sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. Majandusel sõjajärgsetel aastatel ei läinud hästi. Sõjaeelne tööstustoodang ja põllumajandus ületati alles 1950-ndatel aastatel. Suhted Lääne ja Ida vahel soojenesid mõnevõrra pärast Stalini surma 1953. aastal ja Nikita Hruštšovi võimuletulekut, kuid ainult lühikeseks ajaks. Tekkis nn Hurštšovi sula, mille ajal pöörati tähelepanu vajadusele arendada Nõukogude Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Kuid NSVL jätkas oma mõjuvõimu laiendamist: 1953 Ida-Berliini ülestõus, 1956 Poola ülestõus, Ungari ülestõus, Suessi kriis, 1961 Berliini müür, 1962 Kuuba kriis. Parteiladvik kõrvaldas Hruštšovi 1964. aastal ja NSVL.i uueks juhiks sai Leonid Brežnev. Algas nn stagnatsiooniperiood. Majanduses püüti varjata mahajäämust Läänest: tööstus 40% USA tasemest, põllumajandus 15%. Erandiks sõjatööstus, mida arendati eelisjärjekorras
Tööd alustas ka Raadio Ringhääling. Toimusid esimesed ooperid (esimese eesti ooper "Vikerlased" esietendus Estonias) ja valiti ka iluduskuningannasid. Hakkas tekkima igasuguseid ärisid, kohvikuid, töökodasid, juuksureid, kalatöötlemisettevõtteid, kondiitrivabrikuid ja palju teisi töökodasid. Ehitati ka uhkeid paviljone ja reklaamtorne, uusi maju ja ehitisi ning isegi asfalteeriti teid. Aastatal 1920. iseloomustas elamuehitust maareformist tulenev vilgas talude rajamine,samas aga lähtuvalt riigi kasinatest majandusvõimalustest suunavõtt ökonoomsematele elamukuludele linnas. Aastatel 1922-1926 hakati kavandama väikekortereid. Majasid ehitati traditsionalistlikult kõrge kivist kelpkatuse, massiivsete seinte ja pisikeste kuueks jaotatud ning horisontaali venitatud akendega. Hooned olid tihedalt ehitatud ja iga sektsiooni leibkonnal on kaks korrust ja madala piirdeaiaga eesõu ning tagaaed
Tolleaegne pealinn ehitas ennast ülesse. Ehitati uhkeid paviljone ja reklaamtorne, uusi maju ja ehitisi ning isegi asfalteeriti teid. Eesti 1920ndate arhitektuuri iseloomustab värske iseseisvunud rahva ehituskunstiline eneseotsimine. Üks esimesi 1920. aastatel ka laiemat arutelu pälvinud ehitusi oli riigikogu hoone rajamine aastatel 1921-22. Vaidlused parlamendihoone asukoha üle pealinnas lõppesid ikkagi keskaegse Toompea linnuse ühe lõigu kohandamisega 1920. aastate elamuehitust iseloomustas ühelt poolt maareformist tulenev vilgas talude rajamine, teisalt lähtuvalt riigi kasinatest majandusvõimalustest suunavõtt ökonoomsematele elamukuludele linnas. Aastatel 1922-1926 hakati kavandama väikekortereid. Majad valmisid traditsionalistlikult kõrge kivist kelpkatuse, massiivsete seinte ja pisikeste kuueks jaotatud ning horisontaali venitatud akendega. Hooned meenutavad otsakuti kokku lükatud eramuid, kus iga sektsiooni leibkonnal on
Mis ajast pärinevad kõige uhkemad arhitektuurimälestised? Võlvid, kuplid, mört- suured edusammud ehituskunstis. Sai luua mitmekesise plaaniga siseruume ja väga suuri siseruume. Näiteks kõikide jumalate tempel Panteon. Võeti üle kreeka sambad- eelistati toretsevat kornitose stiili. Kui Kreekas olid sambad tugisüsteem, siis Roomas dekoratiivne element. Kõige uhkem arhitektuurimälestis Panteon pärineb umbes 118-128 pKr. 11. Kirjelda rooma elamuehitust. Kus elasid valitsejad, kus jõukad inimesed ja kus vaesed? Milline oli eramaja Roomas? Pompeij olulisus ajaloolastele. Valitsejad elasid paleedes. Vaesemad mitmekorruselistes üürikorteritega majades. Tavaline linlane elas majas, kus ruumid paiknesid ümber katuseta aatriumi, vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein, maja taga asus sammasõu taimede ja purskkaevuga. Seinad olid kaetud seinamaalidega, sest valgus tuli tavaliselt vaid aatriumipoolsest seinast
