On olemas ka praktiline eetika. Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. 2.Erinavaid eetikateooriaid. 1)Reeglipõhine eetika ehk deontoloogia - seab tähtsaks reeglid, sest need tähistavad õiget käitumist. Deontoloogia seab eetilised kohustused kõige olulisemaks ning konkreetne situatsioon ei oma tähtsust. Reeglipõhine mõtlemine on selge ja konkreetne, kuid ei ole paindlik erandite tegemiseks. 2)Tagajärjepõhine eetika ehk teleoloogiline eetika. Tagajärjepõhine ei lähtu reeglitest, vaid käitumise tagajärgedest. See nõuab tagajärjede mõjude hindamist erinevate osapoolte jaoks
.........................6 6. Kokkuvõte..................................................................................................7 7. Kasutatud materjal......................................................................................8 8. 2 2. SISSEJUHATUS Ärieetika kui teadusharu ja omaette mõiste pärineb USA-st 1970. aastate lõpul ja 80-ndate alguses. Ärieetika on olemuselt rakenduseetika, st ärieetika rakendab eetikateooriaid ärivaldkonna küsimustele. Ärieetika hõlmab endas mitmeid erinevaid aspekte, on oma olemuselt vastuoluline ning ärieetikas ei eksisteeri üheselt mustvalgeid vastuseid. 3 3. ÄRIEETIKA MÕISTE Ärieetika koosneb kahest mõistest: äri ja eetika, kus: äri on eesmärgipärane majanduslikku kasu taotlev tegevus ja eetika on inimmõtte ja käitumise mõõde, mis juhitud hea ja õige
rajatud stoitsism. Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi põhjalikult ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust. Võib väita, et just antiikfilosoofid sõnastasid esimestena väga kõrged eetilised standardid, mida Albert Schweitzer nimetas absoluutseks eetikaks. Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: · Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust (nt Kanti eetika); · Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); · Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks
MINU EETIKA Eetika on teadus meie käitumistest, tegudest ja olemustest. Puudutab kõike seda, mida me ütleme, teeme, kes me oleme ning mis on meie jaoks tähtis mida me väärtustame. Kõne all on teemad, mis on hea ning mis halb. Eetika keskne küsimus on: kuidas peaks elama? Eetikateooriaid on palju erinevaid, kuid põhilisi neist on kolm: tagajärje eetika, kohuse eetika ja vooruseetika. Tagajärje eetika ehk konsekventsialistliku, teoloogilise eetika tegusid hinnatakse, nagu nimigi ütleb, selle tagajärge järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. Olgu see siis hea või halb. Tegu ise ei ole oluline, peamiseks on selle tulemus. Tagajärje eetika omakorda jaguneb kaheks: Eetiline egoism ja utilitarism. Nagu nimigi ütleb, on egoismieetika vägagi egoistlik.
üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Neist seisab omakorda eraldi metaeetika, mis uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust, hinnatakse toimingu laadi (motiiv) (nt Kanti eetika); Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks
Kõige lihtsam on ajalooline klassifikatsioon. Siis saame nn klassikalised teooriad ja süüdisaja teooriad. Mõlemad on omakorda võimalik jaotada. Nii püüavad klassikalised teooriad vastata kahele küsimusele: missugune on õige inimväärne elu? Kuidas peaks inimene käituma? Enamik klassikalisi teooriaid ei tee nende küsimuste vahel olulist vahet. Need teooriad lähtuvad postulaadist, et kui me teame, mis on õige elu, siis püüame loomulikult ka nii elada. Nüüdisaja eetikateooriaid on klassifitseeritud peamiselt kolmel viisil: 1) subjektivistlikud ja objektivistlikud; - eristamise aluseks subjekti otsustus. Selle järgi on subjektivistlikud need lihtsad eetilised otsused (varastada on pahe), mis ei pretendeeri õigsusele ega ebaõigsusele, aga ka need, mis tulenevad subjekti seisundist ning mida peetakse kas tõesteks või vääraiks. 2) naturalistlikud, mittenaturalistlikud ja emotivistlikud;
(altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviidi seisukohalt, küss õigest eluviisist. Uusajal: Mida ma tohin teha? Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused/kohustused Eetika jaguneb kaheks Teoreetiline eetika normatiiveetika (konstruib eetikateooriaid ja põhjendab moraaliotsusi teoreetiliste raamistike sees), metaeetika (e. analüütiline uurib terminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning teooriate õigustamise viisi) Praktiline eetika konkreetsed moraaliprobleemid, kutse-eetika Moraal on normide süsteem normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: mäng (male, jalka jms), õigus, religioon, moraal, etikett Õigusnormid - seadused siis
