P1 Ettevalmistav küsimustik 1. Mis on deformatsioon? Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele 2. Mis on elastus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. 3. Mis on plastsus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada. 4. Mis on tugevus? Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. 5. Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Katkeahenemine on
Erinevused riigisiseste ja välismaiste ettevõtete tööhõive muutlikkuses ja elastsuses Andra Helena Nigol, Carol Pehme, Brigita Mass, Riho Reilson, Madis Peterson Meie ootused ja valiku põhjendus ● Soov mõista globaliseerumise mõju majandusele ja tööhõivele ● Teema aktuaalsus ● Huvi kodu- ja välismaisete ettevõttete erinevuse vastu Sissejuhatus ● “Are Foreign-Owned Firms Different? Comparison of Employment Volatility and Elasticity of Labour Demand” ● Uuringu eesmärk: võrrelda/leida erinevused riigisiseste ja välismaisete ettevõtetete tööhõive muutlikkuses/volatiilsuses ● Sisu: sissejuhatus, 4 uuringuid kirjeldavat peatükki, kokkuvõte ● Autorid: Tairi Rõõm, Jaanika Meriküll ● 2014 Teine peatükk: ● Jagatud kaheks osaks: a)eksogeensete majandusšokkide funktsioon b)tööjõu pakkumise ja nõudluse elastsuse funktsioon ● Tööjõu muutlikkus positiivselt seotud tööjõu nõudluse elastsusega ● Palga ja tööhõive muutlikkus s...
Kristallvõret iseloomustavad suurused: Võreperiood Võrebaas (n) Võre koordinatsiooniarv (k) Aatomi raadius (R) Võre kompaktsusaste ehk ruumpakketihedus () Polümorfism (polymorphism)- metalli voi mittemetalli erinevate kristallivorede esinemine. Isomorfism- erinevate metallide kristallivorede samakujulisus. Isomorfsete ainete kristallivoredel on ligilahedased voreperioodid, aatomi raadiused. 5. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused. Tihedus. Sulamistemperatuur. Kõvadus. Elastus. Tihedus (density) ...on homogeense aine mass ruumalauhiku kohta. Uhik: kg/m3 Pulbriliste materjalide korral eristatakse: puistetihedus (apparent density)- vabalt puistatud pulbri uhikulise ruumala mass; ja rappetihedus (tap density)- uhikulise ruumalalise mahuga pulbri kaal parast raputamist. Tihedus on metallide uheks liigituse aluseks: Kergmetallid <5000 kg/m³ Raskmetallid >10 000 kg/m³ Keskmetallid =5000...10 000 kg/m³ Sulamistemperatuur (melting point) ..
ja plastsest deformatsioonist. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon enne olla. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. d. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on elastus? Vali üks: a. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada. b. Materjali võime purunemata taluda koormust. c. Materjali võime purunemata taluda dünaamilisi koormusi. d. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. e. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile
annav hea röntgenpildi. 12. biomat kasut- raud, alumiin, kuld (roostevaba teras, koobalt, titaan) 13. rõhk- füs suur, mis väljend jõudu pinnaühikule. p=F/S 14. südam töö vere pump- Süda koosneb kambritest, soontest ja klappidest, südamlih kokktõmbumisel vererõhk südamkojas suuren, veri voolab soontesse. 15. norm verrõhk- süstoolne-100-140 mmHg, diastoolne- 60-90 mmHg. 16. verrõh sõltub- südam tööst, vanus, ringlev vere hulgast, veresoont elastus. 17. ver vool kiirus aord-. puhkam-20cm/s-, südam kokktõmb 120 cm/s. 18. süda pump verd 1min jooks a)tavaasend – 5l; b)füüsilinekoormus 30l/min 19. Loommass ja süda- Mida suurem mass, seda aeglasemad on südamelöögid. 20. seos aineosakeste ja temp vahel- mida suurem on osakeste liikum kiirus seda kõrg temp. 21. Celsiuse temp – jää sulamine/vee jäätum. Kelvini temp – 0 kraadi, kui aineosakesed lõpetavad liikumise, ehk peatuvad. 22
edasi ja momenti millal toonid kaovad, vastab minimaalse (diastoolse) rõhu suurusele. Kui rõhk muutub väiksemaks kui diastoolne rõhk, siis survet veresoonele pole ja tooni ka pole. Anduriga käsi peab olema südame kõrgusel, alati ühtemoodi. Vererõhku peab võtma siis, kui inimene on rahulikult istunud 4-5 min. Vere liikumine veresoontes Vere liikumine arterits ja veenides toimub erinevatel põhjustel. Arterites liigub veri pidevalt tänu arteriseinte elastsusele ja nende elastus saavutatakse tänu elastsete kiudude olemasolule. Süstoli ajal arteri ja arteriooli sein venivad välja. Elastsed kiud seintes pingutuvad. Diastolis aga elastsed kiud lähevad tagasi endisesse asendisse ja avaldavad arterites ja verele survet ning lükkavad sellega verd edasi. Veresoonte seintes süstoli ja diastoli vahel põhjustab muutusi kineetiliseks energiaks. Arterites ja arterioolides liigub veri kogu aeg. Veenides on olukord teistsugune. 1
13.Veresoonte perifeerne vastupanu- on takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamise kiirusel. See sõltub kolmest tegurist: veresoonte pikkusest, veresoonte läbimõõdust ja vere koostisest (nt kui paks on veri).Tähistatakse: R. 14.Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Vererõhk- Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas P=QxR. Sõltub: a) vere hulgast (Q); b) vereringe perifeersest vastupanust (R).* vanusest ( versooned kitsenevad, elastus väheneb, rõhk tõuseb) ; * emotsionaalsest seisundist* kehalisest tööst.Jaguneb:• Süstoolne e. ülemine ( 110 - 120 mm Hg)• Diastoolne e. alumine ( 60 - 80 mm Hg). Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe ( 40 mmHG). 15.Arteriaalne pulss-süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine. ( pulsilöökide järgi võimalik lugeda südame kokkutõmmete arvu) Sfügmogrammiga on võimalik pulsilaine registreerida. 16
tahkkesendatud(K12), põhitahkkesendatud.Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Polümorfism ehk mitmekujulisus on esinemine mitmel eri kujul. Isomorfism moodustavad koos homomorfismiga üldmõiste, mis iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel. 3. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused. Tihedus. Sulamistemperatuur. Kõvadus. Elastus. Hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus ja hea sepistatavus, metalne läige ja enamasti hallikas värvus. Tihedus(kergmetallid ja raskmetallid), sulamistemp.(nt. Hg -39o C, W aga 3400o C).Kõvadus(kõige kõvem on Cr ja pehmed on leelismetallid). Elastsus(raud, vask ja elavhõbe). 4. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. Staatilisel kormamisel määratavad omadused: tõmbeteim, surveteim. Dünaamilisel koormamisel määratavad omadused: löökpaindeteim
elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. 3. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. 4. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on elastus? Vali üks või enam: 1. Materjali võime purunemata taluda koormust. 2. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada. 3. Materjali võime purunemata taluda dünaamilisi koormusi. 4. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. 5. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Küsimus 3
Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks. Viimistlemise eesmärkideks on: · Tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest. · Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks. · Tarindite muutmine nägusamaks. · Viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid. Liimid · Liime kasutatakse ehitusel järgmistel eesmärkidel: · Värvides ja pahtelsegudes sideainena. · Õhukeste kleepmaterjalide pinnale liimimiseks. · Tahkete materajlide kokku liimimiseks. · Maalriliim (nahaliim) valmistatakse peamiselt loomade nahajäätmetest, nende liimolluse väljakeetmise teel. Tardunud massist vormitakse plaadikesi või graanuleid. Maalriliim lahustatakse kuumas vees ja kasutatakse liimvärvides ja pahtelsegudes sideai...
𝑄𝑖 𝑚𝑖𝑡𝑚𝑒 𝑡𝑜𝑜𝑡𝑒 𝑝𝑢ℎ𝑢𝑙: 𝑊𝑖 = 𝑄 760 000 𝑄𝐵𝑃(𝐴) = = 20 000 𝑡𝑜𝑜𝑑𝑒𝑡 𝑘𝑜𝑘𝑘𝑢 (0,6 ∗ 30) + (0,4 ∗ 50) 𝑄𝐵𝑃(𝐴)𝐴 = 0,6 ∗ 20 000 = 𝟏𝟐 𝟎𝟎𝟎 𝒕𝒐𝒐𝒅𝒆𝒕 𝑄𝐵𝑃(𝐴)𝐵 = 0,4 ∗ 20 000 = 𝟖 𝟎𝟎𝟎 𝒕𝒐𝒐𝒅𝒆𝒕 Ülesanne 4. Elastus hinnakujundamisel Ettevõte müüs 5000 toodet ja hind 40€. Nüüd plaanitakse tõsta hind 45€ peale. See vähendab müügimahu 4500 peale. Kas on tegemist elastse või mitteelastse nõudlusega? Kas hinnatõus oli kasulik? 𝑄1 = 5 000 𝑄2 = 4 500 𝑃1 = 40 𝑃2 = 45 4 500 − 5 000 %∆𝑄 5000 |𝐸| = = = 𝟎, 𝟖 %∆𝑃 45 − 40 40
1) Tehnikas kasutatavad materjalid: Metallid: 10000eKr Kasutati kulda, sest see oli looduses vabalt kätte saadav. 5000eKr avastati vask, esimene sulam mis avastati oli pronks (phst Kõik vase sulamid). Kristuse sünni ajal avastati raud. Malm alvastati 16 saj, siis algas metallide võidukäik. Hiljem õpiti valmistama teraseid. 20saj keskpaigas oli metallide olulisus tipus.(1,2 MS). Metallide kasutus väheneb, nende asemel luuakse teisi materjale.(liigume kasutuse poolest tagasi kiviaega, metalle hakkavad asendama keraamilised materjalid.) plastid (polümeerid): 10000 eKr Kasutati Puitu, nahka, erinevaid looduslike kiude. Tänapäeval plastid, 19saj võetakse kasutusele kumm(looduslik). 20 saj alguses avastatakse sünteetiline kumm(pakeliit). Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugeva...
