Ehitusgraafika Poltliited (0)

anatoomia—uurib organismi ehitust.
bioloogia —uurib elu.
biosfäär—kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht.
etoloogia —uurib loomade käitumist.
füsioloogia—uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni.
humoraalne    regulatsioon —organismi   elundkondade   talitluste   regulatsioon   hormoonide 
vahedusel.
loodusseadus —teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. 
molekulaarbioloogia —bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset.
neuraalne   regulatsioon—närvisüsteemi   vahendusel   toimiv    loomorganismi    elundite   ja 
elundkondade talitluste regulatsioon.
populatsioon —samal ajal ühisel territooriumil  elavate  ühte liiki isendite kogum, kes võivad 
omavahel vabalt ristuda.
pärilikkus—eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt 
ja talitluselt vanematega.
teaduslik fakt—teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine.
teaduslik hüpotees—teadusliku probleemi eeldatav vastus.
teaduslik meetod—teaduslike probleemide lahendamise tee.
tsütoloogia—rakuteadus.
ökoloogia—uurib ökosüsteemis esinevaid seaduspärasusi.
Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest.  Molekulide  Biomolekulide  esinemine on elu 
tunnus. Organell  Rakk  on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused.
Biosfäär   on   suurim   ökosüsteem.   Organismide   sisekeskkonna   stabiilsus   tuleneb   nende 
rakulisest  ehitusest  elundite  ja elundkondade koostöö reguleerimisest.  Hüpotees  Teaduslik 
fakt  on   teaduslikult   kontrollitud   oletus.  Teadusliku   meetodiga   korduvalt   kinnitust   leidnud 
faktid on  teaduslikud . Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus.  Makroelemendid  
kuuluvad  üksnes  nii anorgaaniliste kui ka orgaaniliste  ainete koostisesse. Anorgaanilised ja 
orgaanilised   esinevad   kõigis   organismides.   Ebasobivates   elutingimustes   kasutavad   taimed 
energia saamiseks  tselluloosi  tärklist.  Valkude  Lipiidide  lagundamisel vabaneb kaks korda 
rohkem   energiat   kui   sama   koguse  lipiidide  valkude  oksüdeerimisel.   Kõigil   valkudel   on 
esimest järku struktuur.  Aminohape  on DNA valkude polümeer. DNA kuulub kromosoomide 
ehitusse. RNA DNA  molekul  on kaheahelaline molekul.
Iga  isend :
a) paljuneb, b) liigub, c) Toitub, d) Näeb.
Püsisoojaliste organismide hulka kuulub enamik:
a) putukatest, b)kaladest, c) roomajatest, d) imetajatest.
Rakkude ehitust ja talitust uurib:
a) ökoloogia, b) anatoomia, c) tsütoloogia, d) molekulaarbioloogia.
Bioloogia üheks uurimisobjektiks on:a) elektron , b) aatom, c) biosfäär, d) atmosfäär.
Teadusliku  meetodi rakendamisel  tuleb   esmalt :a) leida teaduslik probleem, b) teha õiged  
järeldused, c) teha katseid ja vaatlusi, d) lugeda teaduskirjandust.
Organismide kasvamine kaasneb nende:a)  paljunemisega , b) arenemisega, c) vananemisega,  
d) surmaga.
Teadusliku   meetodi   rakendamine   peab   lõppema:a)   hüpoteesi   püstitamisega,   b) 
eksperimentaalgrupi valikuga, c) teadusliku teooria loomisega, d) järelduste tegemisega.
Teaduslik teooria üldistab:a) teaduskirjandust, b)  teadlaste  tegevust,  c) teaduslikke fakte, d) 
teaduslikke hüpoteese.
Keemilistest   ühenditest   on   rakkudes   kõige   enam:a)   vett,   b)   glükoosi,   c)   kolesterooli,   d) 
nukleiinhappeid.
Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on:a) Fe, b) Mg, c) Zn, d) Ca.
Sama   koguse   orgaanilise   aine   täielikul   lagundamisel   vabaneb   energiat   kõige   enam:a) 
valkudest, b) nukleiinhapetest, c) sahhariididest, d)  lipiididest .
Riboos on:a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid , d) lipiid.
Organismid   kasutavad   glükoosi   peamiselt:a)   aine   transpordiks,  b)   energia   saamiseks,   c) 
reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimiseks.
Valgu  monomeerid on:a) monosahhariidid , b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid , d) aminohapped.
Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad:a)  vitamiinid , b) aminohapped, c) ensüümid, 
d) glükoosi molekulid.
DNA   molekulide   ainuomast   teist   järku   struktuuri   nimetatakse:a)   gloobuliks,   b) 
polüsahhariidiks, c) biheeliksiks, d) polüpeptiidiks.
Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks.
Iga organism sünnib, areneb ja sureb.
Molekulaarbioloogia uurib elu molekuli tasemel.
Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil.
Katse   planeerimisel   jagatakse   uurimisobjektid   kahte   rühma:  eksperimentaalrühm  ja 
kontrollrühm.
Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks.
Organismi   elundkondade   talitluste   kooskõlastamisel   on   suur   osa  närvisüsteemil  ja 
hormoonide regulatsioonil.
Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks.
Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse  biomolekulideks .
Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklis ja  tselluloos  koostisesse.
Inimese   siseerektsiooninäärmetes   moodustunud    regulatoorse    funktsiooniga   bioaktiivseid 
aineid nimetatakse hormoonideks.
Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika ja keha talitluste regulaatori funktsiooni.
AIDS-i põhjustab HIV  viirus .
Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud 
radikaalidega.
Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast.
DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest.
Elule omased tunnused
1. Kõik  elusorganismid  on rakulise  ehitusega.
2. Elusorganismid   on   võimelised    iseendale    vajalikke   orgaanilisi   ühendeid   sünteesima 
(ehk viima läbi biokeemilisi reaktsioone).
3. Elutegevuseks   vajalikud   lähteained   võetakse   väliskeskkonnast   ning   organismis 
tekkinud mittevajalik eritatakse välja ( metabolism ).
4. Elusorganismid suudavad saavutada püsivasisekeskkonna (ehk homöostaasi).
5. Kõik elusolendid on võimelised paljunema (selle aluseks on pärilik info).
6. Elusorganismid   on   arenemisvõimelised   (arenemist   surmani   nimetatakse 
ontogeneesiks ).
7. Elusorganismid on võimelised reageerima ärritustele (taimed reageerivad valgusele).
8. Elusorganismid on võimelised teatud ulatuses  kohanema  keskkonnaga.
Elu organiseerituse tasemed
1.  Molekulaarne  tasand (molekulaarbioloogia)
2. Rakutasand – esimene tasand, kus on kõik elu avaldumise tunnused (tsütoloogia).
3. Koe   tasand     -   hulkraksetel   organismidel   rakud   spetsialiseeruvad   ja   koopereeruvad 
( histoloogia ).
4. Organismi   ehk   isendi   tasand   –    autotroofsed    isendid   kasutavad   ainult   anorgaanilisi 
aineid,    heterotroofsed    aga   ka   valmis   orgaanilisi   aineid   (anatoomia,   füsioloogia, 
geneetika).
5.  Populatsioonitasand  – hõlmab mingil territooriumil elavaid ühte liiki organisme, kes 
on seotud paljunemise kaudu (ökoloogia).
6. Liigi tasand – hõlmab kõiki maakera piirkondi, kus elavad üht liiki isendid/taimed 
(ökoloogia).
7. Ökosüsteemi tasand – piirkond maal, kus  toimivad  eri liiki organismide ja keskkonna 
vahelised suhted (ökoloogia).