Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eestlaste asutused Venemaal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
xviii. , moodustustiste: , , , 13 . , , , . , väljarändeliikumine , 200 000 ( , 20% eestlaskonnast). Siirdunute 15 000 19. , . 7 Pc 40. c , . , , , . . , , . , , , . , , . XIX , , . XIX XVIII , . , : XIX XX . (-, , .), 80% , . , , . , 1920- . 500 , . 200 . . , . , 8 , , , , . 28 , ., , , . . 9 2 , , , : - ( migratsioonilainete , uusemigrandid). ,
Eesti keeles На русском языке null (0) нуль (0) üks (1 / I) один (1) esimene (1. / I) первый kaks (2 / II) два (2) teine (2. / II) второй kolm (3 / III) три (3) kolmas (3. / III) третий neli (4 / IV) четыре (4) neljas (4. / IV) четвертый viis (5 / V) пять (5) viies (5. / V) пятый kuus (6 / VI) шесть (6) kuues (6. / VI) шестой seitse (7 / VII) семь (7) seitsmes (7. / VII) седьмой kaheksa (8 / VIII) восемь (8) kaheksas (8. / VIII) восьмой üheksa (9 / IX) девять (9) üheksas (9. / IX) девятый
Kasutati maagilisi ja ratsionaalseid võtteid. Kaks tütart Hygeia (hügieeni jumalanna karika ja maoga) ning Panakeia (kaitses ravi ravimitega). Avicenna (Ibn-Sina) (keskaeg, Araabia kalifaat) 980-1037.a. Idamaade tuntuim arst. Sündis Kesk-Aasias. Kirjutas viieköitelise teose ,,Arstiteaduse kaanon". XII saj tõlgiti ladina keelde, anti välja üle 30 korra. Behring, E.v. (uusaeg, XIX saj) koos Kitasatoga valmistas 19.saj lõpul esimese seerumi difteeria vastu. Bourgelat, C. (uusaeg, XVIII saj) 1712-1779.a. Oli jurist -> läks sõjaväkke -> töötas tallmeistrina -> oli ratsakooli direktor -> andis välja raamatu -> lõi Lyoni kooli 1762 -> lõi Alfort'i kooli 1765. Kooli pidi looma, sest veiste katk möllas, hobused sõjaväes haigestusid + sõjakool, mis tõstis hobusearstimise prestiizi. Sai tutvuste kaudu rahad, rajas koolid. Brauell, F. (uusaeg, XIX ja XX saj algus) 1807-1882.a. üks mikrobioloogia rajajaid. Leidis verest siberi katku kepikesed. Tegutses Tartus
.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , . 1. XVII . 1. 2. (I II .) 3. II XV . 4. XV XVII . 2. XVIIXVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 18011860 . I 2. 1860--1890- . II. 18601870 . 4. XI . 1. 19001916 . - . 2. 19171920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 19411945 . 5. 19451991 . 6. 19922008 . . . , - . : « XVII .», « XVIIXVIII .», « XIX .», « XXI .». , , , - . ( 1 ();
, . (1814). I, , ( ). « » « » . 1845 «. », «. » . II «» , «» « » . , . 1852 , , , , , , VIII--XIX . XIX , , 1895 . . , . XIX () , . , , , « », XVII , . . . , , , , , , , . , - . . , XVIII , , , , , . , . ( ) , . ( , , , , , ) . 1929-34 48 . ( ) . , . . , , . , . 1956 . XX . . « » , , , . XIII--XX . XVI--XVIII, XVII- XX , XVI--XVIII, XVII . -- , « » , «» , « » , «. » , «» , « » , « » . , , , , , , , .
