PÜÜGIVAHENDEID 8. H HOTEL - MUL ON LOOTS PARDAL 9. I INDIA MUUDAN OMA KURSI VASAKULE. KAKS LÜHIKEST HELI. 10. J JULIETT HOIDKE MINUST EEMALE. LAEVAS ON TULEKAHJU JA PARDAL OHTLIK LAAADUNG VÕI MINU LAEVAST LEKIB OHTLIKKU LAADUNGIT 11. K KILO MA SOOVIN TEIEGA ÜHENDUST VÕTTA 12. L LIMA PEATAGE OMA LAEV OTSEKOHE 13. M MIKE MINU LAEV ON PEATATAUD JA EI OMA KÄIKU VEE SUHTES 14. N NOVEMBER EITAV, EELNEV LOETAKSE EITAVAKS, AINULT VISUAALSELT VÕI HELIGA ANTAKSE, HÄÄLE VÕI RAADIOGA LOETAKSE EITAVAKS 15. O - OSCAR INIMENE ÜLE PARDA HELISIGNAAL KA 16. P PAPA SADAMAS: KÕIK PARDALE LAEV VÄLJUB, MEREL: TEATAB HELIGA ET VAJAB LOOTSI, MEREL: KALASTAVA LAEVA VÕRGUD ON PÕHJAS KINNI 17. Q QUEBEC MINU LAEVAL EI OLE NAKKUSHAIGUSI. PALUN VABA PRAKTIKAT 18. R ROMEO EI OLE TÄHENDUST 19. S SIERRA MINU MASINAD TÖÖTAVAD TAGASIKÄIGUL KOLM LÜHIKEST HELI 20
Kloonimise poolt või vastu? *Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Esialgu võib tunduda kloonimise meetod väga tõhus ning sobiv, kuid teades selle tagajärgi, muutus vähemalt minu arvamus küsimusele, kas kloonimise poolt või vastu, eitavaks. Teades, et ei saa rasestuda on väga kurb, kuid mitte niivõrd nagu kellegi kaotamine. Kui inimesel sünnib kloon, aga tänu vähe arenenud meetodi pärast, sureb ta mõne aasta pärast, on tagajärjeks veel suurem kurbus, kui eelnevalt lapse mitte saamine. Meil ei ole tarvis, et (2)kloonitakse veiseid, kitsi, hiiri või kasse, kes kõik nagunii noorelt surevad. Enamik koguni vahetult pärast sündi. Kauem elanuist kannatab omakorda mitmesuguste sünnitraumade käes.
Teine tüüp seotud ainult täishääliku muutmisega: adrar → idurar "mägi". Kolmas tüüp ühendab vokaalide muutuse sufiksiga: -n: izi → izan "lend" (Vikipeedia, 2017). Riifi keeles tegusõnad pööratakse kolmes ajas: minevik, olevik ja tulevik (Wiki, 2007). Riifi keele tegusõnadel on oma alus, mis saab muuta prefiksi, sufiksi, fleksiooniafiksi, tsirkumfiksi ja apofoonia abiga (Revolvy, s.a.). ad- sufiks tähendab tulevikku, is- teeb tegusõna küsiga ja ur- teeg tegusõna eitavaks (Vikipeedia, 2017). Vene keel Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Meessoost nimisõnade lõpus on: 1) peenendamata konsonant: стол (laud), 2) -й: герой (kangelane), 3) peenendatud konsonant: вождь (juht), vähestel jutudel -а, -я: папа (isa) Naissoost nimisõnade lõpud: 1) -a: школа (kool), 2) -я: баня (saun), 3) peenendatud konsonant (ь): лошадь (hobune) (Runeberg, 2016). Enamus nimisõnu omavad ainsuse ja mitmuse vormi
Oluline oli visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana. Kuulsad: Arp (Naise torso); Duchamp (Trepist alla tulev akt); Picabia (Undiin); de Chirico (Suur metafüüsik). Dadaistlikud meeleolud levisid Sveitsis, New Yorkis, Saksamaal ja Itaalias. Sveitsis oli Voltaire kabaree, New Yorkis oli suurim mõjutaja Duchamp, Saksamaal Schwitters (Juuksenõelapilt). Dada oli lühiajaline nähtu ja lagunes pärast sõda. Seda ei maksa pidada ainult kõike eitavaks mässuks, vaid ka kunsti piiride avardajaks. Itaalias tekkis nn metafüüsiline maalikunst. Selle looja oli Giorgio de Chirico, keda huvitasid sümbolistlik kunst ja sümbolismi teooriad ning Itaalia klassikaline arhitektuur. Temaga liitus endine futurist Carlo Carra. Sürrealism: vaimseks liidriks Andre Breton (toetudes Freud-I õpetusele, rajas oma arusaamise sürrealismist). Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine
maale. Eitusvormid on liitvormid, milles eitust väljendab eitussõna ei või ära. Eitussõna ei kasutatakse kindlas, tingivas ja kaudses kõneviisis, näiteks ei ela, ei elaks, ei elavat, eitussõna ära kasutatakse käskivas ja möönvas kõneviisis, näiteks ära ela, ärgu elagu. Täis-, enne- ja üldmineviku vormide korral, mis koosnevad abisõna olema vormist ja põhisõna mineviku kesksõnast, võib eitussõna ei liituda abisõna ette eitavaks eesliiteks p, näiteks ei ole elanud ~ pole elanud, ei ole elatud ~ pole elatud, ei olnud elanud ~ polnud elanud, ei oleks elanud ~ poleks elanud, ei olevat elanud ~ polevat elanud. Niisugust eesliitelist eitusvormi osa võib käsitleda omaette vaegmuutelise tegusõnana. Ka eitussõna ära võib vaadelda vaegmuutelise pöördsõnana, sest olenevalt kõneviisist ja pöördest liidab ta endaga kõneviisi- ja pöördetunnuse. Käskiva kõneviisi mitmuse 1
62. Selgitage Nietzche kriitikat ligimesearmastuse aadressil. Nietzche leidis, et kui ligimesearmastusega liiale minna, siis jäetakse iseennast unarusse, ning lõpuks pole ka ligimesele enam midagi anda. 63. Selgitage Nietzche kriitikat kurjale kurjaga mittevastamise põhimõtte aadressil. Nietzche väidab, et elu on pidev võitlus. Kui järgida põhimõtet, et kurjale kurjaga ei vasta, siis pole selles võitluses võimalik ellu jääda. Niisugust teguviisi nimetas Nietzche elu eitavaks sellest ka tema kriitika. 64. Selgitage, miks on Peirce'i arvates võimatu kahelda hetkekski kõiges (nagu seda soovitas Descartes). Peirce'i arvates on võimatu kahelda hetkekski kõiges seepärast, et igaks kahtluseks peab olema alust. See tähendab, et siis peaks meil kõige kohta juba mingid eelarvamused olema. Kui neid pole ei saa kahtlema hakatagi. Kui ma tõesti kõiges kahtlen, siis pole võimalik kindlalt väita, et ma kahtlen. 65
62. Selgitage Nietzche kriitikat ligimesearmastuse aadressil. Nietzche leidis, et kui ligimesearmastusega liiale minna, siis jäetakse iseennast unarusse, ning lõpuks pole ka ligimesele enam midagi anda. 63. Selgitage Nietzche kriitikat kurjale kurjaga mittevastamise põhimõtte aadressil. Nietzche väidab, et elu on pidev võitlus. Kui järgida põhimõtet, et kurjale kurjaga ei vasta, siis pole selles võitluses võimalik ellu jääda. Niisugust teguviisi nimetas Nietzche elu eitavaks – sellest ka tema kriitika. 64. Selgitage, miks on Peirce’i arvates võimatu kahelda hetkekski kõiges (nagu seda soovitas Descartes). Peirce’i arvates on võimatu kahelda hetkekski kõiges seepärast, et igaks kahtluseks peab olema alust. See tähendab, et siis peaks meil kõige kohta juba mingid eelarvamused olema. Kui neid pole ei saa kahtlema hakatagi. Kui ma tõesti kõiges kahtlen, siis pole võimalik kindlalt väita, et ma kahtlen. 65
, Kõik konnad krooksuvad; 2) piiritlemata mahulise subjektiga otsustus on osaline; näit., Mõned seened on mürgised. Otsustuse kvaliteedi määrab koopula (side) subjekti ja predikaadi vahel. Side subjekti ja predikaadi vahel võib olla: 1) jaatav, näit., Kõik masinad on inimese valmistatud, Mõned loomad elavad vees; 2) eitav, näit., Meie ei ole kohanud maaväliseid tsivilisatsioone, Mõned inimesed ei ole heatahtlikud. Vastavalt sellele nimetatakse otsustus kas jaatavaks või eitavaks. Seega, võimalikud on kaks jaatavat ja kaks eitavat otsustust, ehk teisiti: on kaks üldist ja kaks osalist otsustust. Kuid kokku ei ole neid mitte kaheksa erinevat otsustust, vaid - neli. Kuidas on see võimalik ja millised need on, selgub allpool olevast tabelist. Olgu eelnevalt meenutatud, et otsustuse üldkujul sümboolikas ülesmärkimiseks tähistatakse subjekti suure tähega S ja predikaati - suure tähega P. Otsustuse vormid:
