K T p Pooep : : 1, 3 (Rahvuspüha): 24 (Riigipea): : (Riigikord) : : : 45 227 2 1450,2 681,6 : ; 768,6 : , , 50,5% , 20% , 9,2% ( 1521), 6,1% 1000 o : 318 (Euroopa suurlinnad Tallinna läheduses) 85 310 350 375 600 1050 1210 1395 . , . , , 11 700 , 50 000 , 17 000 , 17 000 , 800 , 600 , 100 . , "" . !!!
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ..........
10 · 45227 2 · 17075400 2 · · 343 10000 · · 339 2500 · 1,3 . · 142 . · 115 · 9 · 2.9 /2 · 8.3 /2 · 71.8% · 79.83% · 21.6 % · 3.83 % · 2.1 % · 2.03 % · 1.3 % · 1.15 % · 0.91.7 % · 1.13% · · · Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, · , kui kaunis oled sa! . , Ei leia mina iial teal ! see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, · , , kui sa, mu isamaa! , ! , ! ! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; · sind tänan mina alati . ja jään sull' truuiks surmani, ! mul kõige armsam oled sa, !
Kristjan Jaak Peterson (14. III 1801 Riia - 4. VIII 1822 Riia) Päritolu Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 aastal. Kristjan Jaak sündis perre kolmanda lapsena 1801 aastal. Lisaks temale oli peres veel kuus õde-venda. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Haridus Kristjan Jaak Peterson omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse, tänu mitmete baltisakslaste toetus ele. Kristjan Jaak alustas oma õpinguid Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumis, kus algas Petersoni vaadete kujunemine ja oma mõtete värssidesse vormimine, õppis ta 1815-1818 aastani. Andeka noormehena läbis ta gümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Ta õppis jaanuarist 1819 kuni maini 1820 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas
9 2008/2009 . - - . - , , ; - ; - . : - - : : . 2,2
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht Kirjutada Mehhiko restoran. Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega on õige kirjutada Tallinna vanalinn. Õige on Alexanderi tehnika, mitte ,,aleksandertehnika". Rahaühik euro on väikese tähega. Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). Head uut aastat! Suure tähega on ainult lause esimene sõna. Õige on kirjutada Euroopa keeled. Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. Õige on Eesti kitsejuust. Kirjutage zen-budism. Sõnaühend kuninglikud õhujõud on väiketähtedega. Ühendis Rootsi massaaz on esimene sõna suure tähega.
- Ma arvan, et sul on vaja minna juristi juurde. Kui palju sa hakkad seda asja ise uurima? Vaja kaasata professionaalid – tegi Kristjan ettepaneku. - Aga kust ma leian juristi? - üllatus Andres. - Ma rääkisin oma õe mehega, ta on praegu Moskvas. Tema ütles, et tal on üks tuttav, kes töötab juriidilises büroos. Ta andis mulle juristi telefoninumbri. Vot võta, helista. Tema nimi on Krasnov. Väga konkreetne, asjalik inimene. Andres hüppas kohe telefoni juurde. - Halloo! - ümises õrn naisehääl. - Halloo! Härra Krasnov? Halloo! - Ei, tema sekretär. - Halloo! Vabandage, halvasti on kuulda. Halloo! Ma helistan uuesti. Esmakatsel ei õnnestunud. Andres valis numbri veel kord. - Halloo! - See olen jälle mina. Minu nimi on Andres. Ma olen Eestist. Ma tahan rääkida härra Krasnoviga. On ta kontoris? - Ei, ta läks välja. - vastas sekretär. - Aga kus ta on? - Aga mis küsimuse asjus Te olete? - Mulle vanaisa jättis päranduse... - Aa... See muudab asja... Just praegu här
Kirjalikud allikad jagunevad: Primaarne allikas: on esmane allikas nt. õpperaamat. Tähtsad allikad: arhiiviallikad, ajalooline allikas: arhiivist leitav algmaterjal. Ajallooallikateks on nn õigusaktid, erakondade materjalid, memuaarid, perioodika, kroonikad, diplomaatilised dokumendid jne.Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kontekstis midagi . Pigem on nad esmaallika töötlused ja jutustava iseloomuga. Tekst- e. märgisüsteem. Kontekst taust e. infoväli, kaastekst, mis aitab sõna või teksti mõista. Et teksti mõista on vaja teada konteksti. Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Varjatud tekst nn ridadevahele kirjutatu. Allikas- informatsiooni allikas Palimpsest- kustutatud, alt välja kumav tekst Välisne allika kriitika- välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused. 2
