b) majanduslik killustatus 90 % elanikkonnast tegeles põllumajandusega. Puudus ühine turg. Riikides kehtisid erinevad raha-, kaalu- ja mõõtühikud. 1790. aastal oli Saksamaal 1800 tollibarjääri. Olid suured kommunikatsiooniraskused. 1816. aastal kulus näiteks reisijal 5 tundi, et läbida 12 miili Weimarist Erfurti. Linnad ei suhelnud majanduslikult omavahel Elbe jõest ida pool oli pärisorjuslik mõisamajandussüsteem, Elbest lääne pool aga rendisüsteem. Saksamaal peaaegu puudus kaupmeeste kiht. Gildid eksisteerisid Saksamaal kauem kui kusagil mujal. c) Kuni 1789. aastani puudus selline asi nagu saksa patriotism. Sakslased jäljen- dasid prantslasi nii keeles kui ka kultuuris. Alles Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul hakati rääkima saksa rahvusest. Algul tekkiski saksa rahvuse ühendamise idee, mille kandvaks jõuks olid haritlased
erilisi hobuseid Germaanlased kujunesid välja noorema kiviaja lõpus läände tunginud megaliitkultuuri, lehterpeekrite ja nöörke-raamika- e venekirveste kultuuri esindajaist. Elasid nad Lõuna Skandinaavias, Taanis ja Schleswi-gis. Esimesena on germaanlasi maininud Poseidonios u 90 eRr. Põhjagermaanlased moodustusid Skandinaaviasse jäänud hõimudest. Põhjagermaanlastele lähedased idagermaanlased rändasid Skandinaaviast Elbest ida poole jäävatele aladele (vandaalid, burgundid, goodid, ruugidjt). Läänegermaanlased (Reini-, Weseri-, Põhjamere- ja Elbe-germaanlased) jagunesid kolme gruppi (mitte etnilised, vaid kultuslikud ühendused): ingveonid (Põhjamere ääres), ist-veonid (Reini ääres) herminonid (sisemaal). Nendesse rühmadesse kuulusid heruskid, ubid, bataavid, hatid, frangid (kujunenud usi-petide,
Valdemar II Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170 28. märts 1241) oli Taani kuningas 12021241. Ta oli alates 11. sajandist vaheaegadega 16. sajandi keskpaigani Läänemere piirkonnas domineerinud Taani suurriigi mõjukamaid valitsejaid. Ta sündis Taani kuninga Valdemar I (11571182) ja Polotski Sofia teise pojana. 1188. aastal Schleswigi hertsogitroonile tõusnuna vallutas ta Taani kuninga vasallina Elbest põhja pool asuvad saksa linnad (Hamburgi, Lübecki) ja vürstiriigid (Holsteini, Mecklenburgi jm). 1202. aastal sai ta oma venna, lastetult surnud Knud VI järel Taani kuningaks. 1204 tagas ta Norra tunnustamise kuningriigina. Ta korraldas 1206. aastal koos peapiiskop Anders Suneseniga sõjakäigu Saaremaale ning 1210. aastal Preisimaale ja Sambijasse. <- Valdemar II pitsat Dannebrog langeb taevast Lindanise lahingu ajal 15. juunil, 1219.
• Paljajalu käimine, pruun rüü • Haigete, kerjuste, vaeste eest hoolitsemine • 13.saj keskel Eestisse DOMINIIKLASED • 1216 ordureegel • Dominicus • Munkadel 3a õpinguid • Valge rüü, must mantel • Euroopa I ülikool Bologna — Pariis — Oxford • 1229 taanlastega Eestisse TSISTERTSLASED • 1098 Citeaux klooster Burgundias • Aadlikud • Maal kloostrid — mungad uut asukohta otsima • Paikne kloostrielu, üksinda mediteerimine • Kolonisatsioon Elbest itta • Põllumajandus, meditsiin, karjakasvatus USK JA HARIDUS SAKRAMENDID • Ristimine • Konfirmatsioon • Abiellumine • Armulaud • Pihtimine • Haigete salvimine • Viimne võidmine • (Preestriks pühitsemine) • Piirkondlikud ja seisuslikud eripärad • Õpetlaste usk ei kattunud kirjaoskamatute usuga • Linnarahvas - isikliku hingeõndsuse saavutamine • Talupojad - kiriku maagiliste vahendite tõttu • Pühakukultus (altarid, kabelid, kirikud)
Poolakad, slovakid, Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, tsehhid. serblased, sloveenid, valgevenelased, makedoonlased, ukrainlased. tsernegoorlased. Asutati Avaaride (türgi Liiguti Dnepri germaanlastest maha- hõimud) rüüsteretkede piirkonda Kiievi jäetud ala Elbest idas. mõjul liiguti K.- aladele. Euroopast Bütsantsi Põhja suunas liikudes aladele, mis hakkasid kohati soome-ugrilasi slaavistuma. ja variaage I slaavi riik oli (viikingeid). Bulgaaria, mis loodi 862.a. sai Novgorodi 681.a
