Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elavhõbe". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elavhõbe, metall, inimorganism, pindpinevus, mineraal, kinaver, vedela, mürgistus, surmav, doos, kuuest, tseesiumi, broomi, temperatuuridel, keeb, 4865, kattub, anioonid, oksüdeerijad, haruldane, termo, õhurõhu, õhurõhku, seadmes, mürgised, auruna, ohtlikumad, söömine, eritumise, poolestusaeg, kalades, imendub, niimoodi, kokkupuude, lapseootelElavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi , galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel.Tal on seitse stabiilset isotoopi massarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril 38,8° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi,
Omadused: Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall.Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike.Elavhõbe on ainus puhas metall (mitte sulam), mis on toatemperatuuril vedel, ta tahkestub temperatuuril 234,32 K (- 38,83 °C) ja keeb temperatuuril 629,88 K (356,73 °C). Toatemperatuuril on elavhõbeda tihedus 13 534 kg/m-3. Elavhõbe on vedelas olekus halva (metallide kohta) elektrijuhtivusega, ta eritakistus on 9,61·10-7 Wm, muutub aga temperatuuril 4,15 K ülijuhiks (oli esimene aine, millel see nähtus avastati). Lineaarse soojuspaisumise tegur 6,04·10-5 K-1. Elavhõbedal on suur
.......................................15 1 Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Oksüdatsiooniaste I, II. Elavhõbe tahkub temperatuuril 38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus
........................................................................................13 5.4Toit.......................................................................................................................14 5.5Vaktsiinid.............................................................................................................14 5.6Mürgistused.........................................................................................................14 5.6.1Äge mürgistus...............................................................................................15 5.6.2Krooniline mürgistus....................................................................................15 5.6.3Elavhõbeda mõju lootele..............................................................................16 5.6.4Annused........................................................................................................16 5.6
............................................................... 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 Sümbol Hg Ladina keelne Hydrargyrum nimetus keemistemperatuur 356°C tahkumistemperatuu -38.87°C r Tihedus 13.6 g/cm3 normaaltingimustes Järjenumber 80 Aatommass 200,59 Oksüdatsiooniaste I ja II ühendites Elavhõbeda leidumine looduses Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Seda leidub maakoores 2,7 10 %. Põhiliselt esineb ta looduses elavhõbe(II)sulfiidina ehk punakat värvi kinaverina (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Hg tootmist elavhõbe(II)sulfiidist võib kirjeldada ühe reaktsioonina: HgS + O2 Hg + SO2. Elavhõbedat leidub järjeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Hg eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka
Elavhõbe Elavhõbe on keemiline element aatomnumbriga 80. Elavhõbe kannab sümbolit Hg (ladina keeles Hydrargyrum mis tähendab vedelat hõbe) ja see on üks kuuest elemendist, mis on normaaltemperatuuril vedel (kuulub IIB rühma metallide alla). Elavhõbeda mass on 200.59 AMÜ ning elektronskeem on Hg 80+ | 2) 18) 32) 18) 8) 2) Elavhõbeda tihedus on normaaltingimustel 13,6 g/cm³. Tahkub elavhõbe temperatuuril -38,8°C ja keeb temperatuuril 356°C. Elavhõbe on tänu oma vedelusele halb elektrijuht. Pindpinevus on sellel ainel üpriski suur: pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Elavhõbe lihtainena on hõbe läikiv metall, kuid niiske õhu käes kaotab ta oma läike ning kattub oksiidkattega. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad kui elavhõbe ise. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning
Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 Raua füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on
Elavhõbe Elavhõbedast Sümbol Hg Üks kuuest elemendist, mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on hõbevalge läikiv metall Suur pindpinevus Ajalugu Elavhõbe avastati egiptuses 1500ekr Arvatavasti seda leiti egiptuse haudadest mis olid 1500aastat ekr tehtud Hiinas ja Tiibetis arvati et selle kasutamine pikendab eluiga ja ravib luumurdu, säilitab head tervist Nime sai Rooma jumala Mercury järgi Reageerimine Vedelas olekus halb elektrijuhtivus. Tahkub temperatuuril 38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C Reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad.