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18
.............................................21 SISSEJUHATUS Tänapäeval on väga populaarne keelte õppimine. Kui rohkem sa tead keeli, seda palju rohkem sa saad olla konkurentsivõimeline meie suures Maailmas. Keeleoskus sarnaneb kõikide teiste oskustega. Keele omandab vaid see, kellel on piisavalt võimalusi selle kasutamiseks. (Kleinschroth 2000: 224) Eesti keele õppimine on ka oluline, kui elad Eestis, sest ilma eesti keele valdamist ei saa töötada ega õppita. Mina valisin teema ,,Eesti keele võõrkeelena õppimine.Eesti keel välismaal", sest see puudutab minu erialad. Käesolev töö aitab mind paremini saada aru,kuidas saab kiiremini selgeks õppida eesti keelt ja ka vaadelda, kus kasutatakse eesti keelt välismaal. Töö eesmärgiks on uurida, kuidas saab paremini õppita eesti keelt, kui ta on Teile võõrkeel ja milliseid meetode saab õppimiseks kasutada. Samuti töö eesmärgiks on
Klassikirjand ,,Eesti head ja vead" Eesti on arenenud riik Ida-Euroopas, mille rahvaarv küündib 1,3 miljonini. Eesti pindala on ligikaudu 45 000 ruutkilomeetrit, mis on teiste riikidega võrreldes üsna pisike number. Eestimaa ei pruugi olla pindalalt suur, aga see-eest oleme me vaimult suured. Vanust pole samuti palju, kõigest 20 aastat. Eesti riik on sobilik nendele, kes otsivad rahulikku elupaika Euroopas koos toreda elanikkonnaga ja paljude võimalustega äraelatumiseks. Eesti on riik,
Allikaõpetus- ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid. Esmane allikas on kõige olulisem allikas, algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad. Sekundaarne allikas- mingi eesmärgi uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole
Vadjalased. Üldandmed: Lipp ja vapp Sinised alad lipul sümboliseerivad veekogusid, v-tähe kujuline valge tähistab veekogude vahele kiiluvat randa ning märgib ühtlasi vadjalaste etnonüümi algustähte, punane rist lipul sümboliseerib aga vadjalaste jumalakartlikkust ning aastasadade pikkuseid kannatusi ning üleelamisi. Sama sümboolikaga on ka vapp. Nimetused Vadjalaste enesenimetusteks on olnud vad'd'alaizõd, vai rahvaz, maavätsi, samuti seostatakse vadjalastega alates 9. sajandi lõpust vene kroonikates ja dokumentides esinevaid tsud ja vod' etnonüüme. Asuala Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi
. , . , -- . 50 . 45 226 ². . -- 1 340 935 ( , ). : -- 68,6 %, -- 25,6 %, -- 2,1 %, -- 1,2 %, -- 0,8 %, -- 1,7 %. : - , - , - -. : - , - ; - , , , , ; , "", , . : (396,9 , 29,6% , 1.01.2007); (102 ), (66,7 ), - (45,4 ) (44,1 ). 1 500 . , 2 900 . , . . , ( ), . . , . 15 : --- --- . -- -- . -- -- . --- --- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . -- -- . 1 - 24 - 24 - 20 - 10 - 24 - 1 - 25, 26 -
Eesti NSV Pildi slaidid 2. 1. 4. 3. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11 . 12. 14. 13. 15. 16 . 17. 18. 19. 20. 21. Miks valisin just need pildid? (tähtsus) 1. Pildil Eesti NSV lipp. Valisin selle pildi ,kuna see on üks Eesti NSV liidu sümbolitest. Igal NSV Liikemesriigil oli minngi oma eripära lipul(Eristus Läti NSV lipust terava tipuga lainete poolest).See lipp võeti kasutusele 6. veebruaril 1953. 2. Pildil Suur Eesti NSV Riigivapp. Valisin selle pildi, kuna see on teine üks tähtsamaid Eesti NSV Liidu sümboleid. Vapilt võib lugeda ka propagandat ,kuna kirjutatud sinna eesti ja vene keeles kiri "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" 3. Pildil on Nikolai Karotamm. Tähtis selles poolest, kuna tema oli EKP Keskkomite esimene sekretär ta juhtis EKP-d sisuliselt aastast 1941
Eesti Tony Jürisaar PM21 Eesti Vabariik Riigihümn:Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Pealinn:Tallinn Pindala:45 227km² Riigikeel(ed):eesti Ametlik(ud) keel(ed):eesti Rahvaarv:1 286 540 (1.01.2013) Rahvastiku tihedus:28,6 in/km² Riigikord:parlamentaarne Vabariiki President: Toomas Hendrik Ilves Peaminister:Andrus Ansip Iseseisvus:24. veebruaril 1918 taastati:20. augustil 1991 SKT:25,784 miljardit USD(2011) SKT elaniku kohta:19 375,101 USD Rahaühikeuro :(EUR) Ajavöönd:Ida-Euroopa aeg+2 GMT talveaeg, +3 GMT suveaeg Tippdomeen:.ee ROK-i kood:EST Telefonikood:372 Ülevaade Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud
Venekeelse trükise toimetanud Ludmila Dubjeva Filmikatkendid tõlkinud eesti keelde Angelika Kroonmaa, Jana Tali, Alias Tõlkeagentuur Filmikatkendid tõlkinud vene keelde Jana Tali, Alias Tõlkeagentuur Kujundanud Olger Tali Trükitud trükikojas Võru Täht CD piltide ja kaartide tehniline teostus: Kaspar Oja DVD filmide tehniline teostus: OÜ Vesilind CD ja DVD tiražeerimine: CD Lahendused OÜ ISBN 978-9949-13-996-5 3 Eessõna Käesolev õppematerjal on valminud Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja Living History Forumi (Rootsi) koostööprojekti raames ning seda on rahastanud Eesti Vabariigi Valitsus ja rahvusvaheline holokausti uurimise ja holokaustiteemaliste haridusprogrammidega tegelev organisatsioon International Task Force (ITF). 2005. aastal peeti Pühajärvel täienduskoolitusseminar, kus õpetajatega arutati, missugust õppematerjali oleks kooli
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25
Koolireform 19. sajandi alguses 2017 Tähtsamad aastaarvud Eesti hariduses 19. sajandil: 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. 1802. Tartu ülikooli taasavamine. Teemaks oli maarahvale koolisüsteemi kujundamine. 1816. Eestimaal Talurahvaseadus. 1830. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine. 1832. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. Õpetajaid hakati välja koolitama. 1840. Usuvahetusliikumine. 1841. Esimene tütarlastekool. 1849. Kooliseadus nõudis juba sellele ajale kohaseid õppetarvikuid oma koolikogukonnas. 1860. Eesti Aleksandrikool. 1878. Ühtne õppeplaan ja programm. 1885. Uus koolikorraldus. 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks.
toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need, kes haigust põdenud (Vanas Maailmas suri umbes veerand haigestunutest), enam ei haigestu, viis kunstliku nakatamiseni. Alustasid seda araablased, kasutades inimestelt pärit ,,rõugelima". Protseduuri tuntakse variolatsiooni nime all. 1718. aastal tõi Mary Montague (1689-1762), Briti Konstantinoopoli saadiku naine (kes oli, muide, mh ka feminist) kombe Euroopasse. Inglismaal ja Euroopas oli variolatsiooni praktiseerimise puhul tegemist sageli kõrgkihtide hobiga, nt 1721. aastal soovis end varioleerida Briti kuninglik perekond. Selleks sooritati kõigepealt inimkatseid. Vangid,
ÜLDINE USUNDILUGU Õppejõud Ringo Ringvee 11. sept 2007 C. Partridge ,,Maailma usundid" T. Kulmar ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik" Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks
Pagulus Ühiskonnaõpetus Janeli Adermann Kui palju? Miks? ÜRO hinnangul oli 2010. aastal Pagulane põgeneb isikliku maailmas 43,7 miljonit põgenikku, kes tagakiusamise ja rõhumise eest. olid sunnitud välise surve mõjul oma kodudest lahkuma. See on suurim arv Sageli on põgenemise ajendiks viimase 15ne aasta jooksul. sõda, nälg ja vaesus. Aastal 2000 oli maailmas arvestatavalt Pagulaseks loetakse ka isikut, kes näiteks 22 miljonit pagulast. on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi
Balti kett http://www.thebalticway.eu/wp-content/uploads/2014/06/gallery.jpg Balti kett Oli suur poliitiline meeleavaldus, mis toimus 23. augustil 1989 aastal, nii Eesti kui ka Läti ja Leedu aladel. Baltimaad olid kaotanud vabaduse pooleks sajandiks. Sellega taheti näidata maailmale, kui suur on Baltimaade vabadustahe. Taheti ka tähelepanu juhtida MRP salaprotokollide, mis tõi kaasa Baltimaade okupeerimise, suure NSVL poolt. Balti kett Katkematu inimkett Tallinnast läbi Riia Vilniusse. Oli 620 km pikkune 2 miljonit inimest, 400000 Eestist http://balticchaintour.com/wp- content/uploads/2011/04/image0006.jpg(21.05.2017) Sel samal nädal ilmunud lehes Reede on kaanel kirjas: ,,Me nõuame: Vabadus! Vabadus! Vabadus!“ Seal ilmus ka artikkel MRP kohta, kus Edgar Savisaar lükkas ümber NSVL valed MRP kohta
Eesti iseseisvumine Iseseisvuse eeldused Iseseisvuse eeldused jagunevad kolmeks: · Kