kusagilt igasuguste lindude siristamist ja häälitsemist ning kõiki neid hääli tegi üks vahva poisihakatis. Ta käis ringi lausa nartsudes ja kriimustatud säärtega, kuid tema kõrist on kuula vaid hõiskamist ja vilet. Kuid muidugi oli tal ka laiskust: adra taha ta ei astunud, kalapüügile ta ei läinud, kuna võrgud tekitasid temas tülgastust. Ent orava kombel hüpata ühelt puult teisele, just see tegevus oli Ekkele südame järgi. Neenu võis poissi nuhelda ja sõimata, kuid kõik see pakkus Ekkele vaid nalja ja naeru. Ingelandist tulles oli alati paat täis igasuguseid raamatuid, mida Ekke luges. Vahel üritas isegi paberile värsse kirja panna ning saatis neid ümbrikus tüdrukutele, peamiselt Eneken Üüvele. Eneken oli tüdruk kes oli Ekke naaber. Muidugi oli ta tüdruk, kes Ekkele meeldis ning samuti meeldis Eneken ka Ekkele. Tüdruku akna all käis poiss ikka ja jälle öhtuti. Vaikselt ja
Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema. Sündmustik Neenu ja naabrimees lähevad laadale. Ekke varastab ema tagant kümne kroonilise. Ta näeb Enekest laadal ja ostab talle pari sendise paberist valmistatud ingli. Toomas Üüve saab hobuse ostmisega mustlaselt tünga. Ekke näeb kõike pealt. Ekke näitleb kõrtsis tsaari. Ekke räägib kodus emale Toomas Üüvest ja tetrist, kui korraga on ta väljas jooksmas metsa poole, kuhu ühtlasi suubub ka Eneken. Eneken avaldab Ekkele armastust, kuid ütleb ka Ekkele, et too polevat veel mees. Teine olevat alles käärimas, toore ja hapu. Ekke otsustab, et läheb Ingelandist ära puhtaid allikaid otsima. Ta rändab ringi, kuni satub praost Odja juurde, kus hakkab ta esimest korda elus tõsist tööd tegema. Ekke hakkab Ingelandist unenägusid nägema. Lahkub Odja juurest. Alustab äri kaupmehena käib talust tallu, linnast linna, riigist riiki. Kohtab Pille- Riini,
Nad teevad tehingu, et Üüve saab 100 krooni ja hobune on jälle mustlase oma. Mustlane lausub hobusele paar sõna ja hobune hakkab jälle liikuma. Mustlane karjus tagant järgi, et hobune on väärt 1000 krooni. Ekke jääb metsa magama. Kui ta järgmisel päeval teatrisse läks ei märganud seal keegi teda. Kõigil oli suur pohmell. Üks peaosatäitja (Janka Veer) ei võtnud jalgugi alla. Direktor näeb Ekket ja palub tal tsaari osa mängida. Ekkele surutakse raamat pihku. Pärast esimest vaatust on kõik vaimustunud ning teises vaatuses improviseeris Ekke ise ja viskas vaiba etteütlejale peale. Kuid peaministrile see ei meeldinud ja püüdis Ekket lavalt ära kutsuda. Lõpuks kukub direktor lavalt alla. Kuid õnneks jõuab keegi lava eesriide alla lasta. Ekke läheb üksi Ingelandist ära. V Neenu palvetab Ekke eest, kuid lõpuks avaneb värav. Ekke oli end ära maskeerinud. Kohe pandi
millestki tuld teha. Ekke vihastas tütarlapse peale, suutes talle lõpuks selgeks teha, et nii nagu Riin elab ei saa elada, vähemalt hurtsikut peaks ta korras hoidma. Ekke sattus ka Peipsi äärde kalurikülla poodi pidama, aga lõpuks lõhuti pood maatasa ja tal endal oli jälle aeg edasi minna. Ekkesse armub noor tütarlaps Elda, kelle isa ta pettusega noorele ja tugevale mehele Aleksandrile mehele paneb. Ekkele meeldib küll Elda, aga ta igatseb Eneken Üüvet ja teab, et keegi ei saa Enekeni asendada. Ta veenab Eldat, et Aleksander on hea mees ja laseb Aleksandril end jälle teele saata. Ekkel ei õnnestu kuidagi ühte kohta pidama jääda, sest ta ikka otsib kohta kuhu ta kuulub, seda leidmata. Oma reisi jätkates jõuab ta lapi targa Uutsö juurde, kes õpetab Ekkele, et tuleb elada üks päev korraga, mitte liigselt mõelda tulevikule. Ta
.....................................................7 · Kasutatud kirjandus....................................................................9 2 Sissejuhatus Raamat räägib noormehest nimega Ekke Moor , kes oli armunud tüdrukusse nimega Eneken Üüvesse. Sõltumata saatuse soovist, ei meeldinud Enekeni isa Toomas Üüve-le ,et tema tütar käib läbi sellise logardiga nagu seda oli Ekke. Kui Ekkele sai selgeks ,et nad ei saa kaua koos viibida , otsustas ta reisima minna mööda maailma . Siiski raamatu lõpus saabub Ekke jälle tagasi Ingeland'i ning saavad lõpuks Enekeniga õnnelikuks. 3 Autorist Gailit sündis Valgamaal , Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas.Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis
Ekke Moor Raamat räägib poisist nimega Ekke Moor. Vastupidiselt oma vendadele ei meeldi Ekkele tööd teha ega oma vanematele sellega toeks olla. Tema aga veedab päevad muretult. Talle meeldib üks tüdruk, nimega Eneken Üüve. Ekke kartis aga Enekni isa Toomas Üüvet. Eneken soovib, et Ekke läheks kodust ära seiklema ja kui ta tagasi jõuab, saaksin nad koos elama hakata. Ekke teebki nii ning oma teel satub ta igasugustesse seiklustesse. Ekkele meeldib väga näidelda ja enne seiklema minekut sai ta Ingelandis tsaari rolli, kus kõik tema improvisatsiooni kiitsid. Ta hakkab tegema igasuguseid juhutöid ning müüb ka igasuguseid esemeid, kus vähegi saab. Ühel hetkel on ta aga eksinud, kuid Lassu ja Uutšo aitavad tal uuesti tee leida. Lõpuks pöördub Ekke tagasi koju ning tõdeb, et kodus olla on siiski kõige parem. Probleemid: 1.Ekke ei saanud olla koos Enekeniga
Nüüd oligi aeg laadale minna, Neenu , Ekke ja vana lehm. Teel Ingelandile toimub midagi imelikku, inimesed liiguvad üksteise taga, isegi loomad ei taha edasi liikuda. Neenul ja ekkel on suur tegu, et loom maantee peal liikuma saada, aga lõpuks jõutaksegi Ingelandi, kaubaletid on kas juba valmis ja tehakse esimesi müüke, või siis alles taotakse ja tülitsetakse kohtade pärast. Neenu on läinud loomalaadale, mis asub kiriku taga, ta andis Ekkele ühe krooni ja sellega on läinud Ekke omale süüa ostma ja laadaimesid vaatama. Veidi aega ringi kõndides juhtub ta pealt nägema ühte mustlasperet. Mustlase naine oli äsja surnud, lapsed istusid vankris ja mees ise suures ahastuses peab müüma oma viimse vara, et oma naise matuseid korraldada. Nii ta peabki ära müüma oma hobuse, ta tahab selle eest kolmsada krooni, teised mustlased on küll väga vastu, et miks nii odavalt, aga juba oli mees hobuse ja vankri pealekauba lubanud