Är/ge teda kuulake! Eitusvormid on liitvormid, milles eitust väljendab eitussõna ei või ära. ei esineb kindlas, tingivas ja kaudses kõneviisis, nt ma ei tee, ta ei tee/ks, nad ei tege/vat. Eitussõna ära kasutatakse käskivas ja möönvas kõneviisis, nt ära tee, är/ge teh/ke, är/gu teh/ku. Täis- ja ennemineviku vormide korral, mis koosnevad abiverbi olema vormist ja põhiverbi mineviku kesksõnast, võib eitussõna ei (ep) liituda abiverbi ette eitavaks eesliiteks p, nt ei ole ela/nud e pole ela/nud, ei ole teh/tud e pole teh/tud, ei ol/nud rääki/nud e pol/nud rääki/nud, ei ol/nud köhi/tud e pol/nud köhi/tud. Nii eitussõnu pole kui ka ära võib käsitada vaegmuuteliste verbidena, sest ka ära liidab endaga kõneviisi tunnuseid ja pöördelõppe, nt är/ge/m ela/ge/m, är/gu ela/gu. Nt är/ge/m luge/ge/m > kõnekeelne är/me loe/me > kõnekeeles veelgi lühenenud är/me loe (viimane
anti enneolematult rahutu trükitehniline kujundus. Sõjas lüüasaamise järel levisid mässu- ja protestimeeleolud Saksamaal väga laialt. Eriti Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propagandakunsti ilme. Raevuka sarkastilise pilkega ründas see kunst kodanlust ja ohvitserkonda, keda esitati kui sõjasüüdlasi. Dada jäi suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks ja lagunes pärast sõda. Idee kunstist kui ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama. Dadaismi ei maksa pidada ainult kõike eitavaks mässuks, vaid ka kunsti piiride avardajaks. Dada oli üks võimalus kunstiliselt vastanduda sõdivale Euroopale, kuid mitte ainus. Itaalias tekkinud nn. metafüüsiline maalikunsti võib vaadelda kui katset väljuda oma kaasajast. Metafüüsilise kunstiga viidati oma püüdele kujutada midagi, mis ulatub üle inimese igapäevasest kogemusest. Piltidel näeme tavaliselt linnavaateid või siseruume. Kujutamisel on rõhutatud, liialdatud või nihestatud joonperspektiivi ning loodud igaviku
missioonil viibides läks see kaotsi. Peale piiskopile esinemist käis Escalopier Robertile tõsiselt peale, soovitades tal elukutseliseks mustkunstnikuks hakata. Kellassepp aga kõhkles vaesuse tõttu ei julgenud ta nii ebakindlat teed valida. Seda kuuldes pakkus krahv Robertile 10 000 fangi suurust laenu, ent aumehena ei võtnud viimane raha vastu. Escalopier kordas oma pakkumist mitmeid kordi, ent solvus, kui vastus jäi eitavaks, ning lahkus ust pauguga kinni lüües töökojast. Robert arvas juba, et krahv on ta lõplikult hüljanud, kui viimane mõne päeva pärast naasis ning ise kellassepalt abi palus. Nimelt soovis ta tabada varga, kes tema kirjutuslaua laekast oli aastate jooksul märkimisväärse hulga raha varastanud. Mitte 7 Mäkela (1994:19) 21
loetav. Kui saatev laev langetab signaali, Signaal N, NO ja RQ kasutatakse , et muuta Foorumis on käsitletud raadiojaamade langetatakse ka vastusvimpel ja niipea, kui signaal eitavaks, neid tuleb edastada peale teemat siin. järgmine signaal loetud, tõstetakse 16 Pilet põhisignaale. Signaale C, N, NO või RQ ei tohi Mereraadioside eetrisse minemiseks valitud vastusvimpel masti tippu. kasutada koos ühelipuliste signaalidega
