Matemaatika valemid VÕRRANDID JA VÕRRATUSED ruutvõrrand murdvõrrand nimetaja ei võrdu nulliga! vajadusel leian ühise nimetaja kontroll! juurvõrrand võtan mõlemad pooled ruutu trigonomeetriline võrrand - logaritm eksponentfunktsioon ja eksponentvõrrandid 1. eksponentvõrrand 2. eksponentvõrrand 3. kolmeliikmeline eksponentvõrrand ehk logaritmfunktsioon ja logaritmvõrrand logaritmfunktsioon: logaritmvõrrandite lahendusvõtted: 1. potentseerimine 2. asendusvõte 3. logaritmi definitsiooni kasutamine võrrandisüsteem ja võrratussüsteem liitmis- või asendusvõte! GEOMEETRIA Tasandilised kujundid kolmnurk Heroni valem: r – siseringjoone raadius täisnurkne kolmnurk koosinusteoreem
Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti 6. Logaritm- ja eksponentfunktsioonid. Logaritm- ja eksponentvõrrandid ning võrratused Põhiteadmised · Arvu logaritmi mõiste ja omadused; · naturaallogaritm; · eksponent- ja logaritmfunktsioonid, nende graafikud ja omadused. Põhioskused · Avaldiste logaritmimine ja potentseerimine; · üleminek logaritmi ühelt aluselt teisele; · eksponent- ja logaritmfunktsiooni omaduste kasutamine vastavate võrrandite ja võrratuste lahendamisel; · eksponent- ja logaritmfunktsioonide graafikute skitseerimine ja lugemine;
Eksponentvõrrandid järgmine slaid esitluse lõpp Eksponentvõrrandi definitsioon Eksponentvõrrandiks nimetatakse võrrandit, milles tundmatu esineb astendajas. Näiteks võrrand 4 3 + 8 0,1 - 4 = 0 on eksponentvõrrand. x x Võrrand 2 x 2 - 4 = 0 ei ole eksponentvõrrand (on ruutvõrrand). algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Eksponentvõrrandi lahendamine Eksponentvõrrandi lahendamiseks puuduvad üldised võtted, seetõttu vaatleme mõningaid erivõtteid. 1. Võrrandi viimine ühe ja sama alusega astmete võrdusele. Lahendamiseks kasutatakse järgnevate võrrandite samaväärsust: a f ( x) = a g ( x) f ( x) = g ( x), a > 0, a 0. Näide Lahendame võrrandi 0,125 x -1 = 2 4 x. 0,125 x -1 =2 4x (1 / 8) x -1 ...
Eksponentvõrrandid 1 a m a n = a m +n a 0 =1 a -m = am a m : a n = a m -n a1 = a m a n = n am (a ) m n = a mn 1. Astmealuste võrdsustamise võte (saab kasutada, kui võrrandis on ainult 2 liiget) Näide: 4 x -1 = 8 1) Teisendatakse mõlemad astmealused ühe ja sama (2 ) 2 x -1 =2 3 arvu astmeteks 2 2 x -2 = 23 2) Astme astendamisel astendajad korrutatakse 2 x -2 = 3 3) Kui astmealused on ühesugused, võib need ära 2 x = 3 +2 jätta 2x =5 : 2 ...