1. Stalinil oli ainuvõim. Valitsemisel tugines ta kitsale lähiskondlastele. Plaanimajanud oli ja inimesed kartsid riigikorda. Paljud saadeti Siberisse. Hruštšov pehmendas režiimi, vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna eri valdkondades kehtinud piirangud. Tema valitsemis aega nimetati sulaajaks. Sulaajal pöörati tähelepanu vajadusele arendada Nõukogude Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Nõukogude riigi sise- ja välispoliitika liberaliseerimine mõjutas kõiki eluvaldkondi, sealhulgas ka kultuuri. Brežnev püüdis esialgu teha palju uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Liidu sisepoliitilises elus tugevnesid aja jooksul tagurlikud poliitilised jõud. 1970. Aastatel ilmnes järjest selgemalt, et kehtiv poliitiline režiim on maandunud, ega suuda enam normaalselt toimida. Tekkis stagnatsioon. 2
katsed korraldada ühiskonda paremini olid täielikult läbi kukkunud. Kui demokraatia taheti panna tööle ja parandada selle mainet, tuli seda planeerida. Uus ja parem plaan? Pärast 1945. aastat olid Euroopa heaoluriikide kasutada olevad ressursid ja finantseerimisviisid väga erinevad. Aga siiski on võimalik teha teatud üldistusi. Ühiskondlike teenuste hulgas oli peamiselt haridus.Nendeks võis lugeda ka elamuehitust ja arstiabi, aga ka linnade puhkealasid, subsideeritud ühistransporti, ühiskonna rahastatud kunsti ja kultuuri ning muid riigi kaudseid toetusi. Sotsiaalkindlustus tähendas üldjuhul riiklikku kindlustust haiguse , tööpuuduse, õnnetuse ja kõrge ea puhul. Pärast sõda pakkusid kõik Euroopa riigid niisuguseid teenuseid või finantseerisid neid, ühed rohkem , teised vähem. Olulisi erinevusi oli selles , kuidas oli korraldatud uute üheskondlike teenuste eest tasumine
Mõnes riigis sõja ajal toitumine ja arstiabi isegi parenesid: nii meeste kui ka naiste mobiliseerimine totaalse sõja vankri ette tähendas, et nende võimetele leiti võimalikult hea rakendus ja tehti kõik mis vaja, et nende tööviljakus oleks võimalikult kõrge. Pärast 1945. aastat olid Euroopa heaoluriikide kasutada olevad ressursid ja finantseerimisviisid väga erinevad.Aga siiski on võimalik teha teatud üldistusi.Ühiskondlike teenuste hulgas mainigem peamiselt haridust , elamuehitust ja arstiabi, aga ka linnade puhkealised, subsideeritud ühistransporti, ühiskonna rahastatud kunsti ja kultuuri ning muid riigi kaudseid toetusi.Sotsiaalkindlustus tähendas üldjuhul riiklikku indlustust haiguse , tööpuuduse, õnnetuse ja kõrge ea puhul.Pärast sõda pakkusid kõik Euroopa riigid niisuguseid teenuseid või finantseerisid neid, ühed rohkem , teised vähem. Olulisi erinevusi oli selles , kuidas oli korraldatus uute üheskondlike teenuste eest tasumine
