Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd .....................................................................................
- projekteerimise, järelevalve ja ( tellija ) juhtimiskulud EHITUSE ERINEVUS TÖÖSTUSTOOTMISEST · toode paigal, tööjõud ja vahendid liiguvad · tootmistsükkel pikk : aeg omaette hindamiskriteerium, spetsmeetodid plaanimisel · toodang kordumatu: individuaalne ettevalmistamine, ebarütmilisus * toodete suurus: brigaadiline töökorraldus, tehnoloogia mitmevariandilisus · kavandamise ajal omanik olemas : marketingi spetsiifika 3 EHITUSJUHIL ON VAJALIK TEHNILINE ETTEVALMISTUS ( HARIDUS ) PROJEKT : ALGUS JA LÕPP, EEMÄRK JA SELLE SAAVUTAMISE HINDAMISE KRITEERIUM, KEERUKAS TEGEVUSTE KOMPLEKS, MIS VAJAB PLAANIMIST EHITUS ON PROJEKT PROJEKT KUI KAVAND EHK PROJEKTDOKUMENDID EHITUSPROJEKTI ELUTSÜKLI FAASID - JOONIS 1.1
4) ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu; 5) ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust; 6) ehitustööde kvaliteeti; 7) ehitustööde ohutust kolmandate isikute suhtes, ehitise ja ehitusplatsi korrashoidu ning keskkonna saastamise vältimist. 4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus) §2 Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine. Ehituse kaks aspekti- planeering ja ehitamine
Tavaline kavandi liigendus osadeks on järgmine: 1)Seletuskiri. (professionaalne juhtimisfirma); 4)Ehitamine ehitusplatsil Osaleda võivad kõik. Tulemused trükitakse pressis. 2)avatud max töölistearv. 9. Vahetuste arv päevas arvestades 2)Ehituse generaalplaan. 3)Arhitektuur-ehituslik osa 4)Küte ja (ehituse tööettevõtufirma); 5)Ehitise haldamine ja hooldamine kaheetapiline võistupakkumine. Kasutatakse pakkujate tööviljakust vahetuses. 10. Tehnoloogilised kitsendused
Suuremahulisi ehitisi projekteeritakse kahes või enamas staadiumis. Esimene staadium tehniline kavand töötatakse välja mahus, mis võimaldab omanikul ja teistel asjast huvitatuil anda hinnana projekteeritud ehitisele. Teine staadium tööjoonised töötatakse välja peale tehnilise kavandi heakskiitmist. Tööjoonised tehakse ehitamiseks ja kontrollimiseks vajalikus mahus. Tavaline kavandi liigendus osadeks on järgmine: 1)Seletuskiri. 2)Ehituse generaalplaan. 3)Arhitektuur-ehituslik osa 4)Küte ja ventilatsioon 5)Veevarustus ja kanalisatsioon 6)Elektrivarustus, automaatika, võrguvooluseadmed 7)Tootmistehnoloogia 8)Ehituse maksumus 9)Kasutus-ja hooldus juhendid. 12.Iseloomusta ehituskorraldust projekteerimis-ehitustööettevõtu meetodil . Projekteerimis-ehitustööettevõtu puhul on tellija lepinguvahekorras ühe tööettevõtjaga, kes kindlustab nii projekteerimise kui ka ehituse
............................................................................. 12 2.5.3 Ehitusaegne veevarustus....................................................................................................12 2.5.4 Ehitusaegne kanalisatsioon. ..............................................................................................13 2.6 Liikluskorraldus objektil.......................................................................................................... 13 2.7 Kraana Liebherr LTM 1050 50t.............................................................................................. 13 2.8 Vertikaalplaneerimine ja vee ärajuhtimine...............................................................................13 2.9 Ehitusplatsi ja muud piirded, platsi valgustus, valve, ohutushoid............................................14 2.10 Keskkonnakaitse...............................................................................................................
