auruisolatsiooni juhul, kui auruisolatsiooni sisepinnal tekib kondensvesi, sellisel juhul laelauad vettivad ja mädanevad. Puitseintes tuleb kasutada auruisolatsiooni ning on soovitav lisada täidisele pulberlupja või klaasipuru. Hingav materjal, mis difundeerub veeauru ja CO2 ruumist välja ja õhuhapniku väljast ruumi. Ei põle vaid söestub aeglaselt. Termoliit-saepuru, millele on lisatud pulberlupja või kipsi ning boori ühendeid. Puitsõrestikhoonete seinte soojustamine. Kandev soojustus-saepurubetoon. Kergkruus-savikuulid, poorse struktuuriga, suletus õhupoorid. Tulekindel, õhku läbilaskev Kasutatakse katuse ja põrandakonstruktsioonides, kus koormus ja kihipaksus on väikesed, ei tihendata, RB lagede, pinnasele rajatavate põrandate või madalate vundamentide soojustamiseks. Lamekatuse tasandus ja kaldeandmise kihis. Kiire põrand 250 mm keramsiiti, 2 kihti kipsplaati, põrandakate. Tehislikud (mitmesugused vahtplastid).
ja purunemist. Väga palju probleeme on olnud, kui on jäigalt seotud silikaattellistest tehtud seina kandev osa savitellistest tehtud välisfassaad 13 Tellisseinad Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega seinast välja poole. 14 7 Tellisest kergseinad 15 Tellisest kergseinad
............................................................. 3 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 1. ALUSED ................................................................................................................................ 5 2. VUNDAMENDID ................................................................................................................. 7 3. KANDEKONSTRUKTSIOONID. KARKASS................................................................... 12 4. SEINAD ............................................................................................................................... 19 5. VAHESINAD....................................................................................................................... 29 6. VAHELAED ........................................................................................................................ 31 7. KATUS..........
Aurupidavust vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga. Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt. Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis Nii õhu- kui aurutõkete korral tuleb ühenduskohad ja läbiviigud muuta õhukindlaks. Ühenduskohad teostatakse nii, et need surutakse kindlalt karkassi ja voodri vahele 4
Mittetäieliku karkassiga hoone. Sisemised kandvad piki ja põikseinad asendatud postidest ja taladest karkassiga. Vahekandurid (paneelid, talad) võivad olla asetatud kas piki või põiki hoonet, vastavalt talade paiknemisele. Ruumide planeering on suhteliselt vaba. Välisseinad võtavad vastu koormusi katuselt ja vahelagedelt. Täieliku karkassiga hoone sellise süsteemi korral on nii välisseinad, kui ka siseseinad vabastatud koormuste kandmisest ning hoonet kannab sammastest ja taladest karkass. Ruumide planeering on seotud eelkõige karkassi-elementide asukohaga. Välisseinte ülesandeks on soojapidavus ja enda kandmine. Karkassi moodustavad: Postid Talad Vahelaed/plaadid Jäikuselemendid Materjali järgi: Raudbetoon(osaliselt ka kivi) Komposiit Teras 19 Puit Karkassi stabiilsust võib tagada:
- Tellisseina ja teiste tarindite vahel - Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivirea tagant) - Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-6 tk/m2) Kergseinad Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetel täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustust kaetase tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega sinast välja poole. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. Plaatidega. Välimised ja sisemised seinakased seotakse
krohvitud laudvooder, sees tapeet laastukatus raamides puitaknad 6012 Maakivi, kõrgus Tahutud palk Lai laudis, all 10 cm Eterniidiga kaetud Lai laudis, peal suvaline 2 klaasiga omaette Uus ahi, proteesitud seinapalke, 20 cm saepuru soojustuseks laastukatus soojustus raamides puitaknad põrand soojustatud, restaureeritud puidust sisepinnad, uus koja laastukatus
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
on seega bituumenrullmaterjalidest. Enamikel hoonetel on Hästi on nähtav see koht kust lamekatuste (katuslagede) soojusjuhtivus 3-4 korda suurem tilgub, aga hoopis raskem kui on tänapäevased soovitused ja need katused vajavad on leida kohta, kust vesi lisasoojustamist. Väikemajadel on valdavalt kaldkatused ja katusesse sisse pääseb katusekatteks põhiliselt laineline eterniit. Ka väikemajade lagede soojustus, mis valdavalt on tehtud saepurust ja liivast, on mittepiisav ja vajab lisasoojustamist. Ka paljukorruseliste elamute pööningute põrandatel võib ,,soojustusena" tihti leida ehitusprahti, liiva, tuhka jms. Nii enne II maalilmasõda kui ka 196090-tel aastatel ehitatud korruselamute välisseinte soojusjuhtivus on piires
erectuse poolt tuleb ajast u 400 000 a tagasi Terra Amata nimelisest leiukohast tänapäeva Prantsusmaal. Avastas ja kaevas esimest korda Henry D. Lumley. Siin ehituste jäänused. Ovaalse põhiplaaniga ehitised (mõõtmed u 6 x 12 m). Ehitised koosnesid väikestest postidest, mis toetasid seinu ja suurtest postidest hoone keskel, mis toetasid lage. Postidest olid säilinud augud ning kivid, mis poste alt toetasid. Mõned neist hoonetest sisaldasid lõkkekohti (samalaadsetes majades nagu Terra Amatas, elati u miljoni aasta jooksul). Eristati kahte ala, neist ühel oli palju loomaluid ja koproliite. Koproliitidest selgus, et Terra Amatas elanikud olid söönud taimi, mida kasvab hiliskevadest varasügiseni tegu oli sesonaalse laagripaigaga. Leiti ka palju Acheuli kultuurile omaseid tööriistu. Kütitud oli ka suuri, praeguseks välja surnud loomi, näiteks muistset elevanti ja ninasarvikut. Arvestades aga luude suurust ja hulka, olid
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Katusekatteks kasutatakse tänapäeval kasetohu asemel sageli tõrvapappi või musta kilet, majadel on laudpõrandad ja klaasitud aknad. Kaminataolist ahju esineb haruharva, enamikel elamutel on plekkahjud. 20. sajandi alguses olid hantidel vähesel määral kasutusel kaht tüüpi poolmaakojad. Ühed olid ristpalkehitused, mille allosa oli mõnikümmend sentimeetrit maa sees. Teistel poolmaakodadel oli palkidest ja lattidest ehitatud tüvi- või tömppüramiidi kujuline karkass, mis kaeti pealt kasetohuga. Sellele asetati latid ning kaeti need mätaste ja mullaga. See poolmaakoda oli poolest kuni pooleteise meetri sügavuseni maa sees, sel oli muldpõrand, väike uks, jäätükist aken 5 ning kaminataoline ahi puupulkadest ja savist valmistatud korstnaga. Pärast Teist maailmasõda on poolmaakodade kasutamise kohta vaid mõned üksikud teated.
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