. : -- 1--5 , () -- 5--30 , ( -) -- 5--22 . -- (70--110 ) (176 ). -- 1,4 ²[1]. , 550 ²[5]. , - . , , . 1,5 , . - 62 . 18,1°, -- -6,1° C. , , . 2005 - 2,18 . , , 2005 4,5 [13]. ( «», «-», «», «» « » .), . . - . 150 . , 45 . 45 [14]. - , , , , , , , , . XVIII -- XIX : , - , , , , , I ( 1782), , . , , , . - 8 [33]. 2005 [34]. 2005-2008 . ( ) ( ), 5 , XVIII , . . . 2008 . (. 18 -- . 19 .). 2008 , , , , 2002 . , 650 , [35]. , (, «-», «- »), (« »), ( )[36][37] , [38], . , [39][40]. [41] UNESCO[42] -- . --
, , 1905 . , . 1929 . 1367 , , ( , ). -- « ». XV . (1475--79), (1484--89), (1487--91), (1505--08) -- ( ) . 1485--95 , III, : , . 1508-- 16 , . , . XVII--XIX , . 1635-- 36 , . XVII , . 1702-36 ( ., . . . ). 1776--87 ( ). 1812 . , . , , . , , , . 20 , 1815 1836 . XVIII , () . . . , . . , . . , . . . . . 1839--49 . 1844--51 . . 1935--37 , : , , , , ( 3--3,75 ). 1959--61 ( ). 1955 , . ( 1961 ). 1990 . 1485--95 . -- 2235 , 5 19 , -- 3,5 6,5 . . 20 . 3 , , , -- . -- , 80 . , XVII . , XIX . - - -- (), , 1586 .
- - - - , . ( 200) . , , , , , - , .. , . . e, e : , , , , - (, ). - , , 350 . , , , , , " ", . - II 1895 , . 400 000 . . , . - XIX ( . ), . -. 112 400 . 43 . 1703 I. -- , , . XVIII . . 1993 -. 1801 . , , I, , . , . a -. - - , " " ( 176 ). XVIII - . XX .
jne. · Oluline roll filmi üldise atmosfääri kujundamisel on kõlapildil e. sound'il. Mõned standardkujutlused: orel kirik; metsasarv jaht või mets; harf sillerdav taevas jne. ORKESTER Küsimused lk.31 Mida tähistas sõna "orkester" Antiik-Kreekas? Sõna "orkester" tähistas poolkaarjat koori tantsuplatsi teatrilava ees. Seda sõna kasutati selle tähenduse all veel ka XVII ja XVIII sajandil. Millal kujunes välja nn. klassikaline orkester? Nn. klassikaline orkester kujunes välja XVIII sajandi teisel poolel. Millal asus orkestri ette dirigent? Ainult orkestri juhtimisega tegelev dirigent ilmus orkestri ette XIX saj. algul. (Varem juhatas orkestrit esiviiuldaja, tsembalist või organist.) Millised on sümfooniaorkestri põhirühmad? Põhirühmad on: puupuhkpillid; vaskpuhkpillid; löökpillid; keelpillid. Millal tekkisid Eestis algelised orkestrid ehk nn. pillikoorid
Vene kirjandus Ajajärgud 1. Keskaja kirjandus XI-XVII sajand kiriklik, kirjutati romaane 2. Klassitsism ja eelromantism XVIII sajand 3. Romantism XIX sajandi algus 4. Klassikaline realism XIX sajandi keskpaik ja lõpp 5. Sotsialistliku realismi algus (kõrvuti sümbolismi, futurismi, akmeismi jt modernistlike suundadega) XX sajandi algus Vene kirjandus tekkis X saj lõpul XI sajandi algul Kiievi-Vene riigis. Olulisel kohal olid kultuurisuhted Bütsantsiga. Viljakalt arenesid eepilised rahvalaulud ehk bõliinad.
Käina Gümnaasium Referaat Petrodvorets Koostaja: Janno Valtu Juhendaja: Eldin Kuuse Käina 2008 ()- 29 -. " ". 1715 -I. . , , . . 1721 , ( -). 16- . - . (, , , ) . , I. 1723 - . . , , 1735 "". 60 , , . , , . I XVIII . . XIX . , . . 1995 . , , . : , XVIII-XX , . 4 1995 . () . , , , . . . - ( , , ) ", " . 1734 , 25- . , , , ( ). Kasutatud materjal: · http://www.serzh.ru/petergof/index.html · http://www.kulichki.com/travel/petergoff.htm · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D0%BE
kalleid materjale, mis jällegi iseloomulikud inglise juugendlikule liikumisele. 3.2 Neoklassitsistlikud tendentsid Kuna juugend püüdles rõhutatult uue ja ekstravagantse poole, siis õige pea sellele vastukaaluks hakati tagasi vaatama üldtunnustatud ja igaveste esteetiliste väärtuste poole. Ühena neist võiks käsitleda neoklassitsitlikke stiilisuundi ning sealjuures püüdlusi aristokraatlikkuse ja kõrgendatud vaimsuse suunas. Baltikumis tõusis huvi XVIII sajandi teise poole ja XIX sajandi alguse kultuuripärandi vastu. Selle näideteks on Türi lähedalt paiknev Laupa mõis (Joonis 9), mis näeb välja nagu katariina-aegne suveloss. Hoone mõjub tasakaaluka ja rahulikuna, kuid seinu katab rohke dekoor. Mõisamaja kroonib ilus mansardkatus. Neoklassitsistlikke elemente võib kohata veel näiteks Kärtsna mõisas (karniisid, liseenid, kolmnurkfrontoonid, risaliidid jne), Kehtnas (ülakorruse interjööre
Aasia lääneosas Homo sapiens neandertalensis ja Aafrikas ning sealt välja rändamas Homo sapiens sapiens) 2000 a eKr elas maailmas (Vana-Babüloni ja Egiptuse keskmise riigi ajal) umbes 25-30 mln inimest. Kristuse sünni ajal (keiser Augustus) elas ligikaudu 150-200 mln inimest, neist neljandik Rooma riigis ja teist sama palju Hiinas. Sanitaarolude ja elutingimuste paranemine tõi kaasa oodatava keskmise eluea pikenemise Põhja riikides XVIII sajandi 35 eluaastalt 70-75 eluaastani. XVI sajandi akguses elas maailmas umbes 500 mln inimest. XIX sajandi esimese veerandi lõpus 1 mlr inimest. Aastal 1900 1,59 mlr inimest. Aastal 1960 3,02 mlr inimest. Aastal 1999 6,0 mlr inimest. Käesoleval aastal täitus 7 mlr inimest. Robert Thomas Malthus (1766-1834) teooria kohaselt kasvab rahvaarv geomeetrilises progressioonis (2*2*2...), elatusvahendite hulk aritmeetilises progressioonis (2+2+2...). Seni
mm XVI XVII 147 × 82 100 roheline barokk ja rokokoo kuni mm XVIII raud- ja 153 × 82 XIX 200 kollakaspruun klaasarhitektuuri mm kuni XX ajastu
Wlodzimierz Tetmajer. Kihlus. 1895. Õli, lõuend. Szczecini rahvusmuuseum. Näitusel ,,Metafoor ja müüt" on palju selliseid teoseid, mis on seotud müütilise või tegeliku Poola ajalooga. Kas poola kunstnikud on oma ajaloo suhtes iseäranis tundlikud? Mõistmaks paremini XIX ja XX sajandi kunstnike ja nende loomingu suhestumist kodumaa ajalooga, peaks meenutama Poola dramaatilist olukorda XVIII sajandi lõpust kuni XX sajandi alguseni, mil riik oli jagamiste tulemusel sattunud enam kui sajaks aastaks kolme okupandi, Venemaa, Preisimaa ja Austria võimu alla. Enamik selle pöördelise ajastu kunstnikest nägi okupatsioonivõimude terrorit oma silmaga või koges kaudselt, mis selgitab toonaste traumaatiliste läbielamiste sagedast üleskerkimist nende loomingus. Poola kunst on alati olnud tulvil sümboleid ja tähendusi. Mis võiks olla selle sümbolite keele eelistamise põhjus?
