Eesti kllaltki rikka arhitektuuri-prandi hulgast moodustavad vahest kige hinnalisema osa keskaegsed ehitismlestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkige ehitusskulptuuri prast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka vljast arvukad ehisdetailid. Kik need on valmistatud terrakotast, s. o pletatud savist. Algselt on neid olnud le tuhande ning ehkki aegade jooksul on suur osa hvinud, on tninigi silinud neid aukartust rataval hulgal. Terrakota pole keskaegses kunstis pris tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me htki teist ehitist, mille selles tehnikas skulptuurid nii arvu, suuruse kui ka kunstilise taseme poolest suudaks ligilhedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga. Just sellega
Tartu Jaani Kirik Koostajad: Triin Kaaver, Kris-Gerhard Aabrams Sissejuhatus v Eesti küllaltki rikka arhitektuuripärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. v Tartu Jaani kirik pärineb 1213 sajandist. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud.
Tartu Jaani Kirik Sissejuhatus v Eesti küllaltki rikka arhitektuuripärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. v Tartu Jaani kirik pärineb 1213 sajandist. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud.
12.saj lõpus 13 algus levis Inglismaal nn. Inglise varagootika (early English). Kirikud madalad, pikad, koorilõpmik lõpeb sirgelt, tugiraami ei kasutatud. Puudub roosalus portaali kohal (üldiselt). Endiselt läänefassaad rikkalikult dekoreeritud. Iseloomulik, et tormid kõige kõrgem nelitise kohal. Pilt 12. Salisbury katedraal. 13.-14. saj loodud gootikat nim. dekorenitud stiiliks. u1250-1350 TUNNUSED: avaram siseruum, võõndkaared lamedamad, koori idaseine tehtakse suur aken, rohked ehisdetailid, võlvidele lisanduvad roided (lehvik-, täht- ja võlvikvõlvid). Näiteks york'i katedraal Inglise hilisgootika 1350-1600 (perpendikulaarne stiil) Tunnused: võlvi roiestikust moodustub rikkalik võrgustik. PILT....Cambridge'i King's Colleg'i kabeli lehvikvõlvid. PILT....Kölni toomkirik (ehitatud 200.a.) PILT....Maarja kirik Lübechis (tellistest, basilikaalne) 2 läänetorni Alates 14. Saj keskpaigast toimusid stiilis muudatused: kahe läänetorni asemel üks, loovuti
Ametikooli(endise Suuremõisa tehnikumi) ruumid. Hoones on 64 tuba. Ruumide paigutus on sümmeetriline. Esimesel korrusel asusid mõisniku kabinet ja tema perekonnaliikmete eluruumid. Teisele korrusele viib stiilne tammepuust trepp. Seal asusid saal, salongid ja võõrastetoad. Pööningukorrusel asusid suvetoad ja panipaigad vara hoidmiseks. Tähelepanu väärivad baroksed trepibalustrid ja teised nikerdatud puidust ehisdetailid, kunagine söögisaali laemaal, läbi kapi ja kandeseina minev salauks, võimas kelder, suured mantelkorstnad ning pööningukorruse kahekordne lagi, kus olevat hoitud salakaupa. Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid. Lossi ümber mühab iidne park, mis on rajatud inglise stiilis üle kahesaja aasta tagasi. Peamiselt kasvavad pargis kastanid, vahtrad, kuused ja lehised. Park ulatub Salinõmme teeni
allosas, valgus tõstis esile kooriruumi. Barokk-kirikud on kuppelkirikud. Kirikute eeskujuks Jeesuse kirik Roomas(autor da Vignola). Väga tähtsale kohale kerkib siseruum: kaunistatud skulptuuride ja maalidega nendega ei püüta inimest mõjutada, vaid rõhutakse inimese tunnetele. Barokk- skulptuur hoogne ja maaliline. Laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile. Välisilmes oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil. Läänefassaadi keskosa 2- korruseline.Korruseid ühendavad baroki ehisdetailid - voluudid.(spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kasutatud hiiglaslikke sambaid. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Itaalia kujutav kunst 17. saj.
kooriruumi. Barokk-kirikud on kuppelkirikud. Kirikute eeskujuks Jeesuse kirik Roomas(autor da Vignola). Väga tähtsale kohale kerkib siseruum: kaunistatud skulptuuride ja maalidega nendega ei püüta inimest mõjutada, vaid rõhutakse inimese tunnetele. Barokk-skulptuur hoogne ja maaliline. Laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile. Välisilmes oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil. Läänefassaadi keskosa 2. korruseline. Korruseid ühendavad baroki ehisdetailid - voluudid. (spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Tegeletakse Püha Peetri kiriku ümberehitamisega. Selle käigus ehitati uus pikihoone, omandas suure läänefassaadi ja maalilised sambad. Fassaad katab ära kupli. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri ovaalse
mõlemasse otsa mahukad juurdeehitused. Juurdeehitiste seinte liigendus ning akende kuju kopeeris vana jaamahoone detaile, kuid kuna need püstitati punase tellise asemel silikaadist, värviti kogu hoone sinakates toonides üle. Lisaks seinte värvilahendusele kadus tollal ka algne poolkelpkatus, kuna juurdeehitised tehti tagaküljel tuntavalt eenduvana, mis tingis katuse lahendamise kelpkatusena. Ka katusekatteks sai pleki asemel eterniit ning kadusid mitmed räästaste ehisdetailid. Siseruumides säilis algne keskne ootesaal koos kauni kassettlaega, kuigi selle raudteepoolsesse otsa tehti keskmise akna asemel uks. Niisugusena säilis Kehra jaamahoone kuni 1990. aastateni, olles jätkuvalt kasutusel ootesaali ja piletimüügikohana. 1990. aasta, mil piletite müük siirdus väikestest jaamadest rongidesse, jäi hoone kasutuseta ning sattus Kehra linna, pärast omavalitsuste ühinemist aga Anija valla omandusse.