Nüüd oligi aeg laadale minna, Neenu , Ekke ja vana lehm. Teel Ingelandile toimub midagi imelikku, inimesed liiguvad üksteise taga, isegi loomad ei taha edasi liikuda. Neenul ja ekkel on suur tegu, et loom maantee peal liikuma saada, aga lõpuks jõutaksegi Ingelandi, kaubaletid on kas juba valmis ja tehakse esimesi müüke, või siis alles taotakse ja tülitsetakse kohtade pärast. Neenu on läinud loomalaadale, mis asub kiriku taga, ta andis Ekkele ühe krooni ja sellega on läinud Ekke omale süüa ostma ja laadaimesid vaatama. Veidi aega ringi kõndides juhtub ta pealt nägema ühte mustlasperet. Mustlase naine oli äsja surnud, lapsed istusid vankris ja mees ise suures ahastuses peab müüma oma viimse vara, et oma naise matuseid korraldada. Nii ta peabki ära müüma oma hobuse, ta tahab selle eest kolmsada krooni, teised mustlased on küll väga vastu, et miks nii odavalt, aga juba oli
Neenul on kolm poega, neist noorim on Ekke Moor, kes tööd teha ei armasta, kuid talle meeldib lugeda ja vahest ka ise kirjutada. Neenu on teadlikult noorimast pojast logardi kasvatanud, sest siis ei lahku ta kodust ja on keda kallistada ja vihast peksta. Neenu kaks vanemat poega on korralikud, teevad tööd ja vahest saadavad ka emale raha, mille ema ära peidab, kuid Ekke leiab selle vahel üles. Enge on Toomas Üüve naine ja Enekeni ema. Ekkele meeldib kastani otsas ronida. Ühel päeval, kui ema magab ronib Ekke taaskord oma lemmikpuu otsa. Kui ema ärkab ja selle avastab, siis ei taha ta Ekket laadale kaasa võtta, kuhu ta ise plaanib minna, kuid mõtleb siiski ringi. Ema võtab ta laadale kaasa, kuid ei taha talle raha anda. Ekke kõnnib laadal ringi ja näeb,et ema magab ning tahab talle õpetust anda, kuid mõtleb ringi ja võtab ainult 10 krooni. Ta suundub lettide juurde, kus ta kohtab Enekeni, kes ei saa endale midagi osta,
,,Ekke Moor" August Gailit Eesti autori August Gailiti kujunemisromaan ,,Ekke Moor" ilmus aastal 1941. See eestimaine romaan räägib Neenu noorimast pojast Ekke Moorist, kes on raamatu alguses alles poisike. Külavahel tuntakse teda kui päevavargana ning pätina. Räägitakse, et ta käib naabritüdrukute juures õhtuti ning teeb igasuguseid meelehärmi tekitavaid tempe. Ekkele meeldib naaberkrundist üks tüdruk Eneken Üüve, kuid poiss siiski leiab kodusolemist igavana ning otsustab minna rändama, jättes ema ning tema armastatu. Edasises raamatu osas räägibki autor Ekke seklustest, tema lugudest erinevatesse kohtadesse, jagades sellega elutarkust ning palju kogemust. Näiteks toob autor suurepäraselt näiteid, kuidas võib odav asi olla väga ebakvaliteetne. Autor leiab veel ka, et õnnelikuks eluks läheb vaja õnnelikke kokkusattumusi.
Kuna teen rasket tööd, esinevad ilmselt ka mõned tervisehädad, kuid mitte midagi olulist. Probleemiks võib olla küll suur viinaarmastus, millest lahti ei saa. Töötan Jevdokia juures, nimelt kala püüdmas nagu ka kõik mu sõbrad. Olen järjekindel ja nõudlik, kuid see tüütab teisi vahepeal. Nõuan palju. Lubadusi annan kergekäeliselt ning ei täida neid. Luban küll asju ning teen sellega teistele veidi halba, kui ma neid ei täida, aga mind see väga ei kõiguta. Lubasin küll Ekkele hiljem, kui kala tuleb, viina eest raha viia, mille ta mu pika nõudmise pärast lõpuks mulle andis, kuid see ullike jäigi mind uskuma, et viin. Mulle ei meeldi kui keegi mulle midagi halvasti vastu ütleb, siis ma solvun. Samuti leian endale mõttetuid vabandusi, et ennast paremast küljest näidata. Sõpradega olen helde, nendega ma jagan oma viinapudelit. Kohustusi enda peale väga ei meeldi võtta. Üldjuhul olen rõõmsameelne.
