........................................4 1.1. Põlva vald..................................................................................................................................4 1.2. Ettevõtted...................................................................................................................................4 1.3. Haridussüsteem..........................................................................................................................4 1.4. Elamufond.................................................................................................................................4 1.5. Põlva valla teed..........................................................................................................................4 1.6. Veevarustus................................................................................................................................5 1.7. Küttesüsteem.................................................
paljud töötavatest vallakodanikest on rakendust leidnud väljaspool linna. Kallaste on Peipsi kõrval asuv linn ja kõige suurem sissetulek on siiski kalapüügil. Esmajärjekorras on Kallaste linna arengukava järgi eesmärgiks seatud 1)korda teha Kallaste linna elamud ehk kortermajad 2) põhikoolivõrgu korrastamine 3)rahvakultuuri maja ehitamine 4)linna turvalisuse profiili koostamine jne. Kallaste linnas on üks kool – Kallaste keskkool ja lasteaed – „Vikerkaar“ Peaaegu kogu elamufond Kallaste linnas kuulub eraomanikele. Kuid on ka 20 korterelamut, mis kuuluvad linnale. Valdav osa leibkondi on 2 liikmelised. Kallaste linnast möödub vaid üks tee Tartu-Mustvee maantee. Kallaste-Tartu vahemaa on 47 km, Mustveele on 29 km. Arvestades linnade suurust ja kaugust võib tugevaimaks hinnata Mustvee mõju, sellest nõrgem, kuid siiski oluline on Tartu mõju. Külavahe teed on suuremajaolt heas korras, talveti hoitakse teed
suurehitised. Karksi valla arengukava järgi peaks valla ettevõtluskeskkonda tulevikus iseloomustama rõhuasetus säästvale ja ökoloogiliselt puhtale tootmisviisile ettevõtluses, eriti põllumajanduses, metsanduses, turbatootmises ja väikeettevõtluses. Koole vallas on ainult üks August Kitzbergi nimeline Gümnaasium, õppeasutus asub Karksi-Nuias ja koolis õpib 300 õpilase ringis. Peaaegu kogu elamufond Karksi vallas kuulub eraomanikele. On üksikud munitsipaalkorterid ja tööandjate korterid. Valdav osa leibkondi on 1-2 liikmelised Karksi valda läbivatest teedest on olulisemad Valga - Uulu maantee ning Karksi-Nuia - Viljandi- Imavere maantee. Unustada ei saa ka Karksi-Nuia - Lilli maanteed, mille kaudu, läbides Lilli piiripunkti, on võimalik sõita Läti Vabariiki. Vallakeskus Karksi-Nuia asub kõigi nimetatud teede ristumiskohas. Karksi-Nuiast on Viljandisse 32 km, Pärnusse 82 km ning
REFORMIDE VAJALIKKUS ELAMUSEKTORIS Eluasemeprobleem oli sotsialistliku süsteemi riikides sotsiaalne probleem Elamuprobleemi lahendamiseks tehti valesid valikuid (riiklik masselamuehitus ja subsideeritud üür ENSV-s) Valede valikutega elamupoliitikas kaasnesid muud sotsiaalprobleemid (ränne, noore pere piiratud eluasemevõimalused jm.) Elamuehitus Eestis 1950-2009 REFORMIDE ISELOOM Aeglased reformijad riigid, kus oli sotsialismiperioodil suur kooperatiivne elamufond (Ungari, Tsehhi) ja ühiskondlikud eluruumid ei tekitanud märkimisväärset survet riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut. Kiired reformijad riigid, kus domineeris riiklik elamufond (Eesti, Leedu) Kõhklejad Rumeenia, Bulgaaria mitte väga suure ühiskondliku elamusektoriga, kõhklusi ja vastuolusid tekitas eelkõige denatsionaliseerimine. Paraku on kõhklemine
