lapsepõlves sõltub nende vanematest ning vanemas eas sõltuvad lapsed haridussüsteemist. Täiskasvanu- ja pensionieas seostatakse inimest tavaliselt majandusliku sõltumatusega, mille inimene saavutab tööst saadava sissetuleku abil. Elukaare ülejäänud osas säilib töötamise ja mängimise kontroll nende toimingute üle. Erinevatel põhjuste puhul on inimesi, kes ei ole suutelised saavutama kontrolli töötamise ja mängimise toimingu üle. Töötamise ja mängimise elamistoimingut mõjutavad tegurid. Töötamise ja mängimise elamistoiming on oma olemuselt mitmepalgeline ning selles toimuvad elukaare jooksul suured muutused. Isegi samaealiste inimeste töötamise ja mängimise toimingutes on väga suuri erinevusi, kuna seda elamistoimingut mõjutavad mitmed tegurid. · bioloogilised tegurid · psühholoogilised tegurid · sotsiokultuurilised tegurid · keskkonnategurid · poliitilis-majanduslikud tegurid
SISUKORD SISUKORD 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1
• Inimorganism suudab hästi oma kehatemperatuuri hoida. • Kehatemperatuuri tõusuga suureneb kehasoojuse eraldumine, aga languse puhul veresooned ahenevad ja higieritus pidurdub. VANURID • Elukaare lõpuosas kahaneb termoregulatsiooni tõhusus. • Vanurid on vähem aktiivsemad ja halvema toitumusega. • Vanuri ja lapseeas on soojuse ja külma regulatsioon eriti tundlik. ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID • Bioloogilised • Psühholoogilised • Sotsiokultuursed • Keskkonna • Poliitilis-majanduslikud KOKKUVÕTE • Kehatemperatuur on oluline. • Kehatemperatuur oleneb paljudest aspektidest. • Erinevalt vanusele on kehatemperatuuri mõõtmise meetodid erinevad. • Kui kehatemperatuur ületab 38,0 °C tuleks hakata alandama palavikku.
ELAMISTOIMINGU KIRJELDUS....................................................................................4 2.ELAMISTOIMING LÄBI ELUKAARE............................................................................5 2.1.Lapse- ja noorukiiga................................................................................................................5 2.2.Täiskasvanu- ja vanuriiga........................................................................................................5 3.ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................7 3.1.Bioloogilised tegurid...............................................................................................................7 3.2.Psühholoogilised tegurid.........................................................................................................7 3.3.Sotsiokultuurilised tegurid......................................................................................................
.......................................................................... 6 Noorukiiga .......................................................................................................................... 6 Täiskasvanuiga .................................................................................................................. 6 Vanadus ............................................................................................................................. 6 Suremise elamistoimingut mõjutavad tegurid: ...................................................................... 7 Sõltuvus/sõltumatus suremise elamistoimingus ................................................................... 7 Õensude planeerimine ja rakendamine ning tulemuste hindamine ..................................... 7 Kasutatud kirjandus: .............................................................................................................. 7
....................................................................................... 5 Noorukiiga....................................................................................................................... 6 Täiskasvanuiga...............................................................................................................6 Vanadus.......................................................................................................................... 6 Suremise elamistoimingut mõjutavad tegurid:....................................................................6 Sõltuvus/sõltumatus suremise elamistoimingus..................................................................7 Õensude planeerimine ja rakendamine ning tulemuste hindamine.....................................7 Kasutatud kirjandus:........................................................................................................... 7
vanaduses jäädakse põduraks või jäädakse voodihaigeks. Siis on nad sõltuvad teistest inimestest ja abivahenditest. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 296) 6 Paljudel teistel põhjustel pole inimesed elukaare erinevatel astmetel suutelised töötamise ja mängimise osas sõltumatust saavutama. Põhilised põhjused on: füüsiline puue, õppimispuue, vaimuhaigus, aistingute kadumine või kahjustamine. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 296) TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID Töötamise ja mängimise elamistoimg on oma olemuselt mitmepalgeline ning nagu juba eespool märkisime, toimuvad selles inimese elukaare jooksul suured muutused. Kuid isegi samaealiste inimeste töötamise ja mängimise toimingutes on väga suuri erinevusi, kuna seda elamistoimingut mõjutavad mitmed tegurid. Meie mudeli olulistest komponentidest kinni pidades oleme jaganud need tegurid
Magamise tähenduse kohta on kaks põhiteooriat: Uuenemisteooria: Talletamisteooria: SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS SELLE ELAMISTOIMINGU SOORITAMISEL Erinevalt teistest elamistomingutest on inimene magamisel teistest täiesti sõltumatu. Nagu ka paljud teised elamistoimingud, on ka magamine otseselt seotud mudeli elukaare komponendiga. Kuidas? NB! Une vajadus ööpäevas elukaare etappide kaupa 2 MAGAMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID Nii nagu kõiki teisi elamistoiminguid, mõjutavad ka magamist mitmesugused tegurid. Millised? · · · · · BIOLOOGILISED TEGURID Magamist mõjutavad paljud bioloogilised tegurid, nagu näiteks · · · · · Enamus elusolendeid on sünkroniseerinud oma organismi rütmid 24tunnise tsükliga. PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Indiviidi psühholoogiline seisund on magamisega mitmel erineval viisil seotud. Milliste erinevate viisidega?