kallal. Näiteks: ,,Säärane logard poisinolk, ikka kiigub ta mõnes puuladvas, kükitab mõnes põõsas, varjub mõne kivi taha ja siis võid kuulda igasuguste lindude siristamist ja häälitsemist." Kuna Ekke oskas hästi teha järgi lindude laulmist, siis ronis ta puude otsa ning ajas sellega ema segadusse, kui laulma hakkas. Kuid ega emagi olnud saamatu, vaid mängis puu all maganut ning sellega meelitas poisi ladvast alla. Kuid külas oli ka üks neiu, Eneken Üüve, kes meeldis Ekkele. Sellepärast, et külarahvas halvustas koguaeg Ekket, hakkas ta siis mitmeid tempe tegema, küll lasi emal end kaua aega enda juurde kutsuda, hulkus küla mõõda ringi, lasi turul ema juurest varvast. Jõudis siis lõpuks teatrimajja, kus ta läks suhtlema teiste näitlejatega. Ta rääkis neile, et on mänginud Hamletit, kuid näitlejad ei uskunud ta juttu. Nad jõid ja sõid seal, kui Ekke lõpuks koju ära läks
Lagunevad taluhoones vedeledes meenutab ta romaani alguses puu otsas unelevat Ekket. Millest aga Ekke aru ei saa, on Pille Riini oskus ehitada enda ümber fantaasiamaailma. Pille Riin on arvamusel, et realism on mannetute irisejate jaoks, Ekke jällegi usub, et kujutelmad ei täida kõhtu. Ekke ei kritiseeri ega püüa muuta teisi inimesi, ta jätab nad kui eeskujud seljataha, kes tähistavad tema enda erinevaid rolle. Ees on muudkui ootamas uus roll, uus osa mida mängida. Iga roll õpetab Ekkele midagi, aitab kaasa tema isiksuse ja võimete kujunemisele. Ta teeb igast kogemusest sisemisi järeldusi iseenda kohta, olles hämmastavalt rollitruu ka siis, kui olukord nõuaks risti vastupidist. On samme, mida ta kunagi ei astuks näiteks tõrjub ta tagasi Aleksandri pruudi armastusavalduse. Raamatu viimases pooles on ka dialoog, millest tuleb välja Ekke Moori isiksus: ,,Kes on Ekke Moor? Mitmepalgeline, erinevatest kildudest kiiruga kokkuklopsitud mees, ei päriselt
Uutšö on algul skeptiline Ekke suhtes, aga nähes, et poisil on hea süda, laseb tal laagrisse jääda. Seal toimuvad omakorda pulmad ning Ekke saab oma lahkuse eest tubli summa raha, millega otsustab tagasi koju pöörduda. Kodukülla jõudes tormab ta kalmistule, et vaadata, kas Üüvede pere ikka elus. Kõik peale Aadi olidki. Ekke tormab koju, kus hobukastani otsast leiab oma poja. Memm aga on haigeks jäänud ning annab veel oma viimase nõrga nahatäie Ekkele. Ekke Moor saab aru, et ükskõik, kui kaugel ta rändab, kodus on tal kõik, mida vaja.
seabsammud koju peale kahte magamata ööd ja kolme tegude rohket päeva. #5 Neenu on kodus piiblit lugemas ja nuttmas Aat Elmele kes oma uut piibu imetleb. Algul ei saa eit aru, et vanake kes tarast sisse astub on Ekke mitte teejuhiseid otsiv võõras. Ekke hämmalduseks on Neenu äärmiselt rõõmus ja koos Aadu abiga saunatab, toidab ja riietab Ekke nagu see oleks laulatusele minemas. Neenu oli kahetsenud seda, et pojale ei olnud lihuniku makstud rahast Ekkele midagi andud ega muretsenud kuidas too koju saab ning äkki on ta kaabakate või joodikute punti liidatud ning nüüd lamab kuskil kraavis või kõrtsis pingil poolsurnult tühja kõhuga. Hiljem hakkavad kaks jutustama ja Ekke pajatab kuidas ta oli masse üles küttnud ning kuidas teda oli väidetavalt kättega tahtud koju kanda imetlemisväärse etenduse pärast. Samuti räägib ta eidele kuidas Toomast tillist tõmmati, eit ise pajats kuidas ühel tormisel päeval
Nad teevad tehingu, et Üüve saab 100 krooni ja hobune on jälle mustlase oma. Mustlane lausub hobusele paar sõna ja hobune hakkab jälle liikuma. Mustlane karjus tagant järgi, et hobune on väärt 1000 krooni. Ekke jääb metsa magama. Kui ta järgmisel päeval teatrisse läks ei märganud seal keegi teda. Kõigil oli suur pohmell. Üks peaosatäitja (Janka Veer) ei võtnud jalgugi alla. Direktor näeb Ekket ja palub tal tsaari osa mängida. Ekkele surutakse raamat pihku. Pärast esimest vaatust on kõik vaimustunud ning teises vaatuses improviseeris Ekke ise ja viskas vaiba etteütlejale peale. Kuid peaministrile see ei meeldinud ja püüdis Ekket lavalt ära kutsuda. Lõpuks kukub direktor lavalt alla. Kuid õnneks jõuab keegi lava eesriide alla lasta. Ekke läheb üksi Jngelandist ära. V Neenu palvetab Ekke eest, kuid lõpuks avaneb värav. Ekke oli end ära maskeerinud. Kohe
Nad teevad tehingu, et Üüve saab 100 krooni ja hobune on jälle mustlase oma. Mustlane lausub hobusele paar sõna ja hobune hakkab jälle liikuma. Mustlane karjus tagant järgi, et hobune on väärt 1000 krooni. Ekke jääb metsa magama. Kui ta järgmisel päeval teatrisse läks ei märganud seal keegi teda. Kõigil oli suur pohmell. Üks peaosatäitja (Janka Veer) ei võtnud jalgugi alla. Direktor näeb Ekket ja palub tal tsaari osa mängida. Ekkele surutakse raamat pihku. Pärast esimest vaatust on kõik vaimustunud ning teises vaatuses improviseeris Ekke ise ja viskas vaiba etteütlejale peale. Kuid peaministrile see ei meeldinud ja püüdis Ekket lavalt 46 ära kutsuda. Lõpuks kukub direktor lavalt alla. Kuid õnneks jõuab keegi lava eesriide alla lasta. Ekke läheb üksi Jngelandist ära. V Neenu palvetab Ekke eest, kuid lõpuks avaneb värav. Ekke oli end ära maskeerinud.
See määras ja muutis palju.Oli oluline, sest pandi paika võimusuhted. Ordu võim vähenes.(Oli üleüldine Saksa ordu, mis jagunes harudeks. Siinne ordu oli Saksa ordu Liivimaa haru.) Saksa ordut juhtis sellel ajal kõrgmeister, kes Danzigi kongressi ajal oli Konrad von Jungingen. Sisusliselt ka meie Liivi ordu tähtsaim liige, ordumeister allus temale. Saksa ordu ja Jungingen ise vähendasid Liivi ordu võimu. ''Jungingeni armukiri''- Harju Viru vasallid, ekkele Taani aladel oli maad läänistatud ja neil olid suhteliselt suured privileegid Taani aladel, sest Taani kuningas oli kaugel ja seadustest vaadati mööda. Ordu ajal ei olnud see enam võimalik. Selliste privileegide kärpimise vastu olid vasallid ja Danzigi kongressil võtsid nad sõna ja armukirja näol andis Jungingen neile privileegid. Vasallidel oli pärandamisõigus, senjöör võis vasalli surma korral maa edasi anda, ei pidanud minema järeltulijate kätte
Sander tahab lahkuda, kuid Üüve ei luba. Nad teevad tehingu, et Üüve saab 100 krooni ja hobune on jälle mustlase oma. Mustlane lausub hobusele paar sõna ja hobune hakkab jälle liikuma. Mustlane karjus tagant järgi, et hobune on väärt 1000 krooni. Ekke jääb metsa magama. Kui ta järgmisel päeval teatrisse läks ei märganud seal keegi teda. Kõigil oli suur pohmell. Üks peaosatäitja (Janka Veer) ei võtnud jalgugi alla. Direktor näeb Ekket ja palub tal tsaari osa mängida. Ekkele surutakse raamat pihku. Pärast esimest vaatust on kõik vaimustunud ning teises vaatuses improviseeris Ekke ise ja viskas vaiba etteütlejale peale. Kuid peaministrile see ei meeldinud ja püüdis Ekket lavalt ära kutsuda. Lõpuks kukub direktor lavalt alla. Kuid õnneks jõuab keegi lava eesriide alla lasta. Ekke läheb üksi Jngelandist ära. V Neenu palvetab Ekke eest, kuid lõpuks avaneb värav. Ekke oli end ära maskeerinud. Kohe pandi Ekkele
Nad teevad tehingu, et Üüve saab 100 krooni ja hobune on jälle mustlase oma. Mustlane lausub hobusele paar sõna ja hobune hakkab jälle liikuma. Mustlane karjus tagant järgi, et hobune on väärt 1000 krooni. Ekke jääb metsa magama. Kui ta järgmisel päeval teatrisse läks ei märganud seal keegi teda. Kõigil oli suur pohmell. Üks peaosatäitja (Janka Veer) ei võtnud jalgugi alla. Direktor näeb Ekket ja palub tal tsaari osa mängida. Ekkele surutakse raamat pihku. Pärast esimest vaatust on kõik vaimustunud ning teises vaatuses improviseeris Ekke ise ja viskas vaiba etteütlejale peale. Kuid peaministrile see ei meeldinud ja püüdis Ekket lavalt ära kutsuda. Lõpuks kukub direktor lavalt alla. Kuid õnneks jõuab keegi lava eesriide alla lasta. Ekke läheb üksi Jngelandist ära. V Neenu palvetab Ekke eest, kuid lõpuks avaneb värav. Ekke oli end ära maskeerinud. Kohe pandi
ning ei lase endast teha maa orja. Kõige huvitavam karakter oli minu jaoks Pille Riin, mul oli tüdrukust väga kahju. Ta oli endassetõmbunud, lausa kartis inimesi. Ehk oli ta elult juba piisavlt valusasti nina pihta saanud ning puges nüüd uue valu kartuses ükskõiksuse taha. Ta ei olnud enam see, kes ta varem olnud oli. Ekke Moor püüdis tüdruku ellu mõne päikesekiire tuua ning usun, et ta sai ka sellega hakkama. Kindlasti andis ka Pille Riin Ekkele nii mõndagi. Üks, mida külas hullumeelseks peetud tüdruk maailmarändurile selgeks teha püüdis, oli see, et realism on mannetute irisejate jaoks. Kuigi mina isiklikult olen üsna realistlik inimene, nautisin ma Pille Riini oskust, suutlikkust ja tahet elada fantaasiamaailmas ja end seal õnnelikuna tunda. 27
annaabi.ee 