Saksa-ajal tehas taastati ning see alustas 1943. aastal uuesti tööd. Toodang viidi Saksamaale, kus seda kasutati nitrotselluloosi (kasutatakse lakkidel ja värvidel) tootmisel. Tehases olid sel ajal tööl ka sõjavangid. Kui sakslased Eestist taganesid, oli neil kavas tehas koos raudteesillaga õhku lasta, kuid see ei õnnestunud. Kohe pärast sõda käivitati tehas uuesti. Tselluloosi asemel hakati 1950-ndatel aastatel tegema jõupaberit. Kuna töölistele oli vaja elukohti, alustati elamuehitust. 1945. aastast sai töölisasulast, Kehrast, Anija vallast eraldiseisev alev. Pärast Eesti taasiseseisvumist jäi 1992. aastal riigile kuulunud tehas seisma ning pankrotivara ostis kolm aastat hiljem Singapuri kompanii Tolaram Group. Siiani tegutsev Horizon Tselluloosi - ja Paberi AS alustas tööd Kehras 1995. aastal ning avas pehmepaberi tootmise. 6 KEHRA RAUDTEEJAAM 1870
Tegemist on Weberi ideedel baseeruva managerialistliku mudeliga, kus kontrollivõimalused on professionaalsetel ametnikel. Neid seob ühine ideoloogia, millega nad manipuleerivad inimgruppide esindajaid. Weberi ideedel põhinev lähenemine linnajuhtumisele erisab kolme juhtimise ja dom. Viisi.1. traditsiooniline domineerimine. 2. karismaatiline domineerimine. 3. legaalne domineerimine. Riigimudelis kuulub kontroll bürokraatlikele organisatsioonidele ja seadustele, mis reguleerivad elamuehitust, planeerimist ja haridust. Linna kui kasvumasina võrgud koosnevad erinevatest toimijatest. Nendeks on nt kohalikud poliitilised liidrid, investeerijad , pangad, meedia, mõned ametnikud, ning ka teised huvilised (vt joonist) 11 Viimaste aastate jooksul on üldistunud eriti eralepingu linnad, kuna kohalik omavalitsus ei ole majanduslikult suutlik garanteerima vajalikke teenuseid ja nende jaoks olulist majandustegevust (joonis).
Kohalikud keskused kaotavad nii era- kui avaliku sektori tähtsad teenindusfunktsioonid (postiteenus, pank, valla/linna ametnike vastuvõtukohad kolivad ostukeskustesse) ja halveneb üldine miljöö, sest ei teha investeeringuid kesklinnamiljöösse. 2. Laiemas plaanis suurendab autotranspordil baseeruv ostukeskus suurenenud liikluse ja energiakasutuse läbi õhusaastatust, mürataset ja liiklusõnnetuste arvu. Väheneb võimalus arendada ühistransporti ja elamuehitust kooskõlas, sest pole selge, milliseid ostukeskusi uute elamupiirkondade elanikud kasutaksid. 3. Kaubanduskeskusega seotud liiklus võib koormata üle kohalikud peateed ja -tänavad, ning seega nõuda lisa investeeringuid (ristmikud, laiendused, mahasõidud, mürabarjäärid, kõnni- ja jalgrattateed, ülekäigulahendused) kohalikust ja riiklikust eelarvest raha, mida muul juhul saaks kasutada juba olemasoleva keskkonna parendamiseks. 4
kokkoostuhindu põllumajandustoodangule. Samuti alustati massilist ehituskampaaniat. 1956ndast aastast kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu. Aga 1960ndal aasta alguse oli juba majanduse allakäik. Oli raskusi toiduainete varustamisega. Samuti oli käsumajandus ebaefektiivne, inimestel puudus huvi töötada jne. Inimese kohta oli ta harimatu, ropu kõnepruugiga ja eiras haritlasi. Sisepoliitika Sula- aeg (NLKP XX kongress)- Stalini isikukultus paljastati, vajadus arendada põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust, uuendused. Maisikasvatus Uudismaade ülesharimine Tähelepanu inimeste vajadustele Arveteõiendamine stalinistidega I inimene kosmoses Konflikt intelligentsiga Piiras ametnike võimu Stabiilsus, rahulik areng Saadeti erru Kommunismiehitaja illusioonid Välispoliitika Aktiivne välisriikidega suhtleja VLO- NSVL ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk. NSVL on endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas.
