· 10 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viisin teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. · 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin veel 1 ml reaktsioonisegu ja viisin kolmandasse kolbi. Reaktsiooniproduktide määramine ja aktiivsuse arvutamine Cu(II) redutseerub taandavate suhkrute toimel ja formeerub punane Cu2O sade. Samal ajal vabaneb ekvimolaarne kogus triloon B. Reaktsioon toimub keemistemperatuuril. · Kolvid, mis lisaks komplekslahusele sisaldasid nüüd ka erinevatel aegadel reaktsioonisegust võetud proove, asetasin elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. · 10 minuti pärast lõpetasin keetmise 150 ml destilleeritud vee valamisega kolbi läbi püstjahuti. Sellega suurenes ka vedeliku maht kolvis. Võtsin kolvid pliidilt, jahutasin kraanivee all toatemperatuurini.
20 min pärast peale ensüümreaktsiooni algust võtsin viimast kotrda 1 mL reaktsioonilahust ja viisin seda kolmase kolbi sisse. Eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine. Vastavalt eelpooltoodud reaktsiooniskeemile redutseerub Cu(II) taandavate suhkrute toimel ja formeerub Cu2o punane sade. Samal ajal vabaneb ekvimolaarne kogus triloon B. Reaktsioon toimub keemistemperatuuril. 4 Kolvid, mis sisaldavad komplekslahust ja erinevatel aegadel reaktsioonisegust võetud proove, asetasin elektripliidile püstijahutite alla 10 min keema. Aega arvestasin keemise algusest. Mõõtsin mõõttsilindriga 150 mL vett ja 10 min pärast lõpetasin keemist vee valamisega läbi püstjahuti.Seda on vaja teha selleks, et suureneda ühtlasi vedeliku maht kolvis ja indikaatori
ja viisin teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin veel 1 ml reaktsioonisegu ja viisin kolmandasse kolbi.e Seejärel eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. 1.5 Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Cu(II) redutseerub taandavate suhkrute toimel ja formeerub Cu 2O punane sade. Samal ajal vabaneb ekvimolaarne kogus triloon B-d. Reaktsioon toimub keemistemperatuuril 1. Asetasin kolvid, mis sisaldasid lisaks komplekslahusele ka erinevatel aegadel reaktsioonisegust võetud proove, elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. Aega arvestasin keemise algusest, 2. 10 minuti pärast lõpetasin keetmise 150 ml destilleeritud vee valamisega läbi püstjahuti. Sellega suurendasin vedeliku mahtu kolvis, tänu millele oli indikaatori
sekundit hiljem. 0-proov: Selles määratav B-proov: 10 minutit pärast taandavate suhkrute sisaldus ensüümreaktsiooni algust viin iseloomustab olukorda siia 1 ml reaktsioonisegu hüdrolüüsi alghetkel REAKTSIOONIPRODUKTIDE SISALDUSE MÄÄRAMINE: Vastavalt eespool toodud reaktsiooniskeemile redutseerub Cu(II) taandavate suhkrute toimel ja formeerub Cu2O punane sade . Samal ajal vabaneb ekvimolaarne kogus triloon B. Reaktsioon toimub keemistemperatuuril. 1. Asetan komplekslahust ja erinevatel aegadel reaktsioonisegust võetud proove sisaldavad kolvid elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. NB! Aega arvestatakse keemise algusest! 2. 10 minutit pärast lõpetatakse keetmise 150 ml dest. vee valamisega kolbi läbi püstjahuti. NB! Vett mõõda mõõtsilindriga! suureneb ühtlasi vedeliku maht kolvis
1.Kahte katseklaasin valasin 1 ml sahharoosi lahust 2.Ühte neist lisasin 1 tilk kont. HCl, loksutasin 3.Mõlemad katseklaasid hoiasn 5 min veevannis 80 graadi juures 4.Lisasin mõlemasse katseklaasi Fehlingi I ja II lahust ja loksutasin => intensiivne sinine värvus 5.Soojendasin neid uuesti veevannli kuni ühes katseklaasis tekib punane sade Katseklaasis kus oli HCl tekkis punane sade, sest HCL lisamisega sahharoosi lahusele kiirendas tema hüdrolüüs ja tekkis ekvimolaarne segu glükoosist ja fruktoosist, need on taandavad suhkrud ning nad andsid positiivse reaktsiooni. Vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldoosidega (glükoos ja fruktoos) ja ketoosidega, mille tulemusena vask taandub, andes punase sademe (vask(I)oksiidi), glükoos ja fruktoos aga oksüdeerisid vastavateks happeteks. BARFOED' REAKTSIOON Eristab taandavaid monosahhariide oligosahhariididest Barfoed reaktiiviga, kuna nõrgas
Hõbe sadestus ammoniakaalse lahusese aldehüüdrühmiga reageerimise tulemuseks. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Teoreetilised alused: Fehlingi reaktiiv taandavate suhkrute määramiseks kasutatav reaktiiv. (Fehlingi-I + Fehlingi-II) Reaktsiooni tulemuseks tekkib punane sade CU2O NB! Saharoos ei reageeri Fehlingi reaktiiviga, kuid reageeruvad tema hüdrolüüsi produktid. Inversuhkur glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne segu Inversioon hüdrolüüsi protsess Hüdrolüüs kiirendatakse happega. Töö käik: · Kahte katseklaasi valatakse 1 ml sahharoosi lahust · I katseklaas + 1 tilk konts. HCl · Kuumutatakse 10 minutit 80-85o C veevanns · Mõlemad + 1ml fehlingi I ja II lahust. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Ühes katseklaasis tekkis punane sade (Cu2O) , teises aga mitte. Esimeses oli HCl lahus , mis
Fehling II lahus: leeliselise kaaliumi ja naatriumtartraadi ehk Seignett'i soola vesilahus. Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vask taandub vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma toimel, tulemuseks punane vask(I)oksiid, mis sadestub. Sahharoos ise ei reageeri, vaid tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada ensümaatiliselt või happega. Tekib invertsuhkur (glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne segu). Töö käik: Valasin kahte katseklaasi 1 ml sahharoosi lahust ühte lisasin 1 tilga konts. HCl kuumutasin mõlemat lahust 10 minutit umbes 85 kraadises veevannis lisasin mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehling I ja II lahust soojendasin mõlemat katseklaasi. Tulemus: Peale kümne minutilist soojendamist tekkis sahharoos + HCl katseklaasis tumepunane sade, teine lahus jäi erksiniseks. Järeldus: Hape kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi, tema produktid reageerisid vask(II)-
temperatuurid on erinevad. 1.3) Kui palju tuleb võtta 1 M Tris-HCl, 5 M NaCl, 20% SDS ja 0,5 M EDTA-Na 2 lahuseid, et valmistada 1 ml 2 x PK puhvrit (0,4 M Tris-HCl, pH 7,5; 0,44 M NaCl, 2% SDS, 25 mM EDTA-Na2). On vaja võtta: 400µl Tris HCl, 88µl NaCl, 100 µl SDS ja 50 µl EDTA-Na2 lahuseid. 1.4) On vaja ligeerida 100 ng 5000 bp pikkune plasmiid ja 1000 bp pikkune insert. Mitu ng tuleb võtta inserti, et see oleks ekvivalentne(ekvimolaarne) plasmiidiga (arvesse tuleb võtta nende 5-kordset pikkuste erinevust)? Mitu ng tuleks inserti võtta, kui ligeermisreaktsiooni panna inserti 3 korda rohkem kui ekvivalentne kogus plasmiidi? On vaja võtta 20 ng inserti, et see oleks ekvimolaarne plasmiidiga. Tuleb võtta 60 ng inserti ,kui ligeerimisreaktsiooni panna inserti 3 korda rohkem kui ekvivalentne kogus plasmiidi. Insert- see fragment, mida kloonitakse. 3 Töö nr 2: Ligeeritud produktide transformeerimine E.coli rakkudesse.