Kuigi erinevatel osapooltel on erinevad huvid, on vaja läbirääkimistel tagada, et arvutused oleks omavahel võrreldavad. Arvutuste aluseks peavad olema üheselt aktsept. Põhimõtted, terminid. Seega on vaja teatada. Standardiseerimine nt. ehitustöö mahtude arvutamiseks, eelarve vormid Ehituse eelarvestamist vaadeldakse kulujuhtimisena: -projekt. eri etappe teeniv kuluarvestus -ehitusettevõtte pakkumisarvutused -ehitusaegsed konstruktsioonid: -eh. toodangu sihtkalkulatsioon -eh toodangu jälgimiskalkulatsioon -järelarvutused -andmebaaside ülalpidamine- süsteemide tervikuna, andmed ehitusmeetodite kohta, ehitushindade andmebaasid. Investeerimistsükkel: 1)Identifitseerimine(mida üldse vaja on? Põhjendatavad majanduslikult) 2)Hindamine (üldised realiseerimisviisid) 3)Defineerimine (ehit. projekteerimine)
Seetõttu polnud töövõtjal võimalik oma töid normaalselt korraldada ning tal tekkis ka võimalus nõuda hinda, milline oluliselt erines esialgsest. 2) Teine põhjus, mis on oluliselt seotud ka esimesega, on sotsiaalse, majandusliku ja moraalse kliima muutumine, mistõttu töövõtjal oli võimatu määrata võistupakkumisel projektile kindlat hinda, sest see sõltus riskist. Sellised tegurid nagu kõrge inflatsioon, tootmise ja tehnoloogia kiire areng, seaduste muutumine ja finantsiline ebakindlus näitavad seda, et praegune ühiskond on väga erinev endisest kogumaksumusele aluse pannud ühiskonnast ja sellega kaasnevad paratamatult ka muutused juhtimises. Nendes oludes tulid kasutusele ehituskorralduse alternatiivmeetodid, kusjuures mõnedes neist pole enam kohta formaalsetel töömahuloenditel, teistes aga pakkumushinnal.
5. tasudele konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega; 6. möbleerimisele, sisustamisele, seadmetele jm.; 7. ehitise kasutuskõlblikuks tegemisega, et müüa ja väljaüürida; 8. käibemaksule seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega; 9. projekti rahastamisele (intressid, protsendid); 10. ehitise juhtimisele, kasutamisele ja säilitamisele Ehituse kogukulud jaotatakse seitsmeks peatükiks: (100 Krunt; 200 Maa-ala ettevalmistus ja hõive; 300 Hoone ehitustööd ja tarandid; 400 Hoone tehnoseadmed; 500 Krundipealsed rajatised; 600 Sisustus ning kunstitööd; 700 Ehituse kõrvalkulud) 12. Kuidas teostatakse kulude arvestust ehituses Ehituskulude arvestamiseks on kaks võimalust: · esiteks tugineda hinnale, mida nõutakse valmis ehituse või selle osa eest, · teiseks tugineda ressursikulule, mida on vaja ehitamiseks. 13. Kuidas teostatakse kulude eelarvestamist ehituses
organisatsiooni tervikuna tööle panna avatud süsteemina. Suletud süsteemide omadused: · Protsessi juhitakse juba kontrollides tulemuse vastavust etteantud kriteeriumitele ehk süsteemis toimub tagasiside tulemuste kohta · Protsessi juhitakse kõrvalekaldumise järgi ehk sõltuvalt erinevusest protsessi tegeliku ja soovitud tulemuse vahel. 14. Juhtimistegevuse tehnoloogia, täitjad ja vahendid; näited juhtimise tehnoloogia kasutamisest 15. Juhi motivatsioon, põhiülesanded ja vastutus alluvate ees Juhi motivatsioon põhineb enese motiveerimisel Kuid eks ka juhile kehtib A.H. Maslowi püramiid ning F. Herzbergi motivaatorid ja hügeenitegurid. Ei leidnud esmapilgul artiklit juhi motivatsioonist, küll aga võib abiks olla järgnev artikkel ja
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
juhtimisse, mis põhines ärijuhtimise tänapäevastel põhimõtetel. Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