minoriteedi, mis koosnes ilmalikust ja vaimulikust aristokraatiast, linnakodanike klassist ja vähestest talupoegadest. Naabruses asuvates ekspansioonipiirkondades, nagu Pürenee poolsaar ja alad ida pool Elbet, oli immigratsioon hoopis ulatuslikum, ning tõi kaasa kõige sügavama kultuurilise lõhestumise ja fundamentaalsed lingvistilised muudatused. See oli just nimelt kümnete tuhandete saksa linna- ja maaimmigrantide ümberasumine 12. 13. sajandil, nn Ostsiedlung, mis viis Elbest ida pool asuvate alade germaniseerumisele ja saksa keelt kõneleva rahva püsivale domineerimisele sellistes paikades nagu Berliin ja Lüübek, mis said hiljem saksa maailma sümboliteks. * Ekspansionaarne migratsioon on eriti iseloomulik 12. ja 13. sajandile, kuid hakkas mõnes piirkonnas juba varem _ Pürenee ps-le hakkas kristlastest uusasunikke saabuma kohe pärast kristlaste vallutusi 10. 11. sajandil. * Ostsiedlung hakkas aegamööda hoogu juurde saama 12. sajandi esimesel poolel
Tegeleti alepõllundusega ja karjakasvatusega ning neil olid kindlustatud alad. Kogukonnast eraldas ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. Hõimud olid arvukad, sõjakad. · hõimurühmad, nende ränded ja riigid Rahvasteränne oli 5-7 saj ja peale seda asutasiad Poola, Tsehhi, Slovakkia, Valgevene ja Lääne-Ukraina alasid. Laiendades oma alasid nii läände, lõunasse kui ka idasse. Veneedid olid lääneslaavlased (poolakad, slovakid, tsehhid). Asutati germaanlastest mahajäetud ala Elbest idas. Sklaviinidolid lõunaslaavlased (bulgaarlsed, horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, tsernogoorlased. Avaaride(türgi hõimude) rüüsteretkede mõjul liiguti Kesk-Euroopast Bütsantsi aladele Balkanil, mis hakkasid slaavistuma. I slaavi riik oli Bulgaaria, mis loodi 681a. Atiidid olid idaslaavlased.(venelased, valgevenelased, ukrainlased), asusid järg-järgult soomeugrilaste aladele elama. Alguses mingi jõgedeäärsetesse liiklussõlmedesse ja nende ümbrusesse
Theodorich astus Ida-Rooma (Bütsansti) teenistusse ning vallutas 488-493 Odoakeri riigi Itaalias. V sajandil asusid Suurbritanniat vallutama anglid, saksid ja jüüdid. V sajandi lõpus vallutasid Frangid Põhja-Gallia. 568 tungisid Itaaliasse langobardid, kes vallutasid Põhja-Itaalia ning lõid seal oma riigi. Tagajärjed: Lääne-Rooma riigi kokkukukkumine ning germaanlaste riikide rajamine romaniseerunud aladele. Germaanlaste maha jäetud alad Elbest idas asustati slaavlaste poolt. Germaani, türgi ja iraani hõimud Euroopas II - VI . Rooma aladele tunginud germaani hõimud: II sajandil võideldi markomannide, kvaadide ja tsatide vastu, III sajandist alates alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid, V sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. VI sajandist langobardid Türgi ja Iraani hõimud: II sajandist sarmaadid, V sajandist hunnid, VI sajandist avaarid Barbarite riigid
Uued külad rajati Saksa õiguse alusel: siin olid talupoja õigused suuremad, neil olid soodsamad tingimused, et neid meelitada kaugele rändama. Uus küla rajati nii, et maaomanik tegi selle rajamise tööks värbajale ehk lokaatorile, kes määrast talude suuruse ning asunikud, kes sinna elama tulid. See, kumb etniline rühm peale jäi, määras selle, kus toimus germaanistumine kus slaavistumine. Ümberasustumine polnud nii ulatuslik, et lääne pool oleks rahvaarv vähenenud. Elbest itta läks alla poole miljoni inimese. Inimese põhitoiduks oli leib, mis oli põllumajanduse peatoodang. Mägedes nt oli muidugi loomakasvatus põhiline. Põlluharimisel oli aga samuti loomulikult vaja loomi. Põhjas polnud tihti heinamaapuuduse tõttu võimalik ülal pidada palju loomi. Loomakasvatuse osakaal kasvas suuresti hiliskeskajal, mil liha roll toidusedelis muutus suuremaks. Ka lihttalupoeg sõi keskajal kindlasti rohkem liha kui 19. saj tööline.