teise omavalitsusüksusse viia. Enamasti saavad omavalitsusüksused oma ülesannete täitmiseks riigilt raha juurde. Peamiselt täidavad kohalikud omavalitsused järgmisi ülesandeid: hoolitsevad heakorra eest; juhivad veevarustust ja kanalisatsiooni; hoiavad korras tänavavalgustust, surnuaedu, turge; majandavad kohalikke haiglaid ja esmast sotsiaalhoolekannet; korraldavad ühiskondlike hoonete haldamist ja ehitamist ning elamuehitust; tegelevad hoolekandega. Enamasti alluvad neile põhikoolid, sageli ka keskkoolid. Jõukamad võivad üleval pidada muuseume või isegi ülikoole. Omavalitsused võivad olla ühe- või kahetasan- dilised (mõnikord isegi enamatasandilised). Kahetasandilise omavalitsuse puhul jagu- neb suurema omavalitsuse maa-ala väiksemateks osadeks, millel on omakorda valitav esinduskogu. Näiteks Rootsi omavalitsuslik maakond (lään) jaguneb kommuunideks. Kõige levinum on kahetasandiline omavalitsus
katamaraanide ja suuremate kaatrite vastuvõtukompleksi koos vajalike kaldaehitistega. Harrastusmeresõitjate laevade sadamateks jäävad Pirita, Kakumäe ja perspektiivsed Merirahu ja Neeme väikesadamad. Samal ajal on kasvanud huvi rannaalade kasutuselevõtuks. Kavandatakse ja ehitatakse uusi sadamaid, rekonstrueeri takse ja laiendatakse vanu, luuakse võimalusi mereturismi arenda miseks, laiendatakse puhkealasid, aga püütakse arendada ka elamuehitust ökoloogiliselt tundlikul rannikul. 141. Tuntumad kruiisilaevandusfirmad maailmas Royal Caribbean International Norwegian Cruise Line Carnival Cruise laevakompanii Oceania Cruises Crystal Cruises, jaapani kompanii NYK Line kruiisid ehk cruise (vt. www.estravel.ee) kõige kompaktsem turismitoode, sest sihtkoht, transport, majutus, toitlustus, meelelehutuskõik on laevas koos mere, jõe, ümbermaailma ja teemakruiisid 141. Liinilaevandus Eestis ja Euroopa Liidus
kultuuripärandi unikaalse koostisosana, mis tähendab nende kasutamist õiguses, koolides, avalikus, kultuuri-, majandus- ja ühiskondlikus elus ning massiteabes. 5.2. nn pehme õigus (soft law) Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Võimuorganite Kongress on vastu võtnud hartasid, millel pole konventsiooni staatust. Tegu on nn pehme õigusega. Nt: Euroopa Linnaharta (defineerib kodanikuõigusi Euroopa linnades. Ta annab praktilisi suuniseid heaks linnajuhtimiseks, hõlmates elamuehitust, linnaarhitektuuri, transporti, energiat, sporti ja puhkust, saastumist ja tänavajulgeolekut) ; Euroopa harta noorte osalemise kohta munitsipaal- ja regionaalelus (fikseerib suunised, julgustamaks noori osalema neid mõjutavate otsuste langetamisel ja sotsiaalsetes muudatustes, mis leiavad aset nende tänaval, naabruskonnas, kohalikus omavalitsuses või regioonis). 5.2.-5.4
annaabi.ee 
