rahvast’’ 2004 Maalid ,,Ma nägin seda.Jeesus ,,Bunker’’ 2004 on sündinud’’ 2003 Loodus ,,Looduse pilt. Talvine mets’’ 2001 ,,Pesa’’ 2001 Preemiad • 2005 Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 20 000 Eesti krooni ühiskonnakriitilise isikunäituse "Ma nägin seda! Riigisaladus: kottida rahvast" eest, mis osutas eksistentsiaalsetele küsimustele • 2010 Biennali peapreemia, 5th Rokycany Biennial in Graphic Arts, Tsehhi Vabariik • 2011 Chicago Printmakers Collaborative Prize, USA jne. Arvamus • Peeter Allik suudab läheneda oma loomingus maailmas toimuvatele protsessidele väga humoorikalt ja huvitavalt. • Linoollõike looming on väga isikupärane. Joone intensiivsus, valguse ja varju mängud ja eri suuruses uuristatud vaod. Need köidavad vaataja tähelepanu.
kuid täielikult kindlad ei saa me sellegipoolest olla,kuna paljud riigid üritavad seda iga hinna eest varjata.Selliste asjade vältimiseks tuleks võimalikke kriisikoldeid ennetada ning püüda erinevate rahvaste vahelisi konflikte lahendada.Kuid ennekõike peaksid tülitsevad riigid ise püüdma kompromisse leida,mis mõlemat osapoolt rahuldaksid.Tihtipeale neid aga ei leita ning asi lõppeb ikka suure sõja ja verevalamisega. Kõikidele eksistentsiaalsetele probleemidele on olemas mingisugune lahendus.Kõigile probleemidele,mis inimene põhjustab,peab inimene ise ka lahenduse leidma.Alati saab kon- flikte ja erimeelsusi lahendada jõudu kasutamata.Selleks tuleb vaid leida sobiv kompromiss. Meie elukeskond ei püsi sellisena igaveseks ning loodusressurssidega tuleb mõistlikult ümber käia.Me peame elama nii,et ka tulevased põlvkonnad saaksid elada vastavalt oma vajadustele. Inimene on osake loodusest
võrdlemisi aeganõudev. Tavaliselt ei ole enesetapp lihtsalt spontaanne idee, vaid seda valmistatakse mõtetes pikemalt ette. Seega on kogu ühiskonnal eriti tähtis ülesanne näha inimest, kes võiks sellele kuidagigi kalduda, sest üldjuhul suitsiidi plaaniv inimene räägib või mainib oma kavatsust eelnevalt kellelegi (WHO 2006: 11). Samas tuleb ka aru saada, et teismelise jaoks on normaalne mõelda aeg-ajalt eksistentsiaalsetele küsimustele ja tunda hingevalu eneseleidmisel ning seega ei tasu ka päris igaühte kahtlustama hakata (ERSI 5 2006: 12). Kõigepealt tuleks eristada kahte tüüp enesevigastamist: 1) need, mis on katsed surra ja 2) need, mis ei ole, kuid mille puhul võib inimene siiski kogemata hukkuda. Seejuures saab väita, et naised kalduvad rohkem enesevigastamisele, aga enesetappe teevad rohkem mehed,
kaugeneti sellest ideest ja religioon sai oluliseks ka rikaste seas positiivse suunanäitajana). Ratsionalism uuendusmeelsed kirikuõpetajad, proovisid talupoegi harida, andsid nõu (Nt Põltsamaa kirikuõpetaja A. W Hupel raamatukogu seltsi eestvedaja, seltsielu elavdaja, aktiivne mees). Ka Kreutzwaldi vaated kirikule olid mõjutatud ratsionalistlikust teoloogiast. Positiivne on see õpetus 19 saj kirjalikes tekstides oli filosoofilise maailmavaate alus, selle kaudu otsiti vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele nagu surm, haigused, saatus. Ei olnud väga eristust ilmaliku ja sakraalse vahel, olid läbipõimunud ja seotud, ilmalikke probleeme selgitati läbi teoloogia. Nt Kreutzwaldi ,,Mihkel Põllupapp" edukas talupoeg, majapidamine korrasja tulus. Rikas vs vaene (jumal rikka poolel), edukuse taga kirikus käimine. Protestantlik õpetus = töö = kapitalism. Jumal annab märku äravalitusest läbi su tegude õnnestumise (hea viljasaak jms), see vabastab inimese psühholoogiliset
Narratiividele vastanduv, rõhutatult pretensioonitu stiiliga ning järjest "kergemini kättesaadav". Tekstides avaneb uus dimensioon - kaubanduslikkus, moe taotlus kui eesmärk iseeneses, kavatsuslik triviaalsus. Eelkõige üheksakümnendatel kujundab ta enesest moekirjanikku, kes kommenteerib ja fikseerib asju, nähtusi, hoiakuid, klisheesid, iidoleid jms., mis on parasjagu moes. Kui eelnevatel aastakümnetel keskendub ta eksistentsiaalsetele probleemidele, siis nüüd tegeleb ta ajutiste kategooriatega. Üheksakümnendatel juhindub ta eelkõige ajakirjanduslikust materjalist ja stiilist, toetub teadlikult üldlevinud mõttestampidele ning analüüsib neid, vaadeldes nende mitmekülgset kasutamist. Uueks tendentsiks on ka vanade lugude ümberkirjutamine, lähtudes kõrvalseisja positsioonilt, moondades ning nihestades endisaegseid mõtteid (Tere, kollane kass!), rõhutatud