kui neil on arengu- või vaimne puue. Toimetulekustrateegijad sõltumatuse suurendamiseks Loomulikult mõjutab suhtlemise sõltuvusastet organismi ehitus. Vastavad füüsilised struktuurid, mis võimaldavad näha, kuulda, rääkida ja kehakeelt kasutada, on sõltumatuse aluseks, kuigi teatud häired meeleorganite tegevuses on võimalik kompenseerida, nt: prillide, kuuldeaparaadi või viipekeelega. Tegurid, mis mõjutavad suhtlemise elamistoimingut Bioloogilised tegurid 1. Organiismi struktuuride funktsioneerimine 2. Keele kasutamise füüsilised aspektid Psühholoogilised tegurid 1. Intelligentsi tase (temast sõltub elus omandatud sõnavara suurus) 2. Emotsioonid (nende väljendamine, inimese tuju). 3. Inimsuhted 4. Ettekujutus oma kehast Sotsiokultuurilised tegurid 1. Sõnaline keel 2. Rass/ etnilise päritolu 3. Tehniline keel 4. Kehakeel 5. Väärtushinnangud/ arusaamad 6. Düaadid ja organisatsioonid Keskkonnalased tegurid
säilitamiseks ja nende üldiseks heaoluks tuleb neid ergutada, et nad säilitaksid oma liikumusharjumused. Lisaks sellele on ka juba majanduslikust vaatest oluline, et vanurid pööraksid tähelepanu enda tervise edendamisele, sest nende tervishoiuteenustele kulub palju raha tervishoiu piiratud eelarvest. (Roper jt 1999: 270-271). Aastate lisandudes saabub aeg, mil enamus inimesi kaotavad oma kehakaalu ning omavad vähem energiat ja vajuvad kössi. Füüsilise aktiivsuse elamistoimingut ei mõjuta ainult vanadus, vaid ka söömise ja joomise, iskliku puhtuse ja riietumise, töötamis ning mängimise liikumisdimensioonid. (Roper jt 1999: 270-271). 3 1. LIHASJÕUD JA VAIMNE TERVIS 1.1. Lihasjõud Lihasvastupidavusel ja lihasjõul on väga suur tähtsus meie igapäevaste toimingutega hakkamasaamisel. Lihaskonna hea töövõime on meile vajalik liikumiseks, töötamiseks, kukkumise vältimiseks ja tasakaalu säilitamiseks
2. Terrorism Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või poliitilisel või usulisel eesmärgil on terrorism. 3. Riiklik ühiskondlik-majanduslik süsteem Kõik kodanikud on kohustatud osalema majanduslike otsuste langetamisel, mis mõjutavad turvalise keskkonna säilitamise elamistoimingut ja seda mitte üksnes enda turvalisuse tagamiseks vaid ka kõigi teiste, eeskätt oma laste ja lastelaste, kaitsmise huvides.Sõjavägi. 4. Inimeste haritus ja ühiskondlik aktiivsus Haritus on inimese teadmiste ja kogemuste kogum, mida erinevalt haridusest ei kirjeldata läbitud koolide tunnistuste kaudu. Aktiivsus ehk ühiskondlik aktiivsus on sotsioloogias isiksuse, kollektiivi vm grupi ühiskonna käitumise peavaldkondades avalduv eneseteostus. 5. Riikidevaheline koostöö
