviva toimega. kivi või laminaat, talub Iseloomulik on väga hea hästi niiskust ning on keemiline püsivus ja see ei kõige põle praktiliselt üldse, kuna lihtsamalt puhastatav sisaldab palju põrandakate üldse - kloori
Eeltakisti takistus : Re= Rv( n _ 1) , kus Rv on voltmeetri sisetakistus. Alalisvoolu töö : A=I.U.t Alalisvoolu vôimsus : P = I . U (Vôimsus vahelduvvooluahelas P = I . U . cos ) Joule`i-Lenzi seadus : Juhis voolu toimel eraldunud soojushulk on vôrdeline voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja ajaga. Q = I2 . R . t (J) Elektrostaatika 8 Keha elektriseerimine seisneb temale laengu andmises kas hôôrumise teel vôi puudutades keha laetud kehaga. Hôôrudes laaduvad môlemad kehad vôrdselt, kuid vastandmärgiliselt. Puudutusel laaduvad vôrdselt, kuid samamärgiliselt. Laengu pôhjustab kehale kas elektronide üle- vôi puudujääk. Elementaarlaenguks nim. väikseimat laengut, mida keha vôib omada. Selle laengu kandjaks on elektron. e = _1,6 . 10-19C Coulomb`i seadus :
On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt elektrone. Sellisel juhul osutuvad aatomid negatiivselt laetuks ja neid nimetatakse negatiivseteks ioonideks. Juhul, kui välismõju toimel kaob tasakaal tuuma positiivsete ja elektronide negatiivsete laengute vahel omandab keha elektrilaengu. Niisugust keha nimetatakse elektriliselt laetud kehaks ja laengute andmist kehale elektriseerimiseks. Elektriseerimine on kehale elektrilaengu andmine hõõrumise, elektrostaatilise induktsiooni või laetud kehaga puudutamise teel. Elektriseeritud keha võib pikemaks ajaks säilitada oma laengu olenevalt keha mõõtmetest ja ümbritsevast keskkonnast. Elektrilaengute jäävuse seadus on füüsika seadus, mille kohaselt iga elektriliselt isoleeritud süsteemi elektrilaengute algebraline summa on jääv. Niisuguses süsteemis võivad tekkida uued laetud osakesed, kuid kõigi uute
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