Hingehoidja töö eesmärk on vähendada haigustest, õnnetustest või muudest elusituatsioonidest põhjustatud kriisi tagajärjel psüühikas väljenduvaid negatiivseid kõrval- ja järelmõjusid ning aidata inimesel mõista oma praeguse ja tulevase seisundi tähendust oma elus kui tervikus. Inimese igakülgne toetamine käesolevas hetkes eesmärgiga parandada abivajaja toimetulekut tulevikus. Lisaks tegelemisele inimese mineviku, oleviku ja tulevikuga keskendub hingehoidja oma töös eksistentsiaalsetele teemadele (näit. kannatuse tähendus, elu mõte ja elu mõttetus jmt). 33. Usulise rituaali eripärad võrreldes rituaaliga üldiselt. Usulise rituaali eripäraks on, et need rituaalid on seotud usulise narratiiviga ja täidavad konkreetseid religioosseid funktsioone 1. Usuliste rituaalide tähendus ja läbiviimine on seotud üleloomuliku või Jumala kategooriaga. Näiteks abielutõotus antakse Jumala ees, õnnistuspalves usaldatakse inimene Jumala hoole alla. 2. Usuliste
asjad olemas iseenesest, kuid inimene on ka iseenesele. Ta väidab, et inimese eksistents eelneb kõikidele arvamustele selle kohta. See, et ma olen olemas, eelneb sellele, kes ma olen. "Eksistents eelneb eksistentsile," ütles Sartre. Ta arvas, et me oleme mõistetud improviseerima. Meil tuleb endil valida, kuidas elada. Ta arvas ka, et elul peab olema tähendus. Kuid meil endil tuleb oma elule mõte luua. Eksisteerida tähendabki luua oma olemasolu. Sartrel oli õigus, kui ta ütles, et eksistentsiaalsetele küsimustele ei saagi anda lõplikku vastust. Ökofilosoofia Ökofilosoofia on üks 20. sajandi tähtsamaid voole. Mitmed Lääne ökofilosoofid on osutanud sellele, et kogu läänelik tsivilisatsioon on valedel rööbastel. Ökofilosoofid on üritanud tungida sügavamale saaste ja keskkonnakahjustuste konkreetsest mõjust. Nad on arvamusel, et lääneliku mõtteviisi endaga on midagi lahti. Nende arusaam inimesest on selline, et inimene on ülim, inimene on looduse isand. (J
elusituatsioonidest põhjustatud kriisi tagajärjel psüühikas väljenduvaid negatiivseid kõrval- ja järelmõjusid ning aidata inimesel mõista oma praeguse ja tulevase seisundi tähendust oma elus kui tervikus. Inimese igakülgne toetamine käesolevas hetkes eesmärgiga parandada abivajaja toimetulekut tulevikus. Lisaks tegelemisele inimese mineviku, oleviku ja tulevikuga keskendub hingehoidja oma töös eksistentsiaalsetele teemadele (näit. kannatuse tähendus, elu mõte ja elu mõttetus jmt). 34. Usulise rituaali eripärad võrreldes rituaaliga üldiselt. Usulise rituaali erijooned 1. Usuliste rituaalide tähendus ja läbiviimine on seotud üleloomuliku või Jumala kategooriaga. Näiteks abielutõotus antakse Jumala ees, õnnistuspalves usaldatakse inimene Jumala hoole alla. 2. Usuliste rituaalides osalemise eesmärk on saavutada üleloomuliku/Jumala lähedus.
uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. - Kliendikeskne teraapia (- Rogersi) - kahe inimeste kohtumine, kes on täiesti võrdsed, ainult et terapeudiks oleval poolel on empaatia, tingimusteta tunnustamine ja siirus. - Eksistentsialistlik teraaapia - teraapia, milles teraupeudid keskenduvad elufilosoofiale ning peavad tehnikaid teisejärguliseks, laenates mis tahes tehnilisi võtteid mis tahes teraapiast, kuid need aga aitavad leida vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele. Süstemiteooriatel põhinev suundmus - üha enam võetakse häirega inimest mitte kui isoleeritud indiviidi, vaid kui süsteemi osa koos teda ümbritsevate lähisuhete ja lähiisikutega. 48 Psühholoogi elukutse ja psühholoogia rakendused Euroopa Psühholoogiaassotsioonide Föderastioon (EFPA) esindab 130 00 psühholoogi. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) kuulub 180 000 psühholoogi.
