Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ehitustellised" - 17 õppematerjali

ehitustellised - Need tellised on tehtud valitud savist ja ettevaatlikult põetatud, et lõplik tellis oleks väga kõva ja puhas ning kannab palju tugevamaid koormuseid kui teised tellised. Neid kasutatakse kandvates seintes ning ka maa-alustes seintes.
Tellised ja tellismüüritis
16
docx

Tellised ja tellismüüritis

aastast Tallinna silikaat-telliskivi vabrikus. 3 2.3 Betoontellised Betoontelliseid toodetakse samades mõõtmetes, mis savitelliseidki. Nad on üksteisega rohkem samasugust kuju, mõõtu ja värvi kui savitellised. Erinevate tootjate betoontellised erinevad oma väljanägemise poolest. 4 3 Telliste liigitus Telliseid võib liigitada nende kasutuse kohaselt, fassaadi- ja ehitustellised, kuid nad peavad olema valitud vastavalt vastupidavusele (tugevus, ilmastikukindlus, veeimavus jt.) Tavalised tellised- Need tellised on oma tekstuuri poolest tavalised ning neid kasutatakse kohtades, kus nad ei ole nähtavad. Fassaadi tellised- Fassaadis võib kasutada igasugust tellist, mis on piisavalt põletatud, et kanda normaalseid koormuseid. Tootjad pakuvad laia valikut värvi ja tekstuuri poolest.

Ehitus → Ehitustehnoloogia
43 allalaadimist
Tellised ja tellismüüüritis referaat
30
pptx

Tellised ja tellismüüüritis referaat

(välisfassaad, müürid, postid)  Lõhestatud silikaattellis (välisfassaad, müürid, postid) TSEMENT TELLISED  Liiv, lubi ja tsement segatakse  Valatakse vormidesse  Lõigatakse õigesse mõõtu  Autoklaavimise teel saavutab oma vastupidavuse TELLISTE FÜÜSIKALISED OMADUSED  Survetugevus  Veeimavus  Külmakindlus  Paisumine  Soolade kristalliseerumine SURVETUGEVUS  3,5 - 140 N/mm² pehmemad fassaaditellised-ehitustellised  Keskmine tellise survetugevus leitakse üksikute telliste purustamise teel  Silikaattellisel 15 ja 25 N/mm2 VEEIMAVUS  Veeimavus varieerub 1%- 35%-ni.  Kui tellisel on kõrge veeimavus tase siis imendub vesi kiiremini tellistevahelistesse ühenduskohtadesse ja seega on sellist tellist on raskem töö käigus uuesti paigalda kui keskmise- või madala imavustasemega tellist.  Silikaattellisel alla 1,0 kg/m2·min KÜLMAKINDLUS

Ehitus → Ehitustehnoloogia
24 allalaadimist
Eesti arhitektuuri näited
62
docx

Eesti arhitektuuri näited

koondusid ajapikku linna teisedki tähtsamad honed, nagu mündivermimiskoda, apteek ja vaekoda. Siin paiknes ka leivakarnide rida, mis ulatus platsi põhjaküljel pikalt alla emajõe suunas. Samas toimusid avalikud hukkamised ja häbiposti panek, linnakodanike kohustuslikud kogunemised ning relvakandjate ülevaatus. Lõplikult 1789. aasta valminud raekoda on üldjoontes säilinud om algse ilme nii visandas 1780- a- linna ehitusmeister, rostockist päris J.H.B. Walter. Ehitustellised toodi käreverest ja Kärknast, piibrisabakujulised katusekivid osteti von Pistohlkorsilt Purmani mõisast. Kõik ornamendid, nii välisseina liigendavad 12 pilastri korintose kapiteelid kui ka raesaali sisedekoor, valmistati Walteri enda stukitöökojas. Kohalik tislermeister A.P.Paul, kes juba 1772.aastast alates oli linna kodanik tegi aknaraamid, uksetahvlid, mudellauad fassaadikaunistuste jaoks ning platsipoolse suure,kahe poolega paraadukse

Ehitus → arhitektuuriajalugu
60 allalaadimist
Arhitektuuriajaloo referaat
35
docx

Arhitektuuriajaloo referaat

Tartu praegune raekoda asub linna südames ­ peaväljakul, kus juba keskajal oli asunud kahekorruseline kaaristuga tellisehitis, mis hävis 17. sajandi esimesel poole. 1688-1693. aastatel ehitati praegusele hoonele eelnenud kahekorruseline haritorniga raekoda, mis kannatas Põhjasõjas ning põles 1728. aastal. Praeguse raekoja ehitust alustati pärast 1775. aasta suurtulekahju 1782. aastal. Algprojekt valmis 1778. aastal, kuid nurgagivi pandi alles 2. juunil 17822. aastal. Raekoja ehitustellised toodi Kärknast ja Käreverest, katusekivid osteti von Pistohlkorsilt Puurmanni mõisast. Projekteerija ja ehitusjuht oli linna ehitusmeister J.H.B. Walter Rostockist. Pidulik avamine toimus 1786. aastal. Hoone on eklektiline, selles võib näha kolme arhitektuuristiili. Kolmekorruseline massiivse kelpkatusega ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni. Tugev graniitsimss eraldab rustikaga sokliosa ülakorrustest

Arhitektuur → Arhitektuuri ajalugu
59 allalaadimist
Keemia kordamisküsimused
27
doc

Keemia kordamisküsimused

Keemiline: Seotud keemilise sideme tekkega adsorbendi pinna ja adsorbaadi vahel. Mittepööratav ; sama adsorbenti saab kasutada ainult üks kord. 100. Savi- keraamiline materjal. Laialt levinud; Tooted kergesti valmistatavad; Savi ja vee segu on kergesti vormitav Vee molekulid lähevad kihilise struktuuri sisse ja moodustavad saviosakeste pinnale õhukese kile. Osakesed saavad liikudaà savi-vee segu plastsus. Savil baseeruvad materjalid jagatakse 2-ks: Struktuursed (ehitustellised, kanalisatsioonitorud) ja valgesavi tooted (portselan, lauanõud, sanitaartehnika). 101. Tsemendid, Portland tsement- saamine, kasutamine. Tsemendid: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb. Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks. Tsement käitub sarnaselt klaasjale massile, mis moodustub saviproduktide ja tulekindlate telliste valmistamisel (kuumutamisel). Erinevus- tsemendi puhul toimub protsess toatemperatuuril.

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
11 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetus-eksami kordamisküsimused vastustega
11
pdf

Keemia ja materjaliõpetus: eksami kordamisküsimused vastustega

moodustavad saviosakeste pinnale õhukese kile. II 0 Osakesed saavad liikudaà savi-vee segu Cu2+ + 2e- => Cu oksüdeerija plastsus. 0 +II Savil baseeruvad materjalid jagatakse 2-ks: Zn - 2e- => Zn2+ redutseerija Struktuursed (ehitustellised, kanalisatsioonitorud) ja valgesavi tooted (portselan, lauanõud, sanitaartehnika). 105. Galvaanielement, töötamise põhimõte, näide. 99. Tsemendid, Portland tsement- saamine, kasutamine. Tsemendid: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb. § Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks. § Tsement käitub sarnaselt klaasjale massile, mis moodustub saviproduktide ja tulekindlate telliste

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
122 allalaadimist
Mateeria-ained-materjalid
12
doc

Mateeria, ained, materjalid

moodustavad saviosakeste pinnale õhukese kile. Osakesed saavad liikudaà savivee segu Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu plastsus. II 0 Savil baseeruvad materjalid jagatakse 2ks: Cu2+ + 2e => Cu oksüdeerija Struktuursed (ehitustellised, kanalisatsioonitorud) ja 0 +II valgesavi tooted (portselan, lauanõud, Zn 2e => Zn2+ redutseerija sanitaartehnika). 105. Galvaanielement, töötamise põhimõte, näide. 99. Tsemendid, Portland tsement- saamine, kasutamine. Tsemendid: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb. § Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks.

Keemia → Keemia
20 allalaadimist
Konspekt eksamiks
25
docx

Konspekt eksamiks

Autoadhesioon ­ osakeste omavaheline iseeneslik liitumine (kleepumine); seda põhjustab molekulaar-, elektriline, magneetiline, kapillaar- ja mehaaniline jõud. Näit: jahu. Agregaat ­ nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum. Põhjustatud pindpinevusest ja adhesioonijõududest. Aglomeraat ­ tugevate sidemetega osakeste kogum; moodustub kuumutamisel või surve alla agregaatidest. Näiteks: punased ehitustellised, põranda-ja seinaplaadid. Sellel põhineb pulbermetallurgia ­ pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temperatuuril, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temperatuuril sulava komponendi sulamistemperatuur. Poorid täidetakse määrdeainetega. Fraktsioonilise koostise määramine osakeste suuruse järgi: sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
279 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011
33
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011