10 X decem 58 LVIII duodsexgint 11 XI ndecim 59 LIX ndsexgint 12 XII duodcim 60 LX sexgint 13 XIII trdecim 61 LXI sexgint nus 14 XIV quattuordecim 62 LXII sexgint duo 15 XV qundecim 63 LXIII sexgint trs 16 XVI sdecim 64 LXIV sexgint quattuor 17 XVII septendecim 65 LXV sexgint qunque 18 XVIII duodvgint 66 LXVI sexgint sex 19 XIX ndvgint 67 LXVII sexgint septem 20 XX vgint 68 LXVIII duodseptugint 21 XXI vgint nus 69 LXIX ndseptugint 22 XXII vgint duo 70 LXX septugint 23 XXIII vgint trs 71 LXXI septugint nus 24 XXIV vgint quattuor 72 LXXII septugint duo 25 XXV vgint qunque 73 LXXIII septugint trs
-. XVII , - . (1636--1637) . 1624 -- 1625 () , . -- « » ( ) -- ; , , , , , , . - - , -. , . - , -- - . , -- , , , . , , , - . ( ) ( ), ( ) -- ( , ). 1679--80 - , , . - ( ). 1689 , . 1702--03 « » -- - , 1720--30- . -- « ». 1707--08 ( ; . - XVIII ). 1700--21 - . 1730- , (, , ). 1780- . ( , - , ; 1786). - ( ). . 1804 - . I (1812) - 1814--15 . . ; - , , . 1818 - . . . - ; . - XIX . 1874--83 . , , . 10 1917 -- . 7 1918 . . . . « », 1950 . 1918 ( 7 1941, , -- 24 1945). ( , , . ). 1924 . . ( 1930 , . . ). 1930- .
XV sajandi alguse paiku hakkasid mõisad omandama juba teoorjusliku suurmaapidamise jooni. XV-XVI sajandi vahetusest hoogustus teoorjusliku mõisamajanduse areng, kuna kujunesid soodsad tingimused vilja eksportimiseks Läände ning mõisnikel tekkis majanduslik huvitatus oma põldude laiendamiseks. See olenes aga talupoegade tööjõust, sest selleks ajaks oli teotöö saanud täielikult mõisamajanduse nurgakiviks. XVI sajandist kuni XVIII sajandi lõpuni toimus mõisamajanduse areng mõisatevõrgu ja mõisapõldude laienemise näol. Oma põhiosas kujunes mõisate võrk Eestis välja XVII sajandi lõpuks. Kuni XVIII sajandi keskpaigani said mõisad oma rahalised tulud peamiselt teravilja müügist. Juba XVIII sajandi teisel veerandil oli mõisates hakanud arenema ka viinapõletamine, mis võimaldas realiseerida teravilja soodsamalt. Põhja-Eestis oli mõisamajandus pea täielikult allutatud viinatootmisele
C , , , -- . -- - , . , 65 . 36 . . 105 ², , 87 ² . . , . III . . . . 6- 53 . . 52 . . , . . , . . II : 1190 , 1210 -- . . XI -- , . XIII , , ( ) «» , . XIV , . XIV , - , . 1844 , . 39 . 16- , . XIX 5 21 , . , , , . 90- XIX XX , « », . , 1944. 68- , , , , , . , , , . -- , XII , -- XIX . , , , 1889 . , . -, , , «» . . , , . 1960- . , . , , . , . , . -- , . 1886 ,
2008 . Semi- 83 . , , , , ( Oblast), ( Oblast), , , , , , , . , , , . 17.075.400 . , ; 142 , - . 40% , spanning 11 landforms. world' s , . world' s world' unfrozen s. Nation' s . 3- 8th . Vikings , Slavic, Kievan Rus' , 9th 988, Slavic . Kievan Rus' . Kievan Rus' , . reunified Kievan Rus'. XVIII , , , eastward . , world' s . . 1991, . G8. 5 world' s . . Slavic, Kievan Rus' , 988, Slavic . Kievan Rus' , Mongol 1230s. , , Kievan Rus'. 13th , . XVIII , , eastward . Russia' s . XIX halfhearted. serfdom 1861, . serfdom 1914, Stolypin, 1906
