võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelisse kauguse ruuduga. F=G*m1*m2/r2 Gravitatsioonikonstant on arvuliselt võrdne jõuga millega tõmbuvad kaks teineteisest 1m asuval 1kg massiga Keha. 4.raskusjõud on jõud millega maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg 5.hõõrdejõud tekkib siis kui: pinnad on ebatasased ,aineosakeste vahel on tõmbejõud. F h=uN Hõõrde tegur sõltub mõlema kokkupuutuva keha karedusest ja materjalist ning määratakse eksperimentaalsel teel. 6.deformatsioon on keha kuju ja ruumala muutumine välise jõu mõjul. 7.elastsusjõud on deformeerimisel tekkiv jõud ja on võrdeline kujumuutuse suurusega. 8.Hooke: jäikus on arvuliselt võrdne selle elastsusjõuga mis tekkib keha pikenemisel 1 ühiku võrra.
Töö tingimusteks on jõud ja liikumine. Tööd teeb liikumise sihiline jõukomponent. Kui jõud soodustab liikumist, on töö positiivne. Kui jõud takistab liikumist, on töö negatiivne. Võimsus (vattw) on töö tegemise kiirus. Energia (dzaulJ) on kahe keha võime teha tööd. Liikumisenergia on kineetiline. Kineetiline energia sõltub kiirusest ja massist. Potensiaalne ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist. Potensiaalne energia sõltub nullnivoo valikust. Potensiaalne energia saab olla ka negatiivne. Koguenergia on kineetilise ja potensiaalse energia summa. Potensiaalne energia on energia, mis on põhjustatud keha või kehade erinevate osade vastastikusest asendist. Seda omavad *ülestõstetud kehad: (mkeha mass, graskuskiirendus, h kõrguste vahe) potensiaalne energia on seda suurem, mida suurem on kehale mõjuv raskusjõud ja mida kõrgemale ta on tõstetud. Maale langedes potensiaalne energia = 0. Energia jäävuse seadus on fü...
28.Dünamomeetri abil. 29. Hõõrdejõud võrdub hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega. Fh = µ N Fh on hõõrdejõud, µ l (müü) on hõõrdetegur ja N rõhumisjõud 30. Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. 31.Mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. 32.Maksimaalne hetkel kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema 33. Jõud, millega üks keha toetub või rõhub teise pinnale. 34. Eksperimentaalsel teel. 35.Plastsed materjalid võtavad kergesti uue kuju ja säilitavad uue kuju. Rabedad kehad purunevad deformeerimisel kergesti. Elastsed kehad taastavad algse kuju/ruumala välisjõu lõppemisel. 36.Keha kuju muutumine. 37.Tõmbedeformatsioon, väändedeformatsioon, survedeformatsioon, nihkedeformatsioon, paindedeformatsioon. 38.Tekib keha deformeerimisel. Vastassuunaline väliselejõule. 39.Elastsuspiirides on kehas tekkiv elastsusjõud võrdeline tema pikkuse muutusega. 40
kehtivad vaid inertsiaalsetes süsteemides, s.t sellistes, mis on kas paigal või mis liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Kui ma kõnnin mööda asfalteed sirgjooneliselt, siis on mõjutavad üksteist vastastikku näiteks minu saapatallad ja maapind. Sama kehtib ka juhul, kui ma seisan. 2) Kas hõõrdejõud pidurdab alati liikumist? Hõõrdejõud sõltub peamiselt kahest põhjusest. Üheks selliseks on näiteks mõlema kokkupuutuva pinna karedus (konarlikkus) ja materjal ning määratakse eksperimentaalsel teel. Teiseks põhjuseks on näiteks see, et kui siledad pinnad pääsevad üksteisele väga ligi, siis molekulidevaheline tõmbejõud kasvab (eriti kui pinnad on samast materjalist, nt. 2 klaasplaati). Hõõrdejõu pidurdamise vastu kasutatakse määrimist just pinnakonaruste täitmisega ning samas kui kahe sileda pinna vahel on määrdekiht, siis ei toimu molekulide tasandil pindade ühtimist lähtuvalt ainelisest sarnasuset. Määre tungib kokkupuutuvate
Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. Seisuhõõrdumisega on tegu, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Liugehõõrdumise puhul liigub ning libiseb keha mööda teise keha pinda, sõltub kehade omadustest ja pindu kokku suruva jõu suurusest, alati suunatud liikumise vastassuunas, on võrdeline pindu kokku suruva jõuga. Hõõrdetegur määratakse eksperimentaalsel teel. Hõõrdumise põhjusteks on pindade ebatasasus ning aineosakeste vahelised tõmbejõud (siledad pinnad). Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on deformatsiooniga vastassuunaline. Hooke'I seadus Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline kujumuutuse suurusega. Newtoni kolmas seadus jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa
b) aineosakeste vahelised tõmbejõud. Väga siledad pinnad pääsevad teineteisele nii lähedale, et molekulidevahelised tõmbejõud kasvavad märgatavaks. Nii jäävad üsna kõvasti kokku kaks sildeta plii- või klaasplaati. 17. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=µN, kus Fh on hõõrdejõud, µ on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Suurus sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist ning määratakse eksperimentaalsel teel. 18. Hõõrdetegur µ on ühikuta suurus, mis iseloomustab hõõrdejõudude suhet kahe keha ja neid kokku suruva jõu vahel. 19. Eleastsusjõud on jõud, mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Põhjused: raskusjõu kasvamisega peab suurema ka elastsusjõud. Fe= -Kx ( def. On vastassuunaline tema def. jõuga; K on võrdetegur=näitab keha jäikust(nt def. suurust jõu ühiku kohta(määratakse katseliselt); x on def. suurus) 20
julgustas ja toetas oma õpilasi hoolimata sellest , kui nende arvamused erinesid tema vaadetest. Stanley Milgrami huvitasid rohkem sotsiaalsed probleemid. See sillutas teed linnalikule psühholoogiale. Ta uuris Norras ja Prantsusmaal Pariisis ristuvate kultuuride nende omavahelist sobivust . Pärast Pariisist naasemist veetis Milgram 1959-1960 aastal Princentoni Instituudis koos Solomon Aschiga. Asch oli mures kuulekuse pärast ja ta oli teinud hiljuti oma kuulsa testi , kus lasi eksperimentaalsel õpilasel võrrelda erinevate joonte pikkusi. Sellest kastsest selgus , et õpilane võib teatud hetkedel vastata nii , et jooned mida ta nimetab pole kaugeltki mitte ühepikkused. Milgram seevastu muutis joonte testi hoopis teistsuguseks , et saada aru paremini kuulekusest, mida suudab teha tavaline inimene tänavalt. Ta hakkas tegema testi elektrilöökidega testi. Ta avaldas 1974 aastal raamatu Obedience to Authority
Temperatuur t0 = 22oC = 295,15 K Veearu osarõhk temperatuuril t0 PH2O = 19,8 mm Hg veearu = 2639,78 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. V0 = V0 = = ~ 0,0046 (dm3) n= n = ~ 0,00020 (mol) nx 0,00020 Mg + 2HCl MgCl2 + H2 1 1 n(Mg) = 0,0020 (mol) m(Mg) = n(Mg) * M(Mg) = 0,00020 (mol) * 24,3 g/mol ~0,0049 (g) ~0,005(g) = 5 (kg) Kokkuvõte või järeldused. Selles eksperimentaalsel tööl jälgin reaktsioon Mg-i soolhappelahutusega, saan määrada magneesiumi mass reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi kasutades Daltoni seadus(. Vigade tekkimise võimalikud põhjused saaks olla ebatäpsed katsetulemused ning liigikaudsed arvamised.