Samal kohal on kirik asunud hiljemalt 13. sajandi esimesel poolel, praeguse hoone vanemad osad pärinevad 14. sajandist. Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati 19442005. Eesti küllaltki rikka arhitektuuri-pärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. Kõik need on valmistatud terrakotast, s. o põletatud savist. Algselt on neid olnud üle tuhande ning ehkki aegade jooksul on suur osa hävinud, on täninigi säilinud neid aukartust ärataval hulgal. Terrakota pole keskaegses kunstis päris tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me ühtki teist ehitist, mille selles tehnikas skulptuurid nii arvu, suuruse kui ka kunstilise taseme poolest suudaks ligilähedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga
tellistega ääristatud pikad kitsad aknaavad; idaseinas ümaraken (ehisraamistik purunenud). ( http://kirikud.muinas.ee/?page=3&page=134 ) 5.3 Tartu Jaani kirik Eesti küllaltki rikka arhitektuuri pärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani(Lisa 5) kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. Kõik need on valmistatud terrakotast, s. o põletatud savist. Algselt on neid olnud üle tuhande ning ehkki aegade jooksul on suur osa hävinud, on täninigi säilinud neid aukartust ärataval hulgal. Terrakota pole keskaegses kunstis päris tundmatu, kuid kogu 17 Euroopa gootikas ei tea me ühtki teist ehitist, mille selles tehnikas skulptuurid nii arvu,
Looduslik kipskivim on settekivim. 1 sordi kips lisandeid kuni 10% 2 sordi kips lisandeid kuni 20% Loodusliku kipsi töötlemine: 1 110...180oC madalatemperatuuriline põletamine 2 800...1000 oC kõrgtemperatuuriline põletamine 7.1 Ehituskips · valge peeneteraline aine · Kõrge veevajadusega - 60...65%. 15% vett aurab, saadav poorsus 40% · Tihedus 800...1000 kg/m3 · TOOTED: kuivkrohv, paneelid, kipsplaadid, ehisdetailid (stukkdekoor), kunstmarmor. · Tardumise reguleerimiseks kasutatakse lisandeid Ehituskipsi segamisel veega kips tardub ja kivistub 7.2 Madalatemperatuuriline põletamine 2. Vormikips jahvatatakse peenemaks kui ehituskips Keraamika ja portselanitööstuse vormid 3. Kõrgtugev e. tehniline kips -CaSO4*0,5H2O modifikatsioon kipskivi kuumutamisel autoklaavis 160-180oC 0,2...0,3 MPa surve all, mille tulemusena vesi eraldub vedelal kujul. · suured kristallid
Põhjaküljel liitub kooriruumile käärkamber. Pikihoone põhjaküljel asuvad kaks kontraforssi, mis on omavahel ühendatud neogooti ehisviiluga. Eksterjööri ilmestavad mitmed ehisdetailid: pikihoone ja kooriruumi 36 Kuressaare kiriku lõunakülg. Foto: Rita Peirumaa 2013 profileeritud karniis, lõunaeeskoja frontooni krooniv dolomiitrist, torni ülaosas profileeritud eenduvad jäme toonitatud karniis, mis poolkaarena nendega samal joonel asuvatest torni neljal küljel asuvatest kella sihverplaatidest üle hüppab. Lisaks akende veeliistud ja käärkambri seina müüritud kivi kahe vapikujutisega ning aastaarvuga 1637
mõistatuslikum ja erilisem aare üldse sest ajajärgust. Aardes oli hulgaliselt esemeid. Leidus nii kuldesemeid kui ka emailiga esemeid. Tegemist oli omaaegsete relvade ehisdetailidega: mõõga käepidemete kaunistusosad, kiivrite kaunistused ja muu militaarvarustus. Mõõgateravikke seal pole, on ainult ehised. Tõenäoliselt on keegi seal saavutanud võidu mingi suursugust päritolu väeüksuse üle. Võitjad olid arvatavasti madalamast soost. Nad eemaldasid saadud relvadelt ehisdetailid ja kasutasid heast metallist relvi. Väärismetallidest osad koguti kokku ja peideti ära maa alla. Bütsantsi alal oli dokument, mis ütles, et 530 (536) aastal oli mingisugune saladuslik ilmastikunähtus. Väidetakse, et suur osa maad oli sel ajal ilma päikesevalguseta. See tõi kaasa ka põllumajandusliku saagi languse, näljahäda ja suure suremuse. Sel ajal võis ka Eesti alal olla mingi sarnane katastroof. Keskmine rauaaeg Eestis (450-800) on ajajärk, mil kerkib hästi palju linnuseid
annaabi.ee 