VIIUL 8.r Viiuli Ajalugu Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna- Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsaimaks sünnikohaks sai pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. Ehitus Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava
reziimi, mobiliseerida poliitilist liikumist ja luua teatud mõtteline korrastatus poliitilise elu tavapärases segaduses. Ideoloogia annab enamasti lihtsaid vastuseid inimestele, kellel pole ei aega ega kalduvust süüvida nendesse keerukatesse ühiskondlikesse jõududesse, mille haardesse nad on sattunud ning mis näivad põhjustavat neile teenimatuid kannatusi. Poliitilises ideoloogias kasutatakse sageli mõisteid ,,parempoolsus" ja ,,vasakpoolsus". Need mõisted on pärit XVIII sajandi lõpust Prantsuse revolutsiooni päevilt, mil rahvusassamblees pandi tähele, et alalhoidlikult meelestatud saadikud istusid juhataja poolt vaadates saali paremal tiival, uuendusmeelsed aga vasemal. XIX sajandi esimesel poolel domineeris Euroopa poliitilises elus kaks peamist suunda: · Alalhoidlik-konservatiivne, mida nimetati parempoolseks ja · Vabameelne-liberaalne, mida nimetati tollal vasakpoolseks. KONSERVATISM
kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Keskaegsetest erinevatest keelpillidest kujunesid renessanssi ajal tänapäevaste keelpillide lähemateks esivanemateks viola da gamba, mida mängiti põlvedel või põlvede vahel hoides ning viola da braccio, mida mängides õlale või rinnale toetati. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. Antonio Stradivari loodud mudel on olnud eeskujuks valdavale enamusele pärast teda valmistatud viiulitele. Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsaimaks sünnikohaks sai pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. XVI sajandi teisel poolel levisid viiul ja selle meisterdamise kultuur kiiresti
(. drama -- ) -- , . , . , , , . , . , -- , -- . , . , , , , . , . , , . (), , . -- , , -- , , . -- , , , , . . , , -- (70--80 . ), 3--4 . , ' . "" . . , , . , , . "" . , : -- , -- . "" , , , , . : , . (. tragdidia tragos -- , ode -- , , ) , . ' . . , , -- . . . . -- , , , , -- . . "" , , "" . . ' ( ""): 1) (); 2) ; 3) ( ); 4) ( ); 5) ; 6) . -- , . ' . (. komodia komos -- ode ) -- , . . , , , . , . , , . . "", "", "" , . . , , . , .
a 19. ea e e e a . XIX - XX . . . ( , , , , , , , , ). XIX . 1861 . c , , 1820- . , . , 1856 . 1861 . , . . . 18501860 . . 18671868 . . 18801890 . - , . 1897 . 4082 . XX . 44 . , , ae , . e oae a e.