võimaldanud täielikult automatiseeritud eksperimentide arengu mõistuseja mateeria võimaliku vastastikkuse mõjutamise uurimisel. Seda tüüpi kõige tavalisemates eksperimentides põhineb juhuslike numbrite tekitamine elektroonilisel või radioaktiivsel helil, mis tekitab andmete voolu, mis salvestatakse ja analüüsitakse siis arvuti tarkvara abil. Uurimisobjekt püüab vaimujõul ümber muuta seda juhuslikku numbrite jaotamist, seda tavaliselt eksperimentaalsel katsetusel, mis on mõistastuslikult võrdväärne sellele, et saada rohkem ,,kulle" või ,,kirju" metallmüntide viskamisel. Surmaeelne läbielamus on peaaegu surnud inimese teavitatud läbielamus või kliinilise surma üle elanud ja siis uuesti ellu ärganud inimese läbielamus. See sisaldab kas ühe või enama järgnevatest läbielamustest: tunne olla sutnud, keast väljasolemise läbielamus, keha
paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga. Maksimaalne seisuhõõrdejõud on võrdeline rõhumisjõuga : F hm = N (N) Kui keha hakkab jõu mõjul liikuma, mõjub sellele liugehõõrdejõud. Liugehõõrdejõud võrdub maksimaalse seisuhõõrdejõuga. F h = N (N) Hõõrdetegur sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest, materjalist, töötlusest jne. ning määratakse eksperimentaalsel teel. Hõõrdejõud on alati suunatud kiiruse vastu (vastassuunaline keha liikumisele), seega hõõrdejõud pidurdab liikumist. Kui kehale mõjub ainult hõõrdejõud, jääb keha lõpuks seisma. Keha seismajäämiseni läbitavat vahemaad kutsutakse pidurdusteeks. v 20 Pidurdustee pikkuse leidmine üldjuhul: s x= . (l ja s on pidurdustee, on algkiirus) 2 g 12. Jõumoment
võimaliku veeauru koguse suhtes antud temperatuuril. Peenestatud puidu püsivat niiskust, mis on praktiliselt ühesugune nii asorptsiooni kui ka desorptsiooni puhul nimetatakse tasakaaluniiskuseks.Tasakaaluniiskus on selline niiskus, mida püüab saavutada peenestatud puit, kui ta asub teatud olekuga õhus. Tasakaaluniiskust määratakse tavaliselt diagrammide järgi, mis on saadud eksperimentaalsel teel Nomogramm on puidu tasakaalulise niiskuse arvutamiseks mõeldud graafik. Seda kasutatakse, et võrrelda omavahel kolme parameetrit: temperatuur, suhteline niiskus ja rõhk. 23. Kirjeldage puidu soojusjuhtivust pikikiudu, ristikiudu ja soojusmahtuvuse omadusi piki- ja ristikiudu. Tooge näiteid kuidas need omadused mõjutavad puidu töötlemist ja kasutamist. Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojushulka wattides, mis läbib puitmaterjali
24. Milline võib olla kristallunud struktuur? - allajahtumisaste on väike, siis tulemuseks on jämedateraline struktuur - allajahtumisaste on suur, siis on tulemuseks peeneteraline struktuur. - kui allajahtumisaste on ülisuur, siis tekib amorfne(mittekristalliline) struktuur. 25. Kuidas tekitatakse olekudiagramm? -Sulami omaduste kirjeldamiseks. Olekudiagrammi järgi võib täpselt määrata sulamistemperatuuri intervalle igale antud süsteemi kuuluvale sulamile. Saab koostada ainult eksperimentaalsel teel.Koostatakse jahtumiskõverad termilisel analüüsil saadud andmetest (seisakute ja murdekohtade järgi, mis on põhjustatud muutuste termilises efektist, määratakse muutuste temperatuurid) 26. Mis on eutektikum? -Eutektikum on ühtlane ja peenekristalliline ainete segu, mis sulab tervikuna madalamal temperatuuril kui samade ainete teistsuguse koostisega segud. (eutektiline punkt, milles vedel eutektikum on tasakaalus tahkete faasidega) 27. Kuidas tekkivad kristalsed polümeerid?