valdade olulisimad (teenindus)keskused; kõige enam uusasulaid; ENSV perioodil kõige kiiremini kasvanud ja noorima rahvastikuga asulate rühm; en vähemalt 200 elanikuga; asulates palju põllumajanduslikke tootmisobjekte; dom palju- korterilised elamud 5. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad (N: Nõgiaru)- 1960 ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk-asulad; en 50-200 elanikuga; vananenud palju-korteriline elamufond; sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm (tööhõive, toimetulek); kiire rhavstikuvähenemise tõttu enamik teenindusasutusi likvideeritud. 6. Teeninduskeskused (N: Esna)- mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; piiratud kasvuga ENSV perioodil, nüüd oma keskuspositsioone taastavad; suhteliselt vanemaealise rahvastikuga; vähe palju-korterilisi elamuid. Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes. 1. 1950ndad- 1980ndad
• Palju-korterilised elamud; • Tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad; 3a. Sotsiaalasulad • Enamasti 200-1000 elanikuga; • Välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega; 4a. Endised põllumajanduskeskused • Külanõukogude ja valdade olulisimad (teenindus)keskused; • Kõige enam uusasulaid • Domineerivad paljukorterilised elamud 5a. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad • Vananenud palju-korteline elamufond • Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm 6a. Teeninduskeskused • Mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; • Suhteliselt vanema-ealise rahvastikuga; • Vähe paljukorterilisi elamuid. 3. Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes: 2 põhilist etappi: 1) 1950ndad – 1980ndad 2) 1990 ja hiljem MAA-ASUSTUSE KUJUNEMISE – kontsentratsioon ja haja-asustuse hääbumine – PÕHJUSED: 1. ETAPP:
(Dieleman, 1996) Üheks Hollandi linnaplaneerimise omapäraks on elamufondi loomine. Nimelt rajatakse valmis teatud hulk sotsiaalkortereid, et neid vajaduse korral hättasattunud inimestele jagada. Kogu Hollandi linnaplaneerimise kokkuvõtteks võib väita, et täielikku hinnangut kompaktse linnaplaneeringu edukusele anda ei saa. Hollandi Randstadis pole toimunud tohutut linnade laialivalgumist. Samas aga on kesklinnad kaotanud tööjõudu ja töökohti, kuid SKT ning elamufond pole absoluutarvudes vähenenud. (Dieleman et al., 1999) Joonis 3. Rahvaarv Randstadi suuremates linnades. Joonis 4. Randstadi skemaatiline kaart. 6. Laialivalguv linn Valglinnastumine on linna ruumiline areng väljapoole selle piire maapiirkondadesse ning seda võib pidada nii protsessiks kui ka nähtuseks (Joonis 5). Lisaks elukohtade laialivalgumisele toimub ka töökohtade, vaba-aja veetmise ja transpordisõlmede liikumine keskusest äärealadele (Ideon, 2006)
rahvastikuga asulate rühm üldse; Enamasti vähemalt 200 elanikuga (Eesti NSV lõpuks); Asulates palju põllumajanduslikke tootmisobjekte (hooneid) Domineerivad palju-korterilised elamud o Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad: 1960ndatel ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk- asulad; Enamasti 50-200 elanikuga asulad Vananenud palju-korteline elamufond Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm (tööhõive, toimetulek) Kiire rahvastikuvähenemise tõttu enamik teenindusasutusi likvideeritud o Teeninduskeskused: Mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; Piiratud kasvuga Eesti NSV perioodil, nüüd oma keskuspositsioone taastavad; Suhteliselt vanemaealise rahvastikuga; Vähe palju-korterilisi elamuid
Kas konkurents on suur?) - Kindlustunde indikaatorid (emotsioonide mõõdik; kas tulevikku nähakse pigem positiivselt või negatiivselt) Kui eelnev suur pilt on selge ja oled otsustanud arendada, saab minna edasi detailidesse: - Kas piirkonnas arendatav kinnisvara sobib pankadele laenutagatiseks? - Kui suur ja millise märgiga on vahe arenduse koguhinna ja turuväärtuse vahel? - Kas kinnisvarahinnad tõusevad, langevad või on stabiilsed? - Milline on olemasolev elamufond? - Kas hinnad ja kinnisvarategingute aev on kasvamas, kahanemas, stabiilne? - Millised konkurentide planeeringud on menetluses? - Milliseid kortereid konkurendid pakuvad kui suuri jne, mis on müügitempo? - Kas konkurendid on suured arendajad või kohalikud tegijad? - Mis on planeeringute menetluse juures valupunktid? - Kuidas kohalik omavalitsus arendusprojektidesse suhtub? Ja veelgi detailsemaks minnes: Maa sihtotstarve on oluline kodudele tekib maamaksu vabastus