Institutsionaliseerimata religioon ei ole kindlate raamidega, üleminekuid ja eri vorme on väga palju. Religiooni funktsioonid Hirm ja ebakindlus tekitavad soovi otsida kaitset, apelleerida üleloomulikule. Praktiline, ratsionaalne vajadus (Malinowski) Universaalne ja kollektiivne alateadvus annab ümbritsevale tähendusi ja on terapeutiline (Jung). Religioon seletab ja annab vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele. (Aafrikas seletatakse õnnetusi paha maagiaga) Religioon suurendab psüühilist vastupidavust (suurendab rühma kuuluvustunnet). Religioon määrab hinnangud ja väärtused (ideoloogiline nähtus, mis määrab võimusuhteid ühiskonnas). Religioon Uskumuste ja maailmavaadete kultuurilielt organiseeritud tervik, mis loob sideme inimeste maise maailma ja üleloomuliku teispoolsuse vahel.
Oma artiklis “Seksuaalsus ja üksindus” alustab Foucault näidete toomisega vaimuhaiguste ravimisest. Kuidas patsient peab tunnistama, et ta on hull, selleks et enam mitte olla hull. Ümberpööratud kõneakt. Ta räägib veel, kuidas 20.sajandi algul domineeris Euroopas subjektikeskne filosoofia. Kogu tunnetus ja tähenduslikkus lähtub subjektist. Ainult individuaalne subjekt võib anda tähenduse oma eksistentsiaalsetele valikutele. Sõja möödumine tõi aga loogilise positivismi laine, strukturalismi ja objektiivse tunnetusteooria. Michel Foucault valib enda sõnul aga tee subjektifilosoofiast genealoogiasse. See tähendab, et subjekt on muutuv. Foucault räägib ka tehnikatest : 1) tootmistehnikad 2) suhtlemistehnikad 3) valitsemise tehnikad 18 4) enesetehnikad
Hingehoidja töö eesmärk on vähendada haigustest, õnnetustest või muudest elusituatsioonidest põhjustatud kriisi tagajärjel psüühikas väljenduvaid negatiivseid kõrval- ja järelmõjusid ning aidata inimesel mõista oma praeguse ja tulevase seisundi tähendust oma elus kui tervikus. Inimese igakülgne toetamine käesolevas hetkes eesmärgiga parandada abivajaja toimetulekut tulevikus. Lisaks tegelemisele inimese mineviku, oleviku ja tulevikuga keskendub hingehoidja oma töös eksistentsiaalsetele teemadele. 33) Usulise rituaali eripärad võrreldes rituaaliga üldiselt. Religiooni üheks oluliseks komponendiks on rituaalne käitumine. Religioosne rituaal tähendab korduva käitumise mustrit, mille kaudu väljendatakse ja kinnitatakse usulisi veendumusi. Rituaalne käitumine on sümboolne, see tähendab, et rituaalis tehtav omandab oma mõtte ja tähenduse usulises narratiivis. Rituaaliga kaasnevad üldjuhul
Tema tahe on aidata oma isa - kes on doktorikraadiga, kuid kramplikult pimedast uskumisnõudest kinnihoidev mees - kuid ta ei tea, kuidas seda teha. Jung oli veendunud, et kui isa oma kahtlustele järele annaks, saabuks tema vabanemine ning lunastus. (JUNG 2004:49) Seda ei juhtunud kunagi, isa suri haigusse Jungi ülikooliaastatel ning ta oli isa surma tunnistajaks. Otsides isa raamatukogust vastuseid teda vaevavatele teoloogilistele ning eksistentsiaalsetele küsimustele, süvenesid Jungi nõutus ning vastandumine järjest. Tema kätte sattus sveitsi reformeeritud teoloogi Alois Emanuel Biedermanni (1819-1885) teos ,,Christliche Dogmatik", mis kirjeldas usu põhiküsimusi. Jung ei suutnud nõustuda paljude seal esitatud seisukohtadega, vaid talle tundus kogu Biedermanni käsitlus olevat ,,kergekäelises, mõtlematus laadis, mis on nii iseloomulik religiooniõpetusele". Mitmed sealsed väited näisid talle küsitavatena.
1 Fileo sofia on tarkuse armastus. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel. Osadele küsimustele ei anna ka filosoofia vastuseid, nt Jumala olemasolu, maailma lõpp ja algus jne. Eelmise aasta kursusel kirjutas üks tudeng essees: "Tänapäeval teab iga lasteaialaps, et teadus vastab kõigile eksistentsiaalsetele küsimustele." Kuid kas loodusteadus suudab vastata küsimustele, miks inimkond elab maa peal? Miks just mina näen nende silmadega ja mitte mõnede teistega? Kuidas trööstib loodusteadus lapsevanemat, kelle laps imikuna sureb? Kas loodusteadus vastab eelpooltoodud neljale suurele poliitikafilosoofilisele küsimusele? Kui ta suudaks, ning suudaks seda üheselt ja veenvalt, siis poleks ilmselt vajadust ei filosoofia ega religiooni järele...
annaabi.ee 