8)=m0=0) Hõõrdejõud - tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. ( - hõõrdetegur) Hõõrdejõud on alati suunatud kiiruse vastu (vastassuunaline keha liikumisele), seega hõõrdejõud pidurdab liikumist. Kui kehale mõjub ainult hõõrdejõud, jääb keha lõpuks seisma. Keha seismajäämiseni läbitavat vahemaad kutsutakse pidurdusteeks. Hõõrdetegur (=Fh/N ( müü) - sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest, materjalist, töötlusest ning määratakse eksperimentaalsel teel. =Fh/N (N rõhumisjõud). Elastsusjõud jõud, mis tekib keha muutumisel ehk deformeerimisel. Tema suund on vastupidine deformeeritud keha osakeste nihke suunale. (Nt. Kui seina külge panna vedru, mille teine ots ühendada mänguautoga, seejärel autot seinast eemale tõmmata ning lahti lasta, tõmbab kõigepealt vedru autot tagasi seina poole. Seda tehes surub aga vedru ennast kokku ning lükkab ennast elastsusjõu mõjul uuesti lahti, seejärel tõmbub jälle kokku jne
on võimalik vaid kindla, protsessile iseloomuliku I järku reaktsioonid on näiteks lagunemisreaktsioonid kontsentratsioonide suhte korral. Seda suhet ja hüdrolüüs. nimetatakse tasakaalukonstandiks Kc . Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Liitreaktsioonide jaoks leitakse võrrand eksperimentaalsel Van't Hoffi reegel temperatuuri tõustes 10 teel ja määratakse üldine kiiruskonstant kogu reaktsioonile. Jadareaktsiooni kiiruse määrab tema võrra suureneb reaktsioonikiirus 2 kuni 4 korda. aeglaseim staadium. T
manipuleerimine on keeruline. Mitteteaduslikul lähenemisel spetsiifilised probleemid pole kerge tõestada põhjuslikke seoseid. 20. Näide korrelatiivse uurimismeetodi puudustest (ahvikarja suurus ja kodupiirkond). Ahvikarja suurus on positiivses korrelatsioonis kodupiirkonnaga. Sellel võib olla mitu põhjust, aga seos võib täielikult puududa. 21. Kimalaste toitumiskäitumise adaptiivsuse tõestamine mitte-eksperimentaalsel viisil. Vaatluse tulemus: sõltumata toidutaime liigist, koguvad kõik kimalased ajaühikus keskmiselt ühepalju nektarit. 22. Etoloogia spetsiifilisi probleeme. Vähe erialazargooni. Inimeste kohta käivate sõnade kasutamine loomade kohta omistab neile teistsuguse tähenduse. Oht kalduda antropomorfismi. KÄITUMISE MOTOORIKA. 1. Erinev liikumine käitumiste peamise erinevusena. Erinev käitumine erineb põhiliselt liigutuste poolt, mida neisse kaasatakse. 2
Maks on kaetud tumepunaste laikudega või on kollase värvusega. Eristatakse haiguse ägedat ja kroonilist vormi. Ägeda vormi korral täheldatakse lihaskoes verevalumeid, neeru ja maksa väärastust ning suurt suremust. Kroonilise vormi korral Kalade infektsioonhaigused on peamiseks tunnuseks lõpuste aneemia ja naha tumene mine. Kalade suremus ei ole suur. Äge ja krooniline vorm ei ole omavahel selgelt piiritletud. Kalade eksperimentaalsel nakatamisel haigestuvad kõigepealt neerud. Haiguspuhang kestab kalamajandis tavaliselt 12 kuud. Diagnoos pannakse kliiniliste tunnuste, patoanatoomiliste muutuste ja viroloogilise uurimise (ELISA meetod) tulemuste alusel. VHS on väga suureks ohuks forellikasvatusele ja seepärast tuleb rakendada kõiki abinõusid, et vältida haiguse sissetoomist tervesse majandisse kalade ja kalamarjaga
Tänapäeval tegeldakse mõõtmisega väga erinevates eluvaldkondades: alates füüsikast ja keemiast ning lõpetades majanduse ja sotsiaalteadustega. Näiteks: vee kulu mõõtmine, tarbitud sooja- või elektrikoguse mõõtmine, pinge mõõtmine vooluvõrgus; aga ka rahvaloendus, kliendi rahulolu mõõtmine. Võib öelda, et mõõtmine on igasuguse kvantitatiivse informatsiooni hankimine eksperimentaalsel teel. Mõõtmiste käigus me võrdleme mõõdetava suuruse väärtust mingi teise, samanimelise, suurusega. Seda võrdluseks vajalikku teist suurust nimetakse mõõtühikuks. Mõõdetava suuruse väärtuse võib esitada kujul Y = y [Y], (*) kus [Y] on mõõtühik, ja y kujutab endast arvu, mitu korda mõõdetav suurus erineb ühikust. Võrrandit (*) nimetatakse mõõtmiste põhivõrrandiks. 1.2
I faasis toimub partnerite suunatus välissuhtlusele. Mida tähendab orienteeritus välisele kommunikatsioonile? Kui inimene ei maga, siis annab ta pea alati endale aru enda ümber toimuvast ja oma isiklikest tegudest. See protsess teadvus pole midagi rohkemat ega vähemat kui sisekommunikatsioon. Seda, et teadvuse protsess, mõtlemine on oma olemuselt "jutuajamine" leidis L. S. Võgotski teoreetilisel tasemel, aga L. Max (USA) eksperimentaalsel tasandil. Uurijad on leidnud, et kui mõtlemine kujutab endast kuuldamatut kõnet, siis mõtlemise puhul peab ilmnema keele muskulatuuris nn tegevuse vool (impulsid). Vaatamata sellele ei andnud keele biovooluga tehtud katsed mingit konkreetset tulemust: selles närvide poolest rikkas pea piirkonnas tekib liialt palju bioelektrilisi impulsse. L. Max´l tuli teravmeelne idee kasutada katsetes kurttummasid, keda on lapsepõlvest saati õpetatud rääkima kätega
tingib suuremat karja, mis jõuaks seda kaitsta 3)nii karja kui ala suurus võivad sõltuda üheaegselt mingist kolmandast tegurist ega ole omavahel seotud. N: kui toitutakse puuviljadest, mis troopikas küpsevad kord ühes, kord teises kohas alati suurel hulgal korraga, siis 1)vajavad ahvid suurt ala, kus kusagil alati toitu leidub 2)kari võib olla suur, sest toidukonkurentsi ei teki. Kimalaste toitumiskäitumise adaptiivsuse tõestamine mitte-eksperimentaalsel viisil. Kimalasi ja nende toidutaimi on palju erinevaid liike. Toidutaime tasuvus kimalase jaoks sõltub (a)taime arvukusest (b)õite nektarisisaldusest (c)taime külastavate kimalaste arvust. Erinevad kimalased toituvad erineva nektarisisaldusega õitest ja vahetavad aja jooksul oma eelistusi. Küsimus: kas erinev toitumiskäitumine on põhjendatud või on ühed kimalased efektiivsemad toitujad kui teised? Vaatluste ja võrdluste tulemus: sõltumata toidutaime liigist,
Neerude tagumine kolmandik on tugevalt suurenenud. Maks on kaetud tumepunaste laikudega või on kollase värvusega. Eristatakse haiguse ägedat ja kroonilist vormi. Ägeda vormi korral täheldatakse lihaskoes verevalumeid, neeru ja maksa väärastust ning suurt suremust. Kroonilise vormi korral Kalade infektsioonhaigused on peamiseks tunnuseks lõpuste aneemia ja naha tumene mine. Kalade suremus ei ole suur. Äge ja krooniline vorm ei ole omavahel selgelt piiritletud. Kalade eksperimentaalsel nakatamisel haigestuvad kõigepealt neerud. Haiguspuhang kestab kalamajandis tavaliselt 12 kuud. Diagnoos pannakse kliiniliste tunnuste, patoanatoomiliste muutuste ja viroloogilise uurimise (ELISA meetod) tulemuste alusel. VHS on väga suureks ohuks forellikasvatusele ja seepärast tuleb rakendada kõiki abinõusid, et vältida haiguse sissetoomist tervesse majandisse kalade ja kalamarjaga. Sugukalu,
püstitatakse uus hüpotees. Uute faktide saamiseks kasutatakse järgmisi meetode: 1) eksperiment 2) vaatlus 3) vestlus, küsitlus 4) test Psühholoogiliste meetodite põhiline meetod on katse e eksperiment. Olukord, kus katse korraldaja püüab muutumatuna hoida teatud faktoreid v tegureid ning muuta sihipäraselt teisi faktoreid. Muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et teha kindlaks selle toime teda huvitavale nähtusele on sõltumatu muutuja. Eksperimentaalsel meetodil on järgmised põhiliigid: 1) laboratoorne eksperiment 2) loomulik eksperiment Nii laboratoorne, kui loomulik eksperiment võivad esineda ka kvaasi-eksperimentidena, milles minil põhjusel pole võimalik eksperimentaatoril kõiki olulisi muutujaid piisavalt kontrollida. Kahe põhilise eksperimendi liigi oluline erinevus seisneb selles, et loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekitatavad teadmise et temaga sooritatakse eksperiment. Loomuliku
lainefunktsioonid 1 ja 2. Sellisel juhul võib osake olla ka olekutes, mida kirjeldatakse olekute 1 ja 2 lineaarse kombinatsioonina Koefitsentide c1 ja c2 mooduli ruudud annavad vastavate olekute esinemise tõenäosused. Seda nimetatakse superpositsiooni printsiibiks. Kvantmehaanika sellist teleportmehaanilist formalismi ( kvantmehaanika on tegelikult teleportmehaanika ) on võimalik katseliselt ka tõestada. See seisneb järgnevas. Eksperimentaalsel ajas rändamisel pannakse inimene ruumis teleportreeruma. See tähendab seda, et inimene teleportreerub ruumipunktist A ruumipunkti B. Ruumipunktide A ja B vahel võib eksisteerida mingi suvaline tõke näiteks betoonsein. Sellisel juhul inimene teleportreerub läbi betoonseina. Kuid taoline nähtus esineb ka kvantmehaanikas, kus osake võib teatud füüsikalistel tingimustel läbida potentsiaalbarjääri. Antud katses on potentsiaalbarjääriks betoonsein ja inimene on väga suure
Ĺ Ψ = c1 Ĺ ψ1(1) + c2 Ĺ ψ1(2) = c1 λ1 ψ1(1) + c2 λ1 ψ1(2) = λ1 Ψ. Koefitsentide c1 ja c2 mooduli ruudud annavad vastavate olekute esinemise tõenäosused. Seda nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Superpositsiooniprintsiibi korral liituvad osakeste olekufunktsioonid, mitte tõenäosused. Kvantmehaanika sellist teleportmehaanilist formalismi ( kvantmehaanika on tegelikult teleportmehaanika ) on võimalik katseliselt ka tõestada. See seisneb järgnevas. Eksperimentaalsel ajas rändamisel pannakse inimene ruumis teleportreeruma ( inimest teleportreeruda ajas ja ruumis korraga ei saa ). See tähendab seda, et inimene teleportreerub ruumipunktist A ruumipunkti B. Ruumipunktide A ja B vahel võib eksisteerida mingi suvaline tõke – näiteks betoonsein. Sellisel juhul inimene teleportreerub läbi betoonseina. Kuid taoline nähtus esineb ka kvantmehaanikas, kus osake võib teatud füüsikalistel tingimustel läbida potentsiaalbarjääri. Antud katses on
annaabi.ee 
