___________________________________________________________________________ 3. Looduskivimaterjalid *üks vanimaid ehitusmaterjale *mineraal - keem. koostiselt v füüs. omaduselt homogeenne looduslik moodustis *kivim - koosneb ühest v mitmest mineraalist *looduskivi - materjal, mis on tekkinud looduses ega ole tehislikku päritolu *ehituskivi - väljanägemiselt ja kestvuselt kõrge kvaliteediga looduskivi, millest valm. ehitustooteid VÄLISTUNNUSED *värvus *läige *kõvadus *lõhenemispind LIIGITUS *geoloogilist päritolu *mineraloogiline koostis *füüsikalis-mehaanilised omadused *valmistamise ja töötlemise viis *dekoratiivsed iseärasused *kasutamisala järgi TARDKIVIMID 1)massivsed a)intusiivsed (graniit) b)efusiivsed(basalt) 2)purdsed a)sõmerad(vulkaaniline tuhk ja liiv) b)tsementeerunud(trass) SETTEKIVIMID 1)Mehaanilised setted a)sõmerad(kruus) b)tseneteerunud(liivakivid)
2) erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus. Ehitusettevõtja kohustused Ehitusettevõtja on kohustatud: 1) tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2) tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise; 3) säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 4) paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid; 5) tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi; 6) tagama ehitamise ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu; 7) vältima keskkonna saastamist; 8) teatama ehitise omanikule ja omanikujärelevalvet tegevale isikule ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest; 9) täitma ehitise garantiiga seotud kohustusi. Projekteerimisettevõtja kohustused Projekteerimisettevõtja on kohustatud: 1) koostama nõuetele vastava ehitusprojekti;
harmoneeritud Euroopa standard on Euroopa Komisjoni mandaadi alusel Euroopa standardiorganisatsiooni (Comité Européen de Normalisation (CEN)) poolt koostatud ja vastu võetud standard. Standardini on jõutud avatud ja läbipaistva protsessi käigus, mille aluseks on kõigi huvitatud osapoolte konsensus. Selle märgistuse seos ehitusega ilmneb ehitustooteid silmas pidades. Ehitustoodete direktiiv kehtestati selleks, et kõrvaldada tehnilised tõkked ehitustoodetega kauplemisel
naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. (Ehitusseadus) Ettevõttja peab ennast registreerima. Ehitusettevõtja on kohustatud: 1)tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2)tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise; 3)säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 4)paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid; 5)Tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi; 6)tagama ehitamise ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu; 7)vältima keskkonna saastamist; 8)teatama ehitise omanikule ja omanikujärelevalvet tegevale isikule ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest; 9)täitma ehitise garantiiga seotud kohustusi; 10)teatama Tehnilise Järelevalve Ametile esimesel võimalusel ehitamisel toimunud avariist
mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimati nimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne.) See on võimaldanud toota madalakvaliteedilisemast ning väiksemast toormehulgast odavamaid ning paremaid ehitusmaterjale kui seda on massiivpuit. Seega on traditsiooniline puitehitusmaterjalide klassifikatsioon, kuhu kuuluvad ainult saematerjal ning puitplaadid, osutunud tänapäeval ebapiisavaks
ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Ehitustegevuse liigid: Ehitise püstitamine Laiendamine Rekonstrueerimine Tehnosüsteemide muutmine Lammutamine Ehitada võib ehitusettevõtja. Ehitusettevõtja kogustused: Tegama ehitusprojekti kohase ehitamise Tagama tehtavae tööde dokumenteerimist Säilitama ehitamise tehnilised dokumendid Paigaldama ehitisse nõuetele vastavadi ehitustooteid Tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi Tagama ehitamise ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu Välitima keskkonna saastamist Teatama ehitise nõuetele mittevastavust Täitma ehitise garantiiga seotud kohustusi. Vastutav spetsialist on isik, kes: 1) on pädev kas ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute tegemise, omanikujärelevalve, hoonete energiaauditite ning ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise, hoonete
20 4. EKSPORT Norra on üks maailma kolmest suurimast mereandide eksportijast. Värskeid, külmutatud või töödeldud heade maitseomaduste ja kõrge toiteväärtusega mereande eksporditakse tarbijatele umbes 150 maailma riiki. Kasvatatavate kalade seas on ülekaalukalt suurim ekspordiartikkel Norra lõhe. Norra tootjad ekspordivad maailmaturule selliseid esmaklassilisi puidutooteid nagu puitpõrandakatteid, kokkupandavaid elamuid ning muid ehitustooteid, samas ka suurtes kogustes graniiti, larvikiiti ("sinine pärl"), marmorit, kiltkivi ja mitut liiki ehituses kasutatavat tahvelkilti ning üha suuremas valikus tarbekaupu ja valmistooteid. Norra on maailmas mahult seitsmes bensiinitootja ja kolmas toornafta eksportija. Naftal põhinevad tooted ja teenused on tema ekspordiartiklite nimekirja tipus. Norra on hüdroenergia suurtootja. Peaaegu kolmandik sellest energiast kasutatakse
mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimatinimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne.) See on võimaldanud toota madalakvaliteedilisemast ning väiksemast toormehulgast odavamaid ning paremaid ehitusmaterjale kui seda on massiivpuit.Seega 1
mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimatinimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne.) See on võimaldanud toota madalakvaliteedilisemast ning väiksemast toormehulgast odavamaid ning paremaid ehitusmaterjale kui seda on massiivpuit.Seega 1
Väikeehitiste puhul on nõutav kirjalik nõusolek. Probleemiks, ei dokumenteerita tehtavaid töid; ohutus, eh.platsi korrashoid; nõuetekohane kvaliteet nii ehituse kui ka materjali osas; kvantit vs kvalit, ehitusloa olemasolu, projektist kinnipidamine 17. Ehitusettevõtja kohustused vastavalt ehitusseadusele. Ehprojekti kohane ehitamine, tööde dokumenteerimist (eh.projekt, eh.päevik, protokollid), säilitama tehn dok (projektid, vastuvõetud aktid), nõuetele vastavaid ehitustooteid, nõuetekohane kvaliteet (lepingus kirjas), ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu (kontr. kohalik OV), vältida keskkonna saastamist, teatama ehitise nõuetele mittevastavust, täitma garantiiga seotud kohustusi. 18. Ehitusprojekteerimise tegemise õigus. Ehitusprojekteerijal on õigus projekteerida, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ja tal on majandustegevuse registreering ja õigussuhe vastutava spetsialistiga või on seda ise
Sellepärast tuleb kohe lepingusse sisse kirjutada tegevused ja 10 mehhanismid kuidas hinnatakse töömahtu ning kuidas hinnatakse tööd, mille maht suureneb või väheneb. Tellija lähteülesanne – kuna eelprojekt on üldine ning ei pruugi kirjeldada kõiki kasutatavaid materjale ja sõlmede lahendust, on tellija huvides esitada lepingu lisana lähteülesanne, kus on täpselt kirjas, milliseid materjale, ehitustooteid, seadmeid kasutada ning millist välisviimistlust soovitakse. Kvaliteedinõuded – kindlasti tuleks lepingus eraldi sätestada kvaliteedinõuded ehitustöödele, - materjalidele ja ka toodetele. Praktikas kasutatakse jätkuvalt viitamist Soome kvaliteedinõuetele (RYL), mis on saadaval ka eestikeelsetena, aga ka kehtivatele standarditele ja normidele. Ehitaja täitmistagatis – Suuremate projektide puhul on tellijal soovitatav ehituslepingus kokku
eest, või 2) erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus. Ehitusettevõtja kohustused Ehitusettevõtja on kohustatud: 1) tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2) tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise; 3) säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 4) paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid; 5) tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi; 6) tagama ehitamise ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu; 7) vältima keskkonna saastamist; 8) teatama ehitise omanikule ja omanikujärelevalvet tegevale isikule ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest; 9) täitma ehitise garantiiga seotud kohustusi. Projekteerimisettevõtja kohustused Projekteerimisettevõtja on kohustatud: 1) koostama nõuetele vastava ehitusprojekti;
jms. Üldjuhul siiski võib uue ehitusseadusega rahule jääda, kuna see arvestab Euroopa Liidu seadusandlusega. Eesti jaoks on oluline viia oma seadused vastavusse euronõuetega. Eesti Ehitusseadus (Ehs 2003) on viidud kooskõlla euronõuetega (RT I 2002, 47, 2975). Ehitusvaldkonda puudutab eurodirektiividest kõige enam Ehitustoodete Direktiiv (89/106 EEC) (1988). Viimase direktiivi eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu riikide ehitustooteid käsitlevad seadused, määrused ja haldusõiguslikud normid. Direktiivis on kehtestatud üldnõuded, mis liikmesriigiti võivad siiski erineda. Antud direktiiviga on sätestatud kõik tähtsamad ehitist puudutavad küsimused: mehaaniline tugevus ja stabiilsus; tuleohutus; hügieenilisus; tervise ja keskkonnaohutus; kasutusohutus; mürakaitse, energiasääst ja soojapidavus. Ehitusseaduse (EhS) § 3 on ehitisele esitatavaid nõudeid isegi direktiivist enam. EhS
3) reaalsete vundeerimistingimuste võrdlemine ehitusprojekti koostamise aluseks olnud pinnaseandmetega või geotehniliste uuringute andmetega; 4) ehitatava ehitise ja selle osade ehitusprojektile ning ehitusettevõtja ja ehitise omaniku vahel kokkulepitud tingimustele ja kvaliteedile vastavuse kontroll; 5) ehitisse püsivalt paigaldatavate ehitustoodete, sealhulgas püsivalt paigaldatavate seadmete, ehitusprojektile vastavuse kontroll esitatud dokumentide alusel; 6) kasutatavaid ehitustooteid ja püsivalt paigaldatavate seadmete iseloomustava dokumentatsiooni olemasolu kontroll; 7) ehitustööde kvaliteedi hinnangute, mõõtmiste, katsetuste ja ekspertiiside teostamiseks ettepanekute tegemine ning nende järelevalve; 8) ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontroll ja vajadusel nende esitamise, täiendamise või parandamise nõudmine; 9) esitatud teostusjooniste tegelikkusele vastavuse hindamine;
Sellepärast tuleb kohe lepingusse sisse kirjutada tegevused ja 10 mehhanismid kuidas hinnatakse töömahtu ning kuidas hinnatakse tööd, mille maht suureneb või väheneb. Tellija lähteülesanne – kuna eelprojekt on üldine ning ei pruugi kirjeldada kõiki kasutatavaid materjale ja sõlmede lahendust, on tellija huvides esitada lepingu lisana lähteülesanne, kus on täpselt kirjas, milliseid materjale, ehitustooteid, seadmeid kasutada ning millist välisviimistlust soovitakse. Kvaliteedinõuded – kindlasti tuleks lepingus eraldi sätestada kvaliteedinõuded ehitustöödele, - materjalidele ja ka toodetele. Praktikas kasutatakse jätkuvalt viitamist Soome kvaliteedinõuetele (RYL), mis on saadaval ka eestikeelsetena, aga ka kehtivatele standarditele ja normidele. Ehitaja täitmistagatis – Suuremate projektide puhul on tellijal soovitatav ehituslepingus kokku
annaabi.ee 
