lapsed. Samuti on neil palju keerulisem pääseda kvalifitseeritud arsti diagnoosimisele. Sellises olukorras on eriti oluline rühmakodude hooldajate roll, kes võivad olla teatud mõttes `uksehoidjaks' kes võivad varakult märgata probleemid ja suunata laps arsti juurde. 3 1. UURIMUSE AKTUAALSUS JA UUDSUS Varasemad uuringud on näidanud, et kergem on ära tunda eksternaliseeritud vaimseid häireid kui internaliseeritud häireid. Eksternaliseeritud häired on need, kus laps reageerib aktiivselt ja märatseb või rikub korda. Internaliseeitud häired on need, kus laps muutub vähesuhtlevaks. Sellepärast et eksternaliseeritud häirete tõttu saavad kannatada lapse kaaslased, samas kui internaliseeritud häire tõttu kannatab laps ise. Seda küsimust pole varem uuritud rühmahoius olevate laste näitel. Enamik Austraalia rühmakodudes elavatest lastest on noored mehed. Noorte meeste puhul on
KEHTESTAMISTEHNIKAD) - Kuidas sa väljendad mõistmist - (ümbersõnastamistehnikad) jms Heade vastastikuste suhete tekke tingimused - Õpilaskeskne õpetamine - kognitiivne ja konstruktivistlik õpikäsitlus - Õpilased ootavad, et õpetaja juhiks (organiseerib, selgitab, annab korraldusi jms.) - Õpilased ootavad, et õpetaja oleks sõbralik, toetav, hooliv ja ilmutaks huvi - Mida vähem õpetaja väljendab ärritust, viha ning,süüdistab ja karistab. Eksternaliseeritud/internaliseeritud Internaliseerimine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest. Vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Internaliseeritud käitumisproblemid avalduvad napis suhtlemises kaaslastega, suhtlusoskuste puudulikkuses, eemaldumises oma mõttemaailmast, põhjuseta kartlikkuses, sagedastes kaebustes tervise üle ja kalduvuses depressiooni.
· St: hariduslikud erivajadused · Määratlused erinevad · (Hariduslike) erivajadustega on lapsed, kelle õpetamiseks- kasvatamiseks on vaja spetsiaalseid võtteid, programme jne. Erilisust võib defineerida normaalkõvera abil: tavalised keskel, erilised need, kes jäävad äärtesse. Mõnel eluetapil esinenud erivajadused 20-30% õpilastel. · Eriklass vs tavaklass Thomas Achenbach: 3 probleemide gruppi · Käitumishäirete ehk alakontrollitud käitumisega lapsed (eksternaliseeritud probleemid) · Tundeelu häiretega ehk ülekontrollitud käitumisega lapsed (internaliseeritud probleemid) · Õpiraskustega ja andekad lapsed HEV õpilaste abistamine: hindamine, nõustamine, konsulteerimine, õpetamine Ühiskond: Seadused ja määrused (võimalused) Hoiakud, uskumused, ....... Kool Kodu Juhtkond Ema-isa
spontaansed emotsioonid. Baumrindi (1966) mudel lisalehel. Nõudlikkus- nõuded, mis vanemad lapsele esitavad, et suunata last perekeskkonda sobituma; lisaks nõuete esitamisele hõlmab see lapse jälgimist, korrale kutsumist, piiride seadmist. Käitumuslik kontroll- 1 kõrge nõudlikkuse viis; vanemad reguleerivad lapse käitumist vastavalt kodus või ühiskonnas kehtivatele reeglitele; kui käitumuslik kontroll on ebaadekvaatne, siis võib ette ennustada eksternaliseeritud probleeme. Psühholoogiline kontroll- 1 kõrge nõudlikkuse viis; süütunde tekitamine, oma armastuse ja hoolimise keelamine; erinev järelvalve mõistest; kui psühholoogiline kontroll on kõrge, ennustab see ette internaliseeritud ja eksternaliseeritud probleeme. Ülemäärane kontroll- liigne osalus lapse igapäevastes rutiinsetes tegevustes Tundlikkus- soojus kui vanema armastuse emotsionaalne väljendus, vastastikkus lapse ja
Tõenäoliselt ongi õpetajatele igapäevaseks väljakutseks just õpilaste käitumine tunnis. Õpilastel võib esineda korrarikkumisi, raskusi õppetööle keskendumisega, aga samuti võib tekkida konflikte vahetundides kaaslastega. Üldiselt ilmnevad õpilastel emotsionaal-või käitumishäired. Nendel lastel on raskem toime tulla oma emotsioonidega, mis annavad koheselt endast märku käitumise kaudu. Emotsionaal- või käitumisraskused jagunevad kaheks eksternaliseeritud ja internaliseeritud käitumisprobleemid. (Tropp, 2010, 158). Eksternaliseeritud käitumisprobleemi (ehk väljapoole suunatud käitumisprobleemi) puhul on tegemist rohkem antisotsiaalse, korda rikkuva või agressiivse käitumisega. Üldjuhul on sellist käitumist täheldatud poistel. Siia paigutuvad aktiivsus-ja tähelepanuhäiretega lapsed. Internaliseeritud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli
vastavalt sellele ka reageerida. Aktsepteeritud ja tõrjutud laste valdkonnad: 1. argessiivsus 2. eemaletõmbumine 3. sotsiaalsus 4. kognitiivsed oskused Tõrjutud lapsed vahetavad eelkoolieas sageli mängukaaslasi ja neil ei teki kindlat sõprusgruppi. Koolis hakkavad nad otsima seltsi nooremate hulgas. Populaarsus kui ka tõrjutus on üsna stabiilsed. Varajane tõrjutus seostub ennekõike hilisemate akadeemiliste raskuste, internaliseeritud probleemide ja eksternaliseeritud probleemidega. Lapsed. kelle sotsiaalne käitumine ei ole kohane, kogevad suurema tõenäosusega suhetes kaaslastega raskusi, näiteks tõrjutust. Tõrjutus jätab nad omakorda ilma positiivsetest sotsialiseerimiskogemustest, mis aitavad omandada kohaseid sotsiaalseid oskusi. Sellistes olukordades vajab laps täiendavat sotsiaalsete oskuste õpetamist, et ta oskaks paremini suhtlemisolukordades toime tulla. Sõprus Sõprus on kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel. Laste esimesed
Erinevate meetodikute erinevad meetodid (kurjategude politseistatistika, enesehinnangu meetod, ohvrite intervjueerimine) I. Liigitamine raskusastme järgi. Antiditsiplinaarsest kuni autoagressiivsuseni. II. Kahe vastandliku liigitusega. Antisotsiaalse käitumise 2 dimensiooni. 2.1 Destruktiivne vs mittedestruktiivne 2.2 Varjatud vs avalik III. Eksternaliseeritud (selgelt näha, inimene näitab välja) vs internaliseeritud (inimene hoiab enda hinges) Kui internaliseeritud: * vaikne kuulamine · toetavad reaktsioonid ja mitteverbaalne suhtlemine · aktiivne kuulamine · ukseavajad (Kas sa tahad sellest rääkida? See oli tore, et sa seda ütlesid, ma tahaksin rohkem kuulda. Tundub, et sul on sellega seoses tugevad tunded, ehk räägiksid natuke. Mulle pakub huvi, midasa
2) KV (käitumiskäire) -> keskendumisraskus - > lugemisraskus Pole vahet kumma algusega on tegemist. Kõige olulisem on saavutada koolis kohe alguses võrdne lugemisoskus. Siis jääb ära võrdlusmoment, et ma ei oska nii hästi kui teised. Sageli on esimeses klassis probleemid seotud lugemisoskusega ollakse nt maha jäänud. ERINEVAD LAPSED JA KÄITUMINE KOOLIS Noorukite probleemid Käitumine jaguneb kahte gruppi: 1) eksternaliseeritud väljapoole suunatud (alakontrollitud) või 2) internaliseeritud sissepoole suunatud (ülekontrollitud) käitumine Eksternalisatsioonihäired ehk käitumishäired halb enesetunne sunnatakse väljapoole (impulsiivsus, agressiivsus). Kõik, mis toimub elatakse välja. 15 Internaliseeritud ehk tundeeluhäired suur sisemine ärevus (ängistus, alaväärsus, depressioon, nukrus, kurvameelsus)
pole loll, osab õppida küll, tal pole LÕKi vaja Neurobioloogiline käsitlus- õpiraskusi põhjustab ajutalitluse neurobioloogiline, sh funktsionaalne hälve, mis avaldub raskustega mitmetes valdkondades: Suuline ja kirjalik kõne Arvutamine Teabe otsimine ja struktueerimine Meenutamine ja arutlemine Vaimse tegevuse organiseerimine Noorukite probleemid Käitumine jaguneb kaheks: 1)Eksternaliseeritud (alakontrollitud)- raskusi ennast kontrollida Eksternalisatsioonihäired ehk käitumishäired- halb enesetunne suunatakse väljapoole (impulsiivsus, agressiivsus). Paistab silma. Kõik see, mis laps välja paiskab endast. 2)Internaliseeritud (ülekontrollitud)- laps ülemääraselt pidurdab oma tundeid Internalisatsioonihäired ehk tundeeluhäired suur sisemine ärevus (ängistus, alaväärsus, depressioon). Kõik kogutakse sisse, pealtnäha tavaline tubli laps, kellel pole probleeme
jutukuses ja suhtlemisstiilis; lasteaia mõju lapse kõne arengule sõltub sellest kui palju aega laps lasteaias veedab ja kui palju võimalusi on lapsel lasteaias kuulda endale suunatud kõnet (eriti enne 3ndat sünnipäeva) ARENGULISED ISEÄRASUSED TEISMEEAS Millised märksõnad iseloomustavad teismeiga? Muutused enda sees ja ümber Olulised arengulised ülesanded Suurem risk internaliseeritud (sissepoole) ja eksternaliseeritud (väljapoole) probleemide kujunemiseks. Identiteet ja väärtused Identiteet Eriksoni psühhosotsiaalne teooria o Isiksus areneb kogu elu. o 8 staadiumit, igal staadiumil oma põhiküsimus. Positiivne vs negatiivne lahendus. o Pärilikkus määrab ära kriisi tekkimise ning keskkond määrab kuidas see lahendatakse. 5. staadium: identiteet vs rolliähmasus (12-18a) Ülesandeks saavutada selge minapilt.
· Emotsionaal- ja käitumisraskustega laps ei kohane sotsiaalselt aktsepteeritud normidega, seega ka klassi reeglitega, see takistab nii tema edasijõudmist õppimises kui klassikaaslastega läbisaamist. · Emotsionaal- ja käitumisraskustega käitumisviisid erinevad nii nimetatud standardist või ootustest on vanusele mittevastavad ning esinevad suhteliselt tihedalt pika aja vältel. Probleemid teevad muret nii vanematele kui õpetajatele, võivad olla eksternaliseeritud (hüperaktiivsus, agressiivsus, kuritegelik käitumine) või internaliseeritud (endassetõmbumine, kartus, ärevus, depressiivsus) või segu mõlemast. Distsipliiniprobleemide raskusaste: · õpetaja tähelepanu mitteväärivad probleemid · tundi vähehäirivad probleemid · tõsised, kuid piiratud ulatusega probleemid · püsivad, tõsised probleemid Sekkumisstrateegiad vastavalt probleemse käitumise raskusastmele: 1
antisotsiaalse käitumise probleemidega hakkamasaamisel (Bullis, kusjuures teise alaealistele õigusrikkujatele (tüdrukutele) Walker & Sprague, 2001) Keskmises kooliastmes on SOTu mõeldud metoodika (Haldre, 2002) efektiivsust pole uuritud. sihtgruppe kolm: (1) universaalse sekkumisena kõik õpilased; (2) Käsitletud SOTu (Kõiv, 2001a) teoreetiline taust tugineb õpilased, kellel on risk eksternaliseeritud või internaliseeritud kognitiiv-käitumuslikule teooriale ning treeningu eesmärgiks on probleemide arenguks; (3) hariduslike erivajadustega - tavaliselt aidata antisotsiaalse käitumisega noorukitel toime tulla probleemi- emotsionaal- või käitumisraskustega ning õpiraskustega - dega, arendada eneseregulatsioonivõimet ja õpetada efektiivseid õpilased(Bullis, Walker & Sprague, 2001)
nõudlikkus- madal reageerivus- kõrge Lubav-hoolimatu (neglecting): need vanemad, kes jätavad lapse hooletusse nõudlikkus- madal reageerivus- madal Seosed vanemliku praktika ja lapse käitumise vahel: -Autoritaarne – Internaliseeritud (enda sisse surutud) viha: neuroos, depressioon, ärevus, suitsidaalsus Leebem variant: “ülipüüdlik” vanemate soosingu püüdja -Autoriteetne – eneseregulatsiooni võime, arusaamine piiridest ja oskus neid kasutada -Lubav -Vaenulik: eksternaliseeritud viha (joovastavate ainete tarvitamine, agressiivsus, käitumishäired) -Armastav: rollikonfliktid (laps vanema rollis); ekstern. viha IV Sotsiaalne taju Tajumine: - on meeleorganite kaudu vastu võetud stiimulite valik, interpreteerimine, analüüs ja integreerimine ehk keskkonnast teadvustatud representatsioonide kujundamine (Feldman, 1998). Me tajume ka seda, mis on meie sees- kõht tühi, mingi emotsioon jms.
tuleb/ei tule edukalt toime ka tulevikus. Varajases noorukieas tungi tormi hüpotees, empiiriliselt ei kehti. Kehtib see juhuvalim eesti kooliüpilaste protsendid. Kui võrdne 11-16 aastased(varajame noorukiiga) viha on 30% suurim, mure 28%, hirm10%, rõõm 12%, kurbus ängistus 20%. neg emotsi kogemine, unistamine, närvilisust näitavad harjumused, emotsionaalsed plahvatused, tülinorimine, valivus toidu suhtes. Tujukus. Tüdrukute ja poiste vahel suur erinevus. Poisid väljendavad eksternaliseeritud probleemidena väljapoole, tüdukud aga sisse poole. Abi seoses sellega et emotsionaalne taust on noorukieas neg saavad suuretõenaloisega poisid, sest elatakse välja see. 2/3 poistest on kaklejad. Tüdrukutel rohkem sisse poole, ja väiksem tõenäosus abi saada, ja eelkõige mitteverbaalselt nende emotsioone ära märgistada.Vanemana jääb pigem tähelepanuta tüdrukute taust. Miks see negatiivne märk emotsi . taustal noorukieas-
annaabi.ee 