. 3 ?" ,, ?" ,, . 7 200 ." (, 2009, . 32.) 2. , , 3. , 4. II. - , . - - - 1. 1.1. " , ? ". 15 . 124 71 , 35 , II, 10 II, 5 . 1.2 . , , . 1.3 . , :" ?" 2. . 2.1 . , . , 1867 7 200 000 , « ». ? - - , . , . , I, . 1741 , , , , . XVIII XIX , . - . , , . 1788 . 1821 , . 1824-1825 , . 1854 . . 1859 1867 . . 2.2 2.2.1 II . . II . . 1867 , II 1796 y. 2.2.2 , , . , . , « » , , « », «». , , 100 .. , , . , . . , . . . . 99 - . ,
P H: X C H: C 2011 O 1. B........................................................................cmp 4 2. pmy ...........................................................................cmp 5 3. ...............................................................cmp 6-8 4. ..........................................cmp 9 5. P...........................................................................cmp 10 6. Y ........................................................................cmp 11 B , u . "", . , , , . Tapmy (. Tartu, . Dorpat, Dörpt; 1030--1224 1893--1919 ) , 1224-- 1893 . (, ) -- (. ). 1030 ( , « ». , . : 58°2200 . . 26°4300 . . / 58.366667° . . 26.716667° . . (G) (O) () 58°2200 . . 26°4300 . . / 58.366667° . . 26.716667° . . (G) (O) () 1030 , 98 561 (2011) (80%) (16%) UTC+2, UTC+3
Tallinn 2009 , . . 58°235 . . 24°317 . . (G) : : : : 1251 : 32.22 ² 44568 . (2004) (. Pärnu) -- - 45 (2004). . , . . , XIX , 1838 . 1251. . , -- . 1710 . - . . 200 . , XVIII , () . 1860- () . 1843 . . , . . 1837 . . 1913 . 15 ( - - ""). 1915. , "" , - . - 25 1918.
- 1. 16 1703 , I. - -- -- . -- . I . 1712 1918 . - 1825 . 1837 - -- . 26 1924 II . . . , , 1917, . 2. - , , , , , , , . XVIII -- XIX : , - , , , , , I , . , , , . , , , , , . , . UNESCO . -- . -- , - . 1950 -- 80- . , , . 3. 3.1. . «», , . 2007 . 3.2. - «» I. 1718 - - , . XXI . .
sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. XVI sajandi teisel poolel levisid viiul ja selle meisterdamise kultuur kiiresti eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale ning mujale Euroopasse. Tuntuim prantsuse viiulimeister oli Jean Babtiste Vuillaume. Prantsuse Revolutsiooni ajal levima hakanud antiigi-ihalus tõi kaasa ka huvi
NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU 2017 JA ÜLDLAULUPIDU 2019 Valmistaja: Diana Lanevskaja XII NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU "MINA JÄÄN" XII noorte laulu- ja tantsupidu 30. juuni - 02. juuli 2017 · 2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo keskmes on noore põlvkonna side oma maa, kultuuri ja vanema põlvkonnaga, mis koonduvad ühise mõiste alla "juured". · See on pidu, mis sündinud ajal, kui taas vajame oma juurtelt rohkelt tarkust ja jõudu, et osata hoida ja edasi kanda meie esivanemate tarkust, meie olemise viisi. · Laulupeol teevad oma dirigendidebüüdi 14 noort dirigenti ning lavale astuvad ligi 40 tuhat XII NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU "MINA JÄÄN" · XII noorte laulu- ja tantsupeol osaleja on vabas Eestis sündinud põlvkond, kelle jaoks maailm on lahti, kuid kelle juured jäävad ikka hoidma sidet selle maag
, - , -- , -- . 3 794 . 1 521 4,2 . ². -- , , , 45 226 ². -- , ; , -- . -- , . . : , . , , . , . ( ) , . : . (64 ) . XI--XV . , T ( , , 80 ). c . 1404 , (), . (), XIX -- ), ( 9,6 ²). , , , . . ( ) 8 , . 45 , . (45.6 ). · , 1900 , , , , , . , . 185 - . 37 - ; 9 . 100 000 . 29 2009 98 532 . , . 79,0 % , 17,0 %,
-- , . . 1555-1561 . , . , . . . B. . B. . . 1754 , 1755 . 15 - , 41 , 300 . 26 1755 . . . , 40 000 250 000 . 12 1928 . , . . . , . , . . , XVIII--XIX , , . , , - - . , . . 1895 1917 - « II». II 21 1872 , . !
annaabi.ee 