teistest oma lähedase surmaeelse haiguse ajal. Sageli pakuvad siis muud pereliikmed, sõbrad, naabrid ja kolleegid abi transpordi korraldamisel, sisseostude tegemisel ja surija külastamisel. Leinaja kurbust aitab leevendada teiste lähedalolek ja hoolitsus, kuna leinaja teab, et see on üleminekufaas, mis kestab seni, kuni füüsiline ja emotsionaalne jõud taastuvad ja ta naaseb oma elamise endisele iseseisvale tasemele. Suremise elamistoimingut mõjutavad: Bioloogilised tegurid- surmaeelne haigus, surm, leinamine. Psühholoogilised tegurid- tõekspidamised, teadmised, tunded, kaotus. Sotsiokultuurilised tegurid- sotsiaalsed tavad, kaasaegne ühiskond, matused, religioon. Keskkonna tegurid- kodu, haigla, hospits. Poliitilis- majanduslikud tegurid. Suremisega seotud füüsilised tegurid: Valu- Suhtlemisprotsessis kardab inimene ilmselt kõige rohkem valu ja kuigi ta kogeb
ja vitamiinide rikas. Kuni kuue kuu vanuseni täidab rinnapiim või piimasegu kõiki imiku vajadusi. Kuuendast kuust, aga pakutakse juba lapsele lisatoitu, sest ta muutub füüsiliselt aktiivsemaks ning suureneb tema energia- ja toitainetevajadus. Referaadi eesmärk on kirjeldada imiku söötmisviise ja tutvuda imikule kasulike ja sobivate jookidega. Eesmärgist tulenevalt on püstitatud ülesanded: kirjeldada söömise elamistoimingut imikutel; kirjeldada joomise elamistoimigut imikutel. Teaduslike allikate otsimisel kasutati www.doaj.org, www.ebsco.com ja scholar.google.com andmebaase. Otsingusõnadena kasutati imik (infant), rinnaga toitmine (breast feeding), õde (nurs) ja vesi (water) .(Lisa 1). Raamatuid otsiti Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli andmebaasist. Märksõnadeks kasutati imik ja toit. Allikate otsingut ja
Aastate jooksul kahjulikud mõjud kuhjuvad ning suureneb haigestumise risk ja sageneb haigestumine. Need haigused ei ole vananemisest tingitud, vaid vananemisega seotud. Seega, tervislik elustiil ja väliste riskide vältimine aitaks vähendada riski haigestuda mitmetesse haigustesse vanemas eas (suhkrutõbi, kõrgvererõhutõbi, südame- ja veresoonkonnahaigused). (Saks jt 2016: 19–20). Töö eesmärk on kirjeldada söömise ja joomise elamistoimingut eakatel. Töö ülesanded on kirjeldada söömist ja joomist kui põhiprotsessi eakatel ning sellele toimingule mõju avaldavaid tegureid ja haigusi. 3 1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING Toit mõjutab meid mitmel moel: füüsilise tervise seisukohast on vajalike toitainete saamine tähtis. Vaimset tervist aitab edendada maitsev toit ja meeldiv keskkond
eripärata. Nägemine korras, käinud mõned kuud tagasi silmaarsti juures profülaktilisel vastuvõtul. Ka vanemad ei kanna prille. Kõrvad puhtad, ninahingamine takistatud. Ninast voolab läbipastev ja vedel eritis. Suus igemetel ja keelel rohkelt punetavaid ja lõhkenud ville. Kurgukaared veidi punetavad. Hingamine kiire, 25 korda minutis. Pulss 120x/min Erituselundid vastvad eale, iseärasusteta Anamnees( Roper-Logan-Thierney 12 elamistoimingut) Turvalise keskkonna säilitamine- vanemad hoolitsevad lapse turvalisuse eest. Laps on toidetud, riietatud, vannitatud. Laps sõltub oma vanematest. Suhtlemine- laps suhtleb vanematega rääkimise teel, oma emotsioonide väljendamiseks kasutab nuttu, naeru, näoilmeid ja kõne. Hingamine- On kõige esmasem tegevus. Võime hingata on eluliselt tähtis, sest selle
annaabi.ee 