saab teostada õigustatud valiku mingite alternatiivide vahel.) 2_fl_vi-x OTSESED JÄRELDUSED (ik immediate inference) Otsese järelduse eelduseks on üks atributiivne lihtotsustus. Me juba tutvusime otseste järeldustega mida saab teha loogilise ruudu abil. 1. Järeldused muutmise teel (ik obversion): jaatav otsustus muutub eitavaks, eitav jaatavaks, predikaat asendatakse endisele vasturääkivaga. Järeldus muutmise teel on tegelikult ühe ja selle-sama ütlemine teisel viisil. Järelduse skeemides on joone peal eeldus, joone all järeldus. SaP: Kõik S on P Kõik varesed on linnud Ükski S ei ole mitte-P Ükski vares ei ole mittelind. SeP: Ükski S ei ole P Ükski rumalus ei ole tegemata Kõik S on mitte-P Kõik rumalused on tehtud
Sõnade eraldamiseks ja äratundmiseks ning järjestuse määramiseks hääldab Õp lauset pausidega sõnade vahel. Seejärel lauset korrates “joonistatakse” lause (lauseskeem) ning sõnad (sõnaskeemid). 4. Sama suhet väljendavate lausete mõistmine ja koostamine, samuti lihtsad muuteoperatsioonid omandatud lausemallide piirides. Muuteoperatsioonid on vajalikud väitlausete muutmiseks küsi- ja käsklauseks, jaatava lause muutmiseks eitavaks ja vastupidi, ka baaslausete ühendamiseks ja sisestamiseks. Lausete analüüsi liigid: Lauset analüüsitakse formaalsel (sõnavormid, nende järjestus, arv) ja sisulisel ehk semantilisel tasandil (sõnavorm ja selle tähendus lause kontekstis). Formaalne analüüs toetub graafilistele skeemidele kui orientiiridele või joonistatakse vastavad skeemid lause kordamise ajal või pärast seda. Skeemidest kui orientiiridest loobutakse, kui õpilane suudab juba väliskõnes analüüsida
Otsese (vahetu) järelduse eelduseks on üks kategooriline väide. Tuntuimad otsese järelduse tüübid on muutmine (obversion), ümberpööramine (conversion), vastandamine (contraposition) ja transpositsioon (transposition). Neile lisandub veel väite vastasseisude (opositsioonide) tuletamine loogilise ruudu abil. 9 Vt Mereste, 2001: 46jj. 6 Järgnevates järeldusskeemides on joone peal eeldus, joone all tulem. 1. Väite muutmine (obversion). Jaatav väide muutub eitavaks, eitav jaatavaks, predikaat asendatakse endisele vasturääkivaga. Järeldus muutmise teel on tegelikult ühe ja sellesama sisu ütlemine teisel viisil. A: Kõik S on P Kõik tudengid on inimesed. Ükski S ei ole mitte-P Ükski tudeng ei ole mitteinimene. E: Ükski S ei ole P Ükski rumalus ei ole tegemata. Kõik S on mitte-P Kõik rumalused on tehtud. I: Mõni S on P Mõni inimene on hea. Mõni S ei ole mitte-P Mõni inimene ei ole mittehea. O: Mõni S ei ole P Mõni inimene ei ole halb.
tüübid on muutmine (obversion), ümberpööramine (conversion), vastandamine (contraposition) ja transpositsioon (transposition). Neile lisandub veel väite vastasseisude (opositsioonide) tuletamine loogilise ruudu abil. 9 Vt Mereste, 2001: 46jj. 6 Järgnevates järeldusskeemides on joone peal eeldus, joone all tulem. 1. Väite muutmine (obversion). Jaatav väide muutub eitavaks, eitav jaatavaks, predikaat asendatakse endisele vasturääkivaga. Järeldus muutmise teel on tegelikult ühe ja sellesama sisu ütlemine teisel viisil. A: Kõik S on P Kõik tudengid on inimesed. Ükski S ei ole mitte-P Ükski tudeng ei ole mitteinimene. E: Ükski S ei ole P Ükski rumalus ei ole tegemata. Kõik S on mitte-P Kõik rumalused on tehtud.
annaabi.ee 