Töö teoreetilised alused Fehlingi reaktiiv taandavate suhkrute määramiseks kasutatav reaktiiv-Fehlingi-I + Fehlingi-II. Reaktsiooni tulemuseks tekkib punane sade CU2O. Tekkiv vask(II)-tartaatkompleks reageerib aldooside ja ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadeneb. Suhkur ise oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Inversuhkur glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne segu. Inversioon hüdrolüüsi protsess. Saharoos ei reageeri Fehlingi reaktiiviga, kuid reageeruvad tema hüdrolüüsi produktid. Töö käik: 1. Kahte katseklaasi valasin 1 ml sahharoosi lahust. 2. Ühte neist lisasin 1 tilga kontsentreeritud HCl. 3. Loksutasin. 4. Hoidsin mõlemat lahust 5 minutit vesivannis juures. 5. Lisasin mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehling I ja 1 ml Fehling II lahust. 6. Loksutasin hoolikalt. 7
Fehlingi I lahuse ja Fehlingi II lahuse kokkusegamisel). Kuna positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, siis sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, seda teevad aga tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada happe toimel kõrgel temperatuuril või siis ensümaatiliselt. Sahharoosi hüdrolüüsi protsess inversioon Tekkiv glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne segu invertsuhkur Töö käik: Kahte katseklaasi valada 1 ml sahharoosi lahust, ühte lisada ka 1 tilk kontsentreeritud HCl. Loksutada, hoida katseklaase 5 minutit vesivannis 80-85 kraadi juures. Lisada mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehlingi I ja sama palju ka Fehlingi II lahust, loksutada. Lahus omandab sinise värvuse. Katseklaase soojendada uuesti, ühes katseklaasis tekib tugev punane sade. Tulemus: Mõlemas katseklaasis olev lahus omandab pärast esimest soojendamist ning
..85°C. 3) Lisasin mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehling I ja 1 ml Fehling II lahust. Loksutasin. Katseklaasides olev lahus omandas tumesinise värvuse. 4) Soojendasin katseklaase uuesti, ning lahuses, mis sisaldas HCl tekkis punase sade. Tulemused: Katseklaasis, mis sisaldas kontsentreeritud HCl toimus positiivne Fehlingi reaktsioon. Põhjuseks oli see, et kontsentreeritud HCl hüdrolüüsis sahharoosi ehk toimus inversioon, mille tulemuseks oli invertsuhkur (glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne segu). Moodustusid taandavad suhkrud, mis olid võimelised andma positiivse reaktsiooni. Glükoosi ja fruktoosi vaba aldehüüd- või ketoonrühmaga taandus vask, andes vask(I)oksiidi, mis sadenes katseklaasi põhja. Teises katseklaasis reaktsioon ei toimunud, sest sahharoos pole taandav suhkur, mistõttu see Fehlingi reaktiiviga ei reageerinud. Marika Treiman, 134944YAGB ,,1
HCl'i. Loksutasin ning seejärel hoidsin mõlemat lahust veevannil kuumutades 5 min. Siis lisasin mõlemasse katseklaasi 2 ml Benedict'i reaktiivi ning loksutasin hoolikalt. Kuumutasin katseklaase uuesti ning HCl'ga töödeldud lahuses tekkis punane sade, mis on tingitud sellest, et sahharoos ei ole taandav suhkur ning tavatingimustel ta Benedict'i reaktiiviga ei reageeri. HCl'i lisamisel ja kuumutamisel toimub sahharoosiga inversioon ning tekib glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne invertsuhkur. 14 2.5. Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga [vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes] võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik
reaktsioonisegu ja viiakse teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. · 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võetakse veel 1ml reaktsioonisegu ja viiakse kolmandasse kolbi. Seejärel võib reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist eemaldada. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Vastavalt eelpooltoodud reaktsiooniskeemile redutseerub Cu(II) taandavate suhkrute toimel ja formeerub Cu2O punane sade. Samal ajal vabaneb ekvimolaarne kogus triloon B. Reaktsioon toimub keemistemperatuuril. · Kolvid, mis lisaks komplekslahusele sisaldavad nüüd ka erinevatel aegadel reaktsioonisegust võetud proove, asetatakse elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. NB! Aega arvestatakse keemise algusest! 77 · 10 minuti pärast lõpetatakse keetmine 150 ml destilleeritud vee (mõõdetakse mõõtsilindriga) valamisega kolbi läbi püstjahuti
annaabi.ee 