· SOTSIAALSED KOKKULEPPED: - makrotasandil: globaalsed - mikrotasandil: ühiskondlikud või mitmesuguste gruppide (ettevõtte, klubi, perekond jne.) sisesed. Probleemid võivad kaasneda näiteks kui minnakse asju ajama teise kultuurikeskkonda (Euroopast Aasiasse). Eetika kategooriad: · Hea · Halb · Ausus · Õigus · Õiglus · Vabadus · Kohustus 1.3 Eetika põhiprintsiibid Tänapäeval eksisteerivaid eetikateooriaid võib liigitada kahe lähenemisviisi vahel: · teleoloogiline (konsekventsiaalne tulemust arvestav); · deontoloogiline ( nonkonsekventsiaalne). 1)TELEOLOOGILISED PRINTSIIBID Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Egoism 4 on standard, mis põhineb enesehuvil
inimestele kannatusi. Eetika saab põhineda vaid kaasatundmisel ja kaaskannatamisel. Leiab, et esteetika aitab inimese tahtest vabaneda. Tuleb tappa elutahe, sellega vabaneb kannatusest askees. altruism egoismi vastand EETILINE TELEOLOOGIA ...(teleos siht) mis on hea või halb määrab sihtmärk. Tähtis ei ole tee, vaid lõpppunkt. Utitilitarism maksimaalne heaolu võimalikult suurele inimhulgale. 20.saj. mõjukamaid eetikateooriaid. Tugineb meis kõigis olevale enesekesksusele, omakasupüüdlikkusele. Erinevalt eetilisest egoismist on omakasu püüdlikkus hea, aga hea seni, kuni töötab ühistel eesmärkidel. Esialgu oli suunatud sotsiaalpoliitikale. Eesmärgiks oli reformida inglise karistussüsteemi. Tänapäeval kandunud üle majandusse. Jeremy Bentham (17481832) utilitarismi rajaja. Inimene antud looduse poolt kahe asja meelevalda: kannatus ja nauding. Põhiasjad, mille najal inimene toimub
käituma nii ja mitte teisiti 2.Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Eristage teoreetilist ja praktilist eetikat. Millega tegeleb metaeetika? Teoreetiline eetika jaguneb : normatiiveetika ja metaeetika. Praktiline eetika jaguneb : rakenduseetika ja kutse-eetika. Normatiiveetika : konstrueerib eetikateooriaid, põhjendab moraaliotsustusi teoreetilistes raamistikes . Metaeetika : uurib eetikaterminite (hea/halb, voorus/pahe, moraaliotsustuse struktuur, jne) tähendust, väärtusotsustuste loomust.keskseks küsimuseks on faktide ja väärtuste vahekord. Rakenduseetika : Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. Kutse-eetika : tegeleb erinevate professioonide hea käitumise tavadega, väärtustega (arsti-eetika, õpetaja eetika) . Kutset e
neid ära tunda või identifitseerida. 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust? Normatiivne eetika uurib milles seisneb moraalne käitumine ehk milline käitumine on moraalselt õige ja milline on halb. Meta eetika uurib eetikatermineid endid laksumata otsustustesse, milline tegu on iseenest eetiline. Metaeetika erineb normatiiveetikast, mis konstrueerib eetikateooriaid ja esitab moraaliotsustusi mitmesuguste teoreetilisteraamistike sees. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline ehk tagajärje eetika deontoloogiline ehk kohuse eetika. Tagajärje eetika puhul teevad käitumise moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed, Kohuse eetika puhul on mõned teod vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Kui
järeldust. 1. Tee alati X! (üldine imperatiiv) 2. See A on X-i juhtum (üksikväide) 3. Järeldus: Tee A! (üksik imperatiiv) UNIVERSALISEERITAVUS: moraaliotsustusi esitades ollakse valmis seda üldistama kõikidele samasugustele juhtumitele. Kõikidele kehtib samalaadses olukorras seesama ettekirjutus. (Nt. “Sa ei peaks oma ülemuse tagant varastama” Printsiibid Hare’i järgi on moraaliarutlustes kesksel kohal moraaliprintsiibid. Leidub ka eetikateooriaid, mis ei põhine printsiipidel - nende järgi tehakse otsustusi vastavalt olukorrale ning ei järgita alati neidsamu põhimõtteid. Hare’i ei arva, et moraaliprintsiibid peaksid olema jäigad või muutumatud. Kuid ilma nendeta ei ole võimalik ka õppimine, sest hindama õpitakse tegude klasse teatud tüüpi olukordades, mitte individuaalseid tegusid. Mittenaturalism George Edward Moore: Principia Ethica, 1903. Seda peetakse metaeetikat rajavaks
tuletada imperatiivset järeldust. 1. Tee alati X! (üldine imperatiiv) 2. See A on X-i juhtum (üksikväide) 3. Järeldus: Tee A! (üksik imperatiiv) UNIVERSALISEERITAVUS: moraaliotsustusi esitades ollakse valmis seda üldistama kõikidele samasugustele juhtumitele. Kõikidele kehtib samalaadses olukorras seesama ettekirjutus. (Nt. "Sa ei peaks oma ülemuse tagant varastama" Printsiibid Hare'i järgi on moraaliarutlustes kesksel kohal moraaliprintsiibid. Leidub ka eetikateooriaid, mis ei põhine printsiipidel - nende järgi tehakse otsustusi vastavalt olukorrale ning ei järgita alati neidsamu põhimõtteid. Hare'i ei arva, et moraaliprintsiibid peaksid olema jäigad või muutumatud. Kuid ilma nendeta ei ole võimalik ka õppimine, sest hindama õpitakse tegude klasse teatud tüüpi olukordades, mitte individuaalseid tegusid 144. Mittenaturalism George Edward Moore:Principia Ethica, 1903. Seda peetakse metaeetikat rajavaks teoseks, ehkki sarnaseid vaateid olid teised
annaabi.ee 