Sellises situatsioonis muutub iga üksik indiviid määravaks kogu ühiskonnale, et suudaksime säilitada oma elukeskkonna järgnevatele põlvedele. Eelmise sajandi teine pool Eestis ei väärtustanud energiakasutust inimkonna-keskselt ja laiaulatuslik ehitustegevus vorpis sadu tuhandeid ruutmeetreid elamispinda paneelmajadena, milliste energia erikulu kütteks 1 m² kohta aastas ületas kuni 2,5 korda mõistliku piiri. Koos madalate kvaliteedinõuetega ehitustegevuses loodi Eestisse elamufond, kus paljukorruselised korterelamud moodustavad 2/3 kogu ehitatud põrandapinnast, milliste keskmine vanus on umbes 30 aastat. Ülejäänud 1/3 kogu elamispinnast moodustavad väikeelamud, milliste keskmine vanus ületab 50 aastat. 7 Perioodil 2006 2010 vajab mitmekorruselistes korterelamutes rekonstrueerimist ligi 3 300 elamispinda aastas (ca 150 000 m 2 aastas)
maksta Reformide vajalikkus Eesti elamusektoris Eluasemeprobleem oli sotsialistliku süsteemi riikides sotsiaalne probleem Elamuprobleemi lahendamiseks tehti valesid valikuid (riiklik masselamuehitus ja subsideeritud üür ENSV-s) Valede valikutega elamupoliitikas kaasnesid muud sotsiaalprobleemid (ränne, noore pere piiratud eluasemevõimalused jm.) Reformide iseloom: Aeglased reformijad – riigid, kus oli sotsialismiperioodil suur kooperatiivne elamufond (Ungari, Tsehhi) ja ühiskondlikud eluruumid ei tekitanud märkimisväärset survet riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut. Kiired reformijad – riigid, kus domineeris riiklik elamufond (Eesti, Leedu) Kõhklejad – Rumeenia, Bulgaaria – mitte väga suure ühiskondliku elamusektoriga, kõhklusi ja vastuolusid tekitas eelkõige denatsionaliseerimine. Paraku on kõhklemine
eluruumist. Sotsiaalses mõttes on eluase samastatav koduga. Eluasemepoliitika on abinõude kompleks, mis mõjutab eluaseme kvaliteeti, kvantiteeti, hinda, omandust ning kontrolli elamufondi üle Eluasemestrateegiad Eestis: Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010 (ei kehtestatud); Eesti elamumajanduse arengukava 2003-2008 (hetkel rakendamisel), Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2007-2013 (välja töötamisel) Eluasemefond, elamufond -.ka kinnisvarafond, - reaalselt käsitletav kogum eluasemeid, mille haldust, pakkumist ja nõudlust reguleerib eluasemepoliitika. Omandireform/denatsionaliseerimine kitsamas tähenduses: Eestis eluruumide erastamise ja tagastamise põhimõtted, mis sätestati Omandireformi aluste seadusega (1991) ja Erastamisseadusega (1993) ja mile eesmärgiks oli tagada omandi puutumatus, heastada nõukogude perioodil omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohus ja luua tingimused turumajanduse arenguks
Kolmepoolne otsustusmehhanism (kompartei+valitsus+a/ü). Sotsiaalfondid eraldiseisvad riigieelarvest. Ühiskondlik (tarbimisfond) kom. režiimi kollapsi mõju HR-le: Siirdeaja majandusreformidel oli fundamentaalne mõju heaolu pakkumisele, klassistruktuur paistakse segamini, suured varanduslõhed, uusrikkad, sinikraed suuremas vaesusriskis. Ettevõtete erastamine teeb võimatuks ettevõtete sotsiaalteenused (elamufond, lastehoid, taastusravi, esmatasandi tervishoid). Elamumajanduse erastamine tõstab rängalt kodukulusid. Tööpuudus, mida varem ei tuntud (ja millega toimetulekuks polnud poliitikat). Postkom. “heaolumaailm” täna: 1. Catching-up countries 2. Anglo-saxon regimes 3. Failed regimes Üldine tulem: Postkom. regioon on muutunud sisemiselt kirjuks. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogiate põhiteemad: Inimloomuse muudetavas, Indiviidi ja grupi vahekord, Riigivõimu piirid,
annaabi.ee 