Elavhõbe ( Hg ) Referaat Teostaja: Eveli Rohi Juhendaja: õp. Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 Sissejuhatus Elavhõbe on keemiline element järjenumbriga 80. Argielus tuntud metallidest on elavhõbe üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Hg on raskeim vedelik. Vee tiheduse ületab see 13,6 kordselt. 20-liitrist kanistrit (272 kg) ei jõua tavainimene tõstagi. Raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus 38 kuni +357 C ja soojendamisel paisub ühtlaselt, siis on see sobiv termomeetri täiteaine. Termomeetrimetallina on Hg tuttav paljudele
ELAVHÕBE – Hg Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, mille sümbol tuleb tema ladinakeelsest nimetusest Hydrargyrum. Elavhõbe asum perioodilisustabeli IIB rühmas ja 6. perioodis. Leidumine/saamine Elavhõbe oli tuntud juba Muinas-Hiinas, -Indias ja –Egptuses. Kuid looduses on elavhõbe siiski väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Elavhõbeda toodang maailmas on tugevasti langenud varude ammendumise tõttu. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Suurem osa elavhõbedast satub atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda allikaks on veel kloori,
2.Elavhõbe asub 6.perioodis 2B rühmas.Elavhõbe kuulub metallide hulka. 3.Hg on perioodilisuse tabelis 80. kohal 4.elavhõbedal on väga palju erinevaid ühendeid -HgS -dimetüülelavhõbe (CH3)2Hg -metüülelavhõbeioon CH3Hg 5.avastamise lugu- 6.leidumine looduses -Elavhõbeda saaste vees Looduslikke elavhõbeda saasteallikaid ei ole palju.Kuna enamik looduses esinevaid anorgaanilisi ühendeid on lahustumatud või raskesti lahustuvad, siis arvati kaua aega, et elavhõbe ei ole väga oluline vee saasteaine. 1970-ndatel aastatel avastati mitmetes veekogudes üle maailma, et kalades on elavhõbeda sisaldus kõrge . Veekogude elavhõbeda saaste kõige suuremaks põhjuseks on inimtegevus. Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest. Neid allikaid võib tinglikult jagada järgmiselt. 1) esimesed on seotud tahkete ja vedelate jääkide ladustamisega. Laboratoorsete kemikaalide jääkidega, patareide, katkiste termomeetrite jääkidega,
Tartu Kivilinna Gümnaasium Ag,Cd,Ts Tartu 2008 Sisukord Kaadmium (Cd) 3 Tsink (Zn) 5 Elavhõbe(Ag) 7 2 Kaadmium-nimi ja selle saamis ajalugu Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall, mis on nime saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Kadmose järgi koht: Friedrich Stromeyer avastas kaadmiumi 1817. aastal Saksamaal. Kaadmium looduses · Looduses esineb kaadmium maagis koos tsingi, plii ja vasega. Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,69 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Füüsikalised omadused · Aatommass: 112,41 · Sulamistemperatuur: 320,8 °C · Keemistemperatuur: 766 °C · Tihedus: 8,65 g/cm3
1) Elavhõbe sai oma nime Rooma jumala Merkuuri järgi Tal on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril -38,8 °C ja keeb temperatuuril 356 °C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali
.........................................................................................................................................11 6. KASUTATUD KIRJANDUS:..................................................................................................................12 2 1. Elavhõbeda ajaloost Esimeseks meie eellase tähelepanu pälvivaks elavhõbedaühendiks oli erkpunase värvusega mineraal kinaver, mida tunti ja kasutati vanas Kreekas ja Rooma riigis. Tõlkes tähendab kinaver draakoni verd. Juba eelajaloolisel ajal joonistati sellega koopa ja hauakambrite seintele. Plinius nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet Merkuuri järgi merkuuriumi nime all, sest elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine meenutab Zeusi käskjala Mercuriuse väledat liikumist.
Raskmetallid ja nende sulamid Termin raskemetallid võeti kasutusele 20. sajandi alguses ja see tähendas tol ajal ainult kolme metalli: elavhõbedat, pliid ja kaadmiumi, raskemetallide ritta on lisandunud nii mitmedki teised metallid. Nende korrektne nimetus on nüüdseks toksilised jälgmetallid. Raskmetallideks nimetame metalle mille tihedus on suurem kui 10000 . Järgnevates peatükkides tuleb juttu tuntumatest rasmetallidest ja nende sulamitest: elavhõbe, plii, nikkel, titaan ja kuld. Mis on väga väike osa kõikidest raskmetallidest. Elavhõbe Elavhõbe ( Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike
ELAVHÕBE 1) Elavhõbe on looduses väga haruldane aine.Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse,kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS).Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. 2) Elavhõbe tähis on Hg. 3) Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv vedel metall.Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike.Elavhõbe keemis temp. on 356 °C ja tahkumis temp. -38,8°C.Elavhõbedal on väga mürgine aur ehk lõhn. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega,mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad.Ühineb hapnikuga kõrgemal,väävli ja halogeenidega tavalisel temperatuuril.Reageerib lämmastik- ja kuuma kontsentreeritud väävelhappega.Õhus on elavhõbe püsiv.Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta
toimeid. · selliste toimete mehhanisme bioloogilistele süsteemidele (organismidele) · mõjude hindamise ja vähendamise, vajadusel ka profülaktika ja ravi meetodeid. · ainete toksikokineetikat ja -dünaamikat, · töötab välja võimalikult tundlikud ja täpsed meetodid toksilise toime läviannuste ja -kontsentratsioonide määramiseks nii ägeda kui ka kroonilise toime korral. 3. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrapulmonaarselt); läbi naha (perkutaanselt); veenide kaudu (intravenoosselt); lihase kaudu (intramuskulaarselt);
molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik Protsess H2 → 2H (väga endotermil.) algab alles üle 2000C; täielikult atomaarne u. 5000C juures (elektrikaares) protsessid 2H → H2 ; H2 + ½O2 → H2O – äärmiselt eksotermil. Kuid atomaarne vesinik võib in statu nascendi vähesel määral tekkida paljudes protsessides (hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne redutseerimisreaktsioonid (Marshi reaktsioon) 2.1.4. Kasutamine ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. → margariin) vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine – metallide lõikamine, keevitamine 2.1.5. Ühendid
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
oskab nimetada kõiki tähtsamaid organsüsteeme; oskab kirjeldada organsüsteemide põhitoiminguid ja iga organsüsteemi koostööd teiste süsteemidega. Üldine sissejuhatus Iga elusorganism koosneb elu väikseimatest ehituskividest – rakkudest. On olemas ainuraksed elusolendid, kelle keha koosneb vaid ühest rakust, ning hulkraksed elusolendid, kelle keha koosneb paljudest erinevatest rakuliikidest, kus igal rakutüübil on oma ülesanded. Inimorganism koosneb u 10 000 miljardist rakust. Rakkude põhifunktsioonide järgi eristatakse nt närvi-, lihase-, sidekoe- ja vererakke. Kui hulk sama tüüpi rakke moodustavad rakuühenduse, nimetatakse seda ühendust koeks. Erinevad koeliigid moodustavad omakorda organeid (nt lihas-, närvi- ja sidekude). Rakud Rakud on organismi „ehituskivid“. Meie keha koosneb mitmesuguse kuju ja suurusega rakkudest. Erütrotsüüt (punane verelible) on
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l