- või moodustub osakeste sulafaas (sulanud osa liidab teised sulamid); sellel põhineb pulbermetallurgia ­ pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse redutseerivas atmosfääris temperatuuril, mis on madalam kui segus kõige madalamal temperatuuril sulava komponendi sulamistemperatuur. Poorid täidetakse määrdeainetega. kuumutamisel või surve all agregaatidest tekkinud. Nt punased ehitustellised, põranda- ja seinaplaadid, klinktertellis. Pulbrite fraktsioonilise koostise määramine - jaotatakse: 1. grupp: keemiline koostis, struktuurkoostis, geomeetrilised parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud; 2. grupp: pulbri kui terviku omadused ­ fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrde koefitsienter; 3. grupp: pulbri tehnoloogilised omadused ­ pulbrite kasutamisel, pulbri omadust mõjutatavad.

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
244 allalaadimist
Keemia eksam 2011
48
doc

Keemia eksam 2011

soojusliikumisel ühe aine osakesed teise sisse) või moodustub osakeste sulafaas (sulanud osa liidab teised sulanud); sellel põhineb pulbermetallurgia ­ pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temp-l, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temperatuuril sulava komponendi sulamistemp. Poorid täidetakse määrdeainetega. Kuumutamisel või surve all agregaatidest tekkinud. Nt: Punased ehitustellised, põranda-ja seinaplaadid, klinktertellis. Pulbrite fraktsioonilise koostise määramine - jaotatakse I grupp: keemiline koostis, strukt. koostis, geom. parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud; II grupp: pulbri kui terviku omadused ­ fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrde koefitsient; III grupp: pulbri tehn. omadused

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
209 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused
30
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

aine osakesed teise sisse) või moodustub osakeste sulafaas (sulanud osa liidab teised sulanud); sellel põhineb pulbermetallurgia ­ pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temperatuuril, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temperatuuril sulava komponendi sulamistemperatuur. Poorid täidetakse määrdeainetega. Kuumutamisel või surve alla agregaatidest tekkinud. N: punased ehitustellised, põranda-ja seinaplaadid, klinktertellis. Pulbrite fraktsioonilise koostise määramine suuruse järgi: a) sõelumise teel b) mikroskoopia ­ mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus; c) sedimentatsioon ­ settimiskiiruse järgi vedelikus. Faasikoostise määramine 1) osakeste suuruse järgi ­ sõelumine, mikroskoopia, sedimentatsioon 2) erikaalu järgi 3) Magnetiliste omaduste järgi 4) Osakeste pinnaenergia järgi. 22

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
310 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetus-YKI3030-eksami kordamisküsimused ja vastused 2016 2017
72
pdf

Keemia ja materjaliõpetus (YKI3030) eksami kordamisküsimused ja vastused 2016/2017

kolloidosakestele).  Füüsikaline: pööratav, adsorbaati saab adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ja taaskasutatav.  Keemiline: mittepööratav, pindade vahel on keemiline side, sama adsorbenti saab kasutada vaid korra. 100. Savi- keraamiline materjal *Laialt levinud; *Tooted kergesti valmistatavad; *Savi ja vee segu on kergesti vormitav(plastne)  Savil baseeruvad materjalid jagatakse 2-ks: Struktuursed (ehitustellised, kanalisatsioonitorud) ja valgesavi tooted (portselan, lauanõud, sanitaartehnika). 101. Tsemendid, Portland tsement *Anorgaanilised tsemendid: tsement, kips, lubi. *Iseloomulik omadus: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb(toatemp) *Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks, olles siduvaks materjaliks.  Portland tsement:  Saamine: savi- ja lubimineraalid peenestatakse ja kuumutatakse 1400*C juures ning saadakse

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
45 allalaadimist
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus
62
doc

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Füüsikaline: pööratav, adsorbaati saab adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ja taaskasutatav. Keemiline: mittepööratav, pindade vahel on keemiline side, sama adsorbenti saab kasutada vaid korra. 96. Savi- keraamiline materjal *Laialt levinud; *Tooted kergesti valmistatavad; *Savi ja vee segu on kergesti vormitav(plastne) Savil baseeruvad materjalid jagatakse 2-ks: Struktuursed (ehitustellised, kanalisatsioonitorud) ja valgesavi tooted (portselan, lauanõud, sanitaartehnika). 97. Tsemendid, Portland tsement *Anorgaanilised tsemendid: tsement, kips, lubi. *Iseloomulik omadus: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb(toatemp) *Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks, olles siduvaks materjaliks. Portland tsement: Saamine: savi- ja lubimineraalid peenestatakse ja kuumutatakse 1400*C juures ning saadakse kõva kamakas, mis peenestatakse ära, siis lisatakse kipsi.

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
110 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetus
80
docx

Keemia ja materjaliõpetus

Savi- keraamiline materjal. Savi osakesed on kõige levinumad hüdrofoobsed kolloidid. Savid tekivad Al- silikaatsetest kivimitest. *Laialt levinud; 24 *Tooted kergesti valmistatavad; *Savi ja vee segu on kergesti vormitav(plastne) Savil baseeruvad materjalid jagatakse 2-ks: Struktuursed (ehitustellised, kanalisatsioonitorud) ja valgesavi tooted (portselan, lauanõud, sanitaartehnika). 101. Tsemendid, Portland tsement- saamine, kasutamine. *Anorgaanilised tsemendid: tsement, kips, lubi. *Iseloomulik omadus: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb(toatemp) *Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks, olles siduvaks materjaliks. Portland tsement:

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
38 allalaadimist
Nimetu
23
docx

Nimetu

Autoadhesioon ­ osakeste omavaheline iseeneslik liitumine (kleepumine); seda põhj molekulaar-, elektriline, magneetiline, kapillaar- ja mehaaniline jõud. Näit: jahu. Agregaat ­ nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum Aglomeraat ­ tugevad sidemed; moodustub kõrgemal temp-l (difusiooni tagajärjel ­ soojusliikumisel ühe aine osakesed teise sisse) või moodustub osakeste sulafaas (sulanud osa liidab teised sulanud) [näit: punased ehitustellised, põranda-ja seinaplaadid]; sellel põhineb pulbermetallurgia ­ pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temp-l, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temp sulava komponendi sulamistemp. Poorid täidetakse määrdeainetega. Kuumutamisel või surve alla agregaatidest tekkinud. Fraktsioonilise koostise määramine osakeste suuruse järgi: sõelumise, mikroskoopia

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
420 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal
68
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

Kemosorptsioon võib põhjustada adsorbaadi molekuli dissotsiatsiooni. sama adsorbenti saab kasutada ainult üks kord.   100. Savi - keraamiline materjal.  Laialt levinud; - Tooted kergesti valmistatavad; - Savi ja vee segu on kergesti vormitav  Vee molekulid lähevad kihilise struktuuri sisse ja moodustavad saviosakeste pinnale õhukese kile. Osakesed saavad liikuda -> savi-vee segu plastsus.  Savil baseeruvad materjalid jagatakse 2-ks: - Struktuursed (ehitustellised, kanalisatsioonitorud) - valgesavi tooted (portselan, lauanõud, sanitaartehnika).   101. Tsemendid, Portland tsement- saamine, kasutamine.  Anorgaanilised tsemendid: tsement, kips, lubi. - Iseloomulik omadus: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb. - Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks. - Mõned tsemendid on siduvaks faasiks, mis seovad keemiliselt tahke aine agregaate suuremaks struktuuriks.

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
148 allalaadimist
Eksami abimees
14
doc

Eksami abimees!

nm; mikropoor < 2 nm; Autoadhesioon ­ osakeste omavaheline iseeneslik liitumine (kleepumine); seda põhj molekulaar-, elektriline, magneetiline, kapillaar- ja mehaaniline jõud. Näit: jahu. Agregaat ­ nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum Aglomeraat ­ tugevad sidemed; moodustub kõrgemal temp-l (difusiooni tagajärjel ­ soojusliikumisel ühe aine osakesed teise sisse) või moodustub osakeste sulafaas (sulanud osa liidab teised sulanud) [näit: punased ehitustellised, põranda-ja seinaplaadid]; sellel põhineb pulbermetallurgia ­ pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temp-l, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temp sulava komponendi sulamistemp. Poorid täidetakse määrdeainetega. Kuumutamisel või surve alla agregaatidest tekkinud. Fraktsioonilise koostise määramine osakeste suuruse järgi: sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
345 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun