terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia, tänu sellele samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest. Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatusest. Buddha õpetuse järgi on eksistentsil kolm omadust: 1. Kõik siin maailmas on kaduv ja muutuv. Ainus püsiv asi on pidev muutumine. Nii kõlasid ka Buddha viimased sõnad: Kõik vormi omav on kaduv. Pingutage lakkamatult. 2. Kõik olemasolev on määratud kannatama. Kannatuse kõrvaldab elujanu suretamise kaheksaosalise tee abil. 3. Ühelgi olendil ei ole muutumatud oma mina. Kloostrid asuvad enamasti templite juures ja on avatud ka ilmikutele. Birmas ja Tais
esitab selgelt ja aforismilaadselt budismi põhiõpetusi. Kõige hilisem nn. Filosoofiliste ja metafüüsiliste traktaatide korv sisaldab õpetuslike küsimuste sügavamaid käsitlusi. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt pärastpoole pühaks kuulutatud raamatuid. Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatusest. Buddha õpetuse järgi on eksistentsil kolm omadust. 1. Kõik siin maailmas on kaduv ja muutuv. Ainus püsiv asi on pidev muutumine. Nii kõlasid ka Buddha viimased sõnad: Kõik vormi omav on kaduv. Pingutage lakkamatult. 2. Kõik olemasolev on määratud kannatama. Kannatuse kõrvaldab elujanu suretamise kaheksaosalise tee abil. 3. Ühelgi olendil ei ole muutumatud oma mina.
Altkäemaks tuleb samuti deklareerida. Maksubaasid ehk alused Maksud kujunesid välja riigi tekkimisega. Esimene rikkuse allikas mis maksustati oli maamaks. Järgnevaks rikkuse allikaks oli kaubavedu ning neid maksustati. 4 maksubaasi. Saame iga maksu siduda mingi maksubaasiga (isegi kahe baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama, miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga. I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip. Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad maksud nt: maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. II maksubaas – kirgedel põhinevad maksud. Põhineb inimese isiku edevusel, tarbimisvajadusel (erilisel). Nt: tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, mitteriiklike loteriide tulumaks. III maksubaas – õnneliku juhuse prinsiip. Nt: mitteriiklike loteriide tulumaks, kinke
väidetega. Väite tõesus ei ole igaveseks omaduseks. 30. Mis on tunnetus? Protsess, mille tulemuseks on teadmised, kogemused ja oskused. 31. Mis on teadmine (2)? tähis ja selle vaste (c=a+b). põhjendatud tõene uskumus. 32. Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine- kogemusele eelnev, kogemustest sõltumatu teadmine. Empiiriline teadmine- kogemuslik teadmine. 33. Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? Seda ei saa väita. 34. Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? 1)loogiline ehk mõistuspärane 2)konventsionaalne ehk kokkuleppeline 35. Mille poolet erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? Argiteadmised ei moodusta süsteemi ja neid on raske ümber lükata. 36. Kust pärinevad teadmised, millelt saab (Kanti põhjal) teadmine sisu ja materjali, millelt aga vormi? Teadmised pärinevad mõistusest ja kogemustest. Sisu ja materjal tuleb kogemustest, vormi annab mõistus. 37
88. Mis on tunnetus? V: protsess, mille tulemuseks on teadmised, kogemused ja oskused. 89. Mis on teadmine? V: on tähis ja selle vaste. Filosoofia seisukohalt põhjendatud tõene uskumus. 90. Mis on aprioorne teadmine ja empiiriline teadmine? V: aprioorne teadmine kogemusele eelneb teadmine, mis kogemusest ei sõltu. Empiiriline teadmine - kogemuslik teadmine. 91. Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? V: ei saa. 92. Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? V: loogiline teadmine ja konvensionaalne kokkuleppeline. 93. mille pooles erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? V: argiteadmine ei ole süstematiseeritud ja neid on raske ümber lükata. 94. Kust pärinevad teadmised, millest saab teadmine sisu ja materjali, millest aga vormi? V: Mõistusest ja kogemustest. Tuleb kogemustest, vormi annab mõistus. 95. Millisel meetodil tegutsevad teadlased uue avastamisel?
Koherentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. 30.Mis on tunnetus? Tunnetus on protsess, mille tulemuseks on teadmised. 31.Mis on teadmine? Teadmine-on põhjendatud tõene uskumus. 32.Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine on teadmine, mis ei tulene kogemustest. Empiiriline teadmine on teadmine, mis tuleneb kogemustest. 33.Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? Ei saa, kuna üks kuulub teise sisse. 34.Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? matemaatiline, kogemustele eelnev (pyth. Teoreem) :konventsionaalne ehk kokkuleppeline ;loogiline e mõistuspärane 35.Mille poolest erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? Teaduslik teadmine põhineb faktidel, mitte väljamõeldistel, tehakse erapooletuid järeldusi vaatlusandmetest, kontrollitakse igat hüpoteesi katsete kaudu jne. 36
Uute väärtuste otsingul pöördutakse vanade kultuuriväärtuste poole. Välispoliitikas toetatakse sõjalist üleoleku ja jõu ideoloogiat. 29. Tõe koherentsiteooria- tõesed on väited, mis on kooskõlas teiste, tunnustatud väidetega. 30. Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. 31. Teadmine- tähis ja selle vaste; põhjendatud tõene uskumus. 32. Aprioorne teadmine- kogemusele eelnev, kogemusest sõltumatu. Empiiriline teadmine- kogemuslik teadmine. 33. Inimkonna eksistentsil ei saa mõte puududa, kui individuaalsel inimelul on sügav mõte. 34. loogiline ja konventsionaalne e kokkuleppeline 35. Argiteadmise erinevus teaduslikust teadmisest: argiteadmine ei ole täpselt väljendatud, ei ole süstematiseeritud ja seda on raske kummutada, sest see ei ole täpne. 36. Teadmised pärinevad mõistusest ja kogemustest. Teadmine saab sisu ja materjali kogemustelt ning vormi mõistuselt. 37. Teadlased tegutsevad katseeksitusmeetodil. 38
Kas rikkamatel riikidel on kk kaitsel suuremad kohustused võtteldes vaestega? - Püütakse keelata jäätmete vedu ja paigutamist- teiste maade territooriumile. - Takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele ei ole ranged - Keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete,ravimite müüki vaestele riikidele Loomade õigused Homotsentristlik suhtumine- kk mõte on inimesed Biotsentristlik suhtumine- looduse eksistentsil on oma mõte, hoolimata inimesest. Probleemid: Testimine loomadel, loomade pidamis-tapmistingimused(võimalikult vältida stressi), loomade kasutamine inimese tarbeks. 8. Arvuti ja eetika Arvutist tulenev konflikt: - elektroonilise info haprus(omandiõigus, plagiaat,piraatlus) liigne salatsemine - inimloomusest tulenev konflikt - Suurusjärgu efekt(põhjuseks suurtele katsastroofidele)- kiiruse kasvuga suurusjärgu
ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu oli ka suur rikkuse allikas. Me võime iga maksubaasiga mingi maksu siduda - mitte alati ei ole seos selge ja ühene! Maksubaase on neli. 1) eksistentsil põhinevad maksud e. eksistentsi printsiip- kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne (maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks) 2) kirgedel põhinevad maksud- põhinevad isiku edevusel, tarbimisvajadustel (tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, hasartmängumaks, mitte riiklike lotovõitude tulumaks) 3) õnneliku juhusega seonduvad maksud e. õnneliku juhuse printsiip (mitte riiklike lotovõitude tulumaks [kinke- ja pärandimaks EI KEHTI ENAM])
Autorite esialgu kummalisena tunduv lähenemine on, et tuleks teha konkurentidest vähem ja olla neist üks samm tagapool. Selle all mõeldakse, et tuleks teha vähema funktsioonidega, lihtsamaid tooteid kui konkurendid. Ja ei tasu häbeneda, kui teie toode või teenus teeb vähem asju, hoopis tuleks seda rõhutada. (ibid.: 85) Peatüki lõpuks öeldakse aga, et konkurentidele ei tasu erilist tähelepanu pöörata, kuna see tekitab mõtetut stressi ning ainult konkurente kopeerides pole teie eksistentsil mõtet (ibid.: 86). Järgmiseks tuuakse välja, et kindlasti on oluline õppida ütlema ,,ei". Seda selleks, et saaksite ikka ja alati töötada ideede kallal, millesse te usute. Iga kliendi absurdse soovi tõttu pole tarvis oma toodet või teenust muutma hakata. Pigem lasta üksikutel klientidel minna mõne konkurendi juurde kui suuremat osa neist eemale peletada ning ka uute klientide jaoks ,,uks kinni lüüa". (Fried, Hansson:
(Saarinen 1985) Kierkegaard teeb seda meisterlikult; ta loob osavalt mulje, nagu ei kasutaks ta ühtegi mõistet ega üldistust, on vaid üksainus mina-olemine mina ja valik, isiklik vastutus, kogetud elu ja teod.(Saarinen 1985) 4. Eksistents Eksistents ei ole iseenesestmõistetavus. Suurem osa ajast, mil inimene elab, inimene tegelikult ei ela. Seda teemat, mis on aluseks meie sajandi eksistentsi-filosoofiale ja eksistentsialismile, käsitleb esimesena Kierkegaard.(Meos 2000) Subjekti eksistentsil minul on filosoofiline eriseisund. Kierkegaard lõhub armutult need piirid, mis Descartes'i tunnetuslik positsioon on üksikisiku ümber püstitanud. Need müürid on seisnud puutumatuna kakssada aastat; nüüd lööb Kierkegaard nendesse lõhe, mille kaudu eksistentsialism saab läbi tungida.(Meos 2000) Lähtepunktiks on siin mõte, et mittetunnetatud ja tahtevaba olemine ei vääri eksistentsi nime. Kuivõrd kerge on inimesel saada mingi grupi osaks, ühineda teiste
Washingtoni Konverentsil 1921- 22 lubasid limiteerida oma laevastikke kinnistatud suhte järgi. Locarno lepingud mis põhjustati Locarno konverentsi poolt sisaldasid garantiid Saksa -Prantsuse piiri ja tüli lahendus kokkulepe Poola ja Saksamaa vahel. Pariisi Rahu Paktil 63 riiki välja arvatud NSVL ütlesid lahti sõjast kui riiklikust poliitikast ja tõotasid ,et kõik omavahelised tülid ja arusaamatused rahulikul teel. Lepingule allakirjutajad leppisid eelnevalt kokku enesekaitse sõdade eksistentsil. Fashismi tõus Pärast Esimest Maailmasõda sai maailma peamiseks riigikorraks demokraatia, kuid varsti arenes välja uus kord nimega fasism mis lubas inimestele eelkõige suuremaid vabadusi ja kaitset kommunismi eest. Benito Mussolini algatas esimese fasistliku diktaatorliku riigijuhtimise Itaalias 1922. 3 Teljeriikide koalitsiooni moodustumine
Absurd on kogu aeg olemal igal pool. Absurdi tunnistamisel muutub see piinavamaks kireks kui ükski teine. 14. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Põhjus seisneb lõhes inimese ja maailma vahel, inimene tunneb end maailmas ühtäkki võõrana. Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selgusiha vastandumisel, see sõltub samavõrd inimesest kui ka maailmast. Absurd algab inimese tülpimusest ja rutiiniselamisest. 15. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? a) Kas inimese eksistentsil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see mõte tuleb? b) Kas jumal on olemas? c) Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? d) Kes või mis on jumal? f) Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 16. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle 3 tähtsamat predikaati on kõikvõimsus, ülim headus ning ülim tarkus
inimesest kui ka maailmast. 2. loeng 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. 4. Mis on teodiike? 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. 1) Religioonifilosoofia tegeleb erinevalt kristlikust moraaliõpetusest eelkõige küsimustega elu mõtte üle: * Kas inimese eksistentsil on tähendus ja mõte või mitte? * Kas elu mõte on tagaotsitav või saatuse poolt määratud? * Kas inimene üldse on võimeline või lausa kohustatud oma elule mõtte leidma? Kesksed on ka jumala pihta suunatud küsimused: * Kas jumal on olemas ja kas tema olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? * Kes või mis on jumal ja kas tema olemust on üldse võimalik määratleda?
Gestaltteraapia on üks paljudest psühhoteraapia meetoditest mis on alguse saanud 1940ndatel aastatel ning tema alusepanijaiks on Frederick (Fritz) ja Laura Perls. 5.1 Gestaltteraapia põhineb kahel mõtteviisil: Fenomenoloogia- õpetus, mis aitab inimestel astuda hetkeks kõrvale oma tavapärasest mõtlemise viisist nägemaks erinevust tegelikult hetkes toimuva ja selle vahel, kuidas toimuvat tajutakse läbi mineviku kogemuse prisma. Eksistentsialism - kus fookus on inimeste eksistentsil, omavahelistel suhetel, rõõmudel ja kannatustel jms nii nagu seda vahetult kogetakse. Eksistentsialistid arvavad, et inimesed avastavad ja loovad ennast pidevalt uuesti, uusi horisonte ja probleeme ja võimalusi jätkub alatiseks. Gestaltteraapia on holistlik. Ta käsitleb inimest kui tervikut- tema füüsilist, psühholoogilist, intellektuaalset, emotsionaalset, interpersonaalset ja spirituaalset osa.
Niisiis ei teki loomutäiused looduse mõjul ega ka vastupidi loodusele, vaid me saame neid vastavalt loomusele omandada ning kombeharjumuse abil lõpuni arendada. Intellekti voorused (dianoeetilised voorused) näitavad mõistusetäiust. Mõistusetäius tekib ja suureneb enamasti õpetamise tulemusena, seetõttu vajab ta kogemust ja aega. Kombetäius kujuneb aga välja kombeharjumuste alusel. Aristotelese teooria keskne mõte on, et inimesel on olemuslik loomus ja tema eksistentsil on olemuslik eesmärk või mõte (telos). Inimese ülesanne, tema elu mõte on nii mõistuse kui moraalsete vooruste harjutamisega teostada iseend, aktualiseerida oma potentsiaalid. Lausest see kell näitab täpset aega saab loogiliselt tuletada lause see on hea kell. Kui ükskõik millist subjekti käsitleda funktsionaalselt näiteks mille jaoks kellad on? mille jaoks inimene on?, - selgub selle olemuslik telos. Mis on inimesele omane eesmärk või telos
1925 jätkust nende vahelise vastasseisu tähe all. Kamenev ja Zinovjev valisid oma rünnakute lähtekohaks teistsuguse plaani. 20Ndate keskpaigani oli räägitud, et Vm oli kapitalismi nõrgim lüli ja seal oli lihtsaim revol käivitada, aga ühes riigis pole võimalik sotsialismi üles ehitada, vaja maailmarevol. 20Ndate keskpaigaks selge, et maailmarevol pole lähiajal tulemas. Järelikult tuli otsustada, mis saab edasi- kas on mõtet NL eksistentsil, kui ühel eraldi võetud maal ei ole võimalik sotsialismi üles ehitada. Nikolai Buhharin 1925 tuli ajalehe Pravda veergudel välja seisukohaga, et sotsialismi rajamine on võimalik ka NL-s eraldi. 1925 aprillis kiideti Buhharini uus tees heaks partei konverentsil. Seda ennekõike tänu Stalini toetusele. Zinovjev ja Kamenev kasutasid uut ja harjumatut seisukohta Stalini ründamiseks. Väitsid, et tegemist pol kirjaoskamatu seisukohaga. See oli Zinovjevi ja
annaabi.ee 