10.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Nõudluse ja pakkumise elastsus HINNAELASTSUS Kuidas nõudlus ja pakkumine reageerivad hinna muutustele? Tundlikkust hinna mõjule mõõdetakse hinnaelastsusega. Arvuline väljendus elastsuskoefitsient Kaubakogusemuutus% = Hinnamuutus% 1 10.02.2014 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus nõutava kaubakoguse reageeri- mistundlikkus kauba hinna muutusele. Näitab ostja valmisolekut osta toodet või teenust, kui hind muutub. Nõutavakaubakogusemuutus% = Hinnamuutus% Negatiivse väärtusega; enamasti kasutatakse abs...
.a)- *kuj abstraktne ja loogil mõtlem *opereerib võimalikkuse,tõenäos jms katekooriates VII noorukiiga(19-22/25a)- *identiteedi kuj *iseseisvumine *rahunemine,sisemine tasakaal *mõtlemine teroteetiline *tunded sügavamad,püsivamad *Intiimsus/Isolatsioon VII varajane küpsusiga(25-35a)- *füüsik võimete kõrgtasemeline hetk *fluidised koguitivsed võimed on tipus *Generatiivus/Stagnitsioon IX keskmine küpsusiga e keskiga(35-60)- *al 45 hakkavad füüsil võimed langema;liigeste elastus väheneb,organism vanaeb *vananemiskiirus individuaalne *tõuseb kristalliseerunud intelligentsuse osatäht;kogemuslik pagas ja mälus talletatud info hulk suur,kasutatav *Integraalsus/Meeleheide X hiline küpsusiga e elatanudiga(60-75a)-*krooniliste haiguste esinemise risk kõrge *väheneb vaimsete ül sooritamise kiirus *väheneb vahetu mälu maht ja meenutamiskiirus XI vanuri e raugaiga(75-surm)-
4 7 2 14 .... .... .... 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Q Kogutulu on maksimaalne punktis, kus elastus = 1 ANDRES ARRAK 13 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Pakkumise üldine reegel: Joonis. N-elastsus ja kogutulu H 10 HINDA TASUB ALANDADA NIIKAUA, A {E > 1} KUNI KOGUSE %-MUUT ÜLETAB
Sitkus on materjali omadus koormamisel enne purunemist taluda olulist deformeerimist Sitkuse vastandomadus on haprus Materjal on seda sitkem, mida rohkem saab teda vormida ja painutada enne kui ta murdub . Tera,aterköi sitkus on puu ehituse ebakorrapärasuse tõttu oluline tähendus puidutööstuses, kus tera koormatakse (VÄSITATAKSE) ebaühtlaselt Sitkem teramaterjal talub paremini lööke ja vibratsioone . Elastus on materjali omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse toimel oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu lakkamist . Plastsus on oluline omadus lõikeinstrumentide valmistamusel : Saehamba tipu vormimisel saetee laiendamiseks
Näiteks ei lubata sõjaväel minna üle silla rivisammul et välistada silla purunemist. Võnkumiste liitmine: samasihilised (sama ja erineva ringsagedusega), tuiklemine ja virvendus; ristsihilised (sama ringsagedus) Võnkumised kord tugevdavad, kord nõrgendavad teineteist, seda nim. tuiklemiseks, lähedaste sagedustega võnkumised liituvad (selleks on vajalik, et samasihiliste võnkumiste sagedused erinevad vähe). Elastus, Piki- ja ristlaine Elastsuslaine Tekib keskkonnas juhul, kui mõne osakese kohalt nihutamine rikub süsteemi tasakaalu. Ja see tasakaalust nihutamine tekitab elastsusjõu tüüpi jõudu, mis sunnib paigaltnihutatud osakest pöörduma tagasi tasakaaluasendisse ja nihutab paigalt naaberosakese. Ristlaine - laine, kus võnkimine toimub levimissihiga risti. /nt merelained, valgus Pikilaine - võnkumine toimub piki levimissihti. /nt laual lebav vedru, mida ühest otsast tõugatakse või
Biokinemaatilise paari vabadusastmed · ruumis vabalt asetseval kehal on 6 liikumisvõimalust (vabadusastet): 3 võimalust kulgliikumiseks mööda ristiasetsevaid tasapindu (frontaal-, sagitaal- ja horisontaaltasapinda) ja 3 võimalust pöörlemiseks ümber telgede (frontaal-, sagitaal- ja pikitelje) 4. SKELETILIHASTE BIOMEHAANIKA Lihaste mehaanilised omadused · lihaste deformatsioonil ilmnevad järgmised mehaanilised omadused: - elastus - viskoossus (dempfeeruvus) - roomavus - pingete relaksatsioon Lihaste elastsus ja viskoossus · Elastsus pärast deformatsiooni (venitamist) lihase esialgne pikkus taastub · Viskoossus (dempfeeruvus) lihase deformatsioon toimub suhteliselt aeglaselt, mis ilmneb nii uue pikkuse saavutamisel venitamisel kui ka algpikkuse taastamisel pärast venituskoormuse lõppu Lihaste roomavus ja pingete relaksatsioon
vedelasse. ●Kergsulavad metallid Ts<327 °C ●Rasksulavad metallid Ts>1539 °C ●Kesksulavad metallid Ts=327...1539 °C Kõvadus - materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha. Kõvadust määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse. Otsak on vähedeformeeruvast materjalist kuuli, koonuse või püramiidi kujuga. Brinelli, Rockwelli ja Vickersi kõvadus. Elastus – ehk elastsusmoodul, iseloomustab suhtelise risti- ja pikideformatsioonide suhet tõmbel (survel). 4. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Tugevusnäitajateks on tõmbetugevus, survetugevus ,voolavuspiir tõmbel, voolavuspiir survel. Plastsus on materjali võime muuta purunemata talle rakendatud väliskoormuse
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...
suureneb); efektiisuskaod;menüükulud; kaudne ümberjaotamine. Ootamatu inflatsiooni tagajärg on ümberjaotav efekt, s.t et inflatsioon jagab rikkust erinevate elanike kihtide vahel ringi; turusignaalide moonutatus ja valed pakkumisotsused. 68. Millest sõltub rahanõudlus ja rahapakkumiskõverate intressimäära elastsus? Rahanõudlus sõltub rahaagregaadist M1 ja rahapakkumis kõvera elastus sõltub raha defineerimisest. 69. Kuidas saab keskpank rahaturgu mõjutada? Milles seisneb kespanga rahapoliitika dilemma? Rahapoliitika dilemma seisneb selles, et keskpank ei saa kontrollida korraga nii raha hulka kui ka intressimäära. Keskpank saab rahaturgu mõjutada kohustuslike reservimääradega. 70. Kas tsekid ja pangakaardid on raha? Põhjendage! Jah on küll, kuna tegemist on deposiitrahaga ehk pankadesse paigutatud rahaga. 71. Mida mõistetakse täishõive all
Heaolukao suurus sõltub nõudluse ja pakkumise elastsusest. Frank Ramsey – kaupade optimaalne maksustamine. Uurib, milline maksumudel põhjustab minimaalselt kaupade maksustamisega seotud moonutusi. Vastus: Maksumäär peaks olema pöördvõrdeline kauba pakkumise ja nõudluse elastsusega. Kriitika: poliitilised motiivid, kas poliitikutel on piisavalt ajendeid Ramsey loogikat järgida? Elastsusoptimistid: tööjõu pakkumise elastsus pole suur. Elastsuspessimistid: tööjõu pakkumise elastus on kõrge. Mirrlees: idee: kõrgeimate sissetuleku astmete puhul peaks maksu piirmäär olema 0. Optimaalne tulumaksusüstseem oleks selline, kus maksu piirmäär on konstantne ja optimaalne maksumäär jääks 20-30% vahele. Kui eeldada, et tööjõu pakkumise elastsus on madalam, siis võib optimaalne maksumäär olla ka üle 50%. Kõige tundlikumad tööjõu maksude muutumise osas on abielus naised ja üksikvanemad. Naiste tööjõu pakkumine on elastsem. Maksude mõju on suht
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