Ettevalmistus matemaatika riigieksamiks Taimi TammVask Teemad I Reaalarvud ja avaldised; II Lineaar, ruut, murdvõrrandid ja võrratused; III Vektor tasandil. Joone võrrand Teemad IV Funktsioonid ja nende graafikud; V Arvjada ja selle piirväärtus; VI Logaritm ja eksponentfunktsioonid. Logaritm ja eksponentvõrrandid ning võrratused; Teemad VII Trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetrilised võrrandid; VIII Funktsiooni piirväärtus ja tuletis; IX Geomeetria tasandil ja ruumis; X Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika. Gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused oskab arvutada peast, kirjalikult või arvutusvahendite abil ja oskab kriitiliselt hinnata arvutustulemusi; oskab teisendada algebralisi avaldisi; oskab lahendada ainekavaga fikseeritud
Y=(0;) X=Ø Y=(0;) X=R + + X=R X0=Ø X=R - - X=Ø X=Ø Mida suurem on alus seda kiiremini funktsioon kasvab. Eksponentvõrrandid Võrrandid, kus tundmatu esineb ainult astendajas nimetatakse eksponentvõrrandiks. 1) ühesugusele alusele viimine x x x x -2 x -2 ax x bx=(ab) nt: 2 x 5 =0,01 (2x5)=1/100=10 10=10 x=-2 2) sulgude ette toomine x1+x2 x1-x2 ax1 x ax2=a ax1/ax2=a 1)Ühesuguste alustega astme korrutamisel/jagamisel tulevad astendajad liita/lahutada
pk (Y) Vt. Punkt 2 III. F-ni y=a muut.pk (Y)on f-ni y=logax 67. Eksponentsiaalne kasvamine ja määr.pk (X) kahanemine IV. Eksp.f-n y=ax läbib alati p-ti (0;1) ja n-periood log.f-n y=logax p-ti (1;0) a-algsumma 74. Eksponentvõrrandid p-muutumisprotsent I. Logaritmimisvõte p p II. Teisendamine ühe ja sama arvu a+a = a1 + 100 100 astmeteks III. Teguriteks lahutamise võte a n = a1 q n -1 IV. Ruutvõrrandiks taandamine 75. Logartimvõrrandid Sn =
kf = kA ( 4) lim x a [ f ( x ) + g( x ) ] = A + B ( 5) lim x a [ f ( x ) - g( x ) ] = A - B ( 6) lim x a [ f ( x ) g( x ) ] = A B f ( x) A ( 7 ) lim x a g ( x ) = , kus B 0 B ( 8) lim f [ g ( x ) ] = lim f ( y ) , kui lim f ( y ) on olemas. ( Siin y = g( x ) ) x a x B x B 6. Logaritm- ja eksponentfunktsioonid. Logaritm- ja eksponentvõrrandid ning võrratused · Arvu logaritm ja selle omadused ac = b c = loga b, kus a > 0, b > 0, a 1 alog b = b loga1 = 0 logaa = 1 log a = b 10b = a loga bc = loga b + loga c, kui b > 0 ja c > 0 loga = loga b loga c, kui b > 0 ja c > 0
o) log 4log16256 + log4 2 Vastus 0,75 p) 81log9 5 - log8110 Vastus 2,5 r)0,5 log 16 - log 0,0001 + log 25 Vastus 4 ä) 2log 0,5 + log1,2 - 0,5 log 900 Vastus -2 -5- - 6. Eksponentvõrrandid ja -võrratused Lahenda järgmised võrrandid või võrratused x 2 3 x a) 3 9 x 3 Vastus x1 = 2 x2 = 3 b) 4x + 1 -4x-1 = 60 Vastus x = 2 c) 52x = 3 Vastus x 0,341 d) 2 x 3 x 216 Vastus x = 6 x 1 e) 3 x+1
õ) 0,5 log 16 - log + log 25 Vastus 4 ä) 2log 0,5 + log1,2 - 0,5 log 900 Vastus -2 1 1 log3 4 814 2 25log125 8 49log7 2 ö) Vastus 16,75 8.Eksponentvõrrandid ja võrratused Lahenda järgmised võrrandid või võrratused 2 3 x 3x 9 x 3 a) Vastus x1 = 2 x2 = 3 b) 4x + 1 -4x-1 = 60 Vastus x = 2
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 Arv e. Pidev juurdekasv. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 Eksponentsiaalsed mudelid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 Logaritmid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54 Eksponentvõrrandid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56 ÜLESANNETE VASTUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 8. MAATRIKSID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
annaabi.ee 