Ungarlaste ratsavägi sai saksa rüütlitelt hävitavalt lüüa, suur osa ungari sõjameestest langes. Pärast seda nende rüüsteretked lõppesid. Ungarlased jäid rahulikult elama Doonau-äärsetesse steppidesse, kus tegelesid põlluharimise ja karvakasvatusega. Peagi võtsid vastu ristiusu ning X sajandi II poolel tekkis Ungari riik. Otto II Otto I poeg (973-983). Asendas tiitli Imperator Augustus tiitliga Imperator Romanorum (Roomlaste keiser). Tema ajal kaotati maid Elbest idas, sai saratseenidelt ja slaavlastelt lüüa. Suri Itaalias sõjaretkel (sõjaväes puhkesid haigused). Sai jagu oma peavastasest Baieri hertsogist Heinrich II-st, kuid ta võim Saksamaal oli nõrk. Püüdis vallutada varem Bütsantsile kuulunud Lõuna-Itaaliat, kuid sai sama sihti taotlevatelt araablastelt lüüa (Cotrone lahingus 982) Otto III (983-1002). Teda mõjutas bütsantslasest emalt saadud haridus. 998. aastal Rooma elama
955 Lechi jõel. Ungarlaste ratsavägi sai saksa rüütlitelt hävitavalt lüüa, suur osa ungari sõjameestest langes. Pärast seda nende rüüsteretked lõppesid. Ungarlased jäid rahulikult elama Doonau-äärsetesse steppidesse, kus tegelesid põlluharimise ja karvakasvatusega. Peagi võtsid vastu ristiusu ning X sajandi II poolel tekkis Ungari riik. Otto II Otto I poeg (973-983). Asendas tiitli Imperator Augustus tiitliga Imperator Romanorum (Roomlaste keiser). Tema ajal kaotati maid Elbest idas, sai saratseenidelt ja slaavlastelt lüüa. Suri Itaalias sõjaretkel (sõjaväes puhkesid haigused). Sai jagu oma peavastasest Baieri hertsogist Heinrich II-st, kuid ta võim Saksamaal oli nõrk. Püüdis vallutada varem Bütsantsile kuulunud Lõuna-Itaaliat, kuid sai sama sihti taotlevatelt araablastelt lüüa (Cotrone lahingus 982) Otto III (983-1002). Teda mõjutas bütsantslasest emalt saadud haridus. 998. aastal Rooma elama asudes
5.1 SOTSIALISMI SÜSTEEM. Sotsialistlikud riigid: Nõukogude Venemaa 17.10.1917 Mongoolia Rahva Vabariik 1924. Ida-Euroopas: Poola Saksamaa Demokraatlik Vabariik Ungari Bulgaaria 64 Jugoslaavia Albaania. Hiina Rahvavabariik 01.10.1949 Põhja-Korea ehk Korea Demokraatlik Vabariik. Vietnam Kuuba 1961. Laos 1975. Sotsialismi leer - sotsialistlikud riigid peale II maailmasõda. 1950ndate alguses ulatus sotsialistlik riikide territoorium Elbest Vaikse ookeanini, Põhja-jäämerest Ida-Hiina mereni. Alates 1050ndatest nimetatakse neid riike sotsialistlikeks, varem rahvademokraatlikeks. 1940ndate lõpul hakkasid tervanema suhted Jugoslaavia ja NLi vahel. Jugoslaavia juht, Jossif Bras Tito, tahtis moodustada Doonau föderatsiooni, See oleks vähendanud NLi mõju euroopas, NL ei saanud seda lubada. Jugoslaavia oli ainus sotsialistlik riik, mis võttis vastu Marshali plaani abi. Selle peale viskas Stalin
Poolakad, slovakid, tsehhid. Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, valgevenelased, serblased, sloveenid, ukrainlased. makedoonlased, tsernegoorlased. Asutati germaanlastest maha- Avaaride (türgi hõimud) Liiguti Dnepri piirkonda Kiievi jäetud ala Elbest idas. rüüsteretkede mõjul liiguti K.- aladele. Euroopast Bütsantsi aladele, mis Põhja suunas liikudes kohati hakkasid slaavistuma. soome-ugrilasi ja variaage I slaavi riik oli Bulgaaria, mis (viikingeid). loodi 681.a
Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, tsehhid. serblased, sloveenid, valgevenelased, makedoonlased, ukrainlased. tsernegoorlased. Asutati germaanlastest Avaaride (türgi hõimud) Liiguti Dnepri piirkonda maha-jäetud ala Elbest rüüsteretkede mõjul Kiievi aladele. idas. liiguti K.- Euroopast Põhja suunas liikudes Bütsantsi aladele, mis kohati soome-ugrilasi ja hakkasid slaavistuma. variaage (viikingeid). I slaavi riik oli Bulgaaria, 862.a. sai Novgorodi mis loodi 681.a
Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, tšehhid. serblased, sloveenid, valgevenelased, makedoonlased, ukrainlased. tšernegoorlased. Asutati germaanlastest Avaaride (türgi hõimud) Liiguti Dnepri piirkonda maha-jäetud ala Elbest rüüsteretkede mõjul Kiievi aladele. idas. liiguti K.- Euroopast Põhja suunas liikudes Bütsantsi aladele, mis kohati soome-ugrilasi ja hakkasid slaavistuma. variaage (viikingeid). I slaavi riik oli Bulgaaria, 862.a. sai Novgorodi mis loodi 681.a
annaabi.ee 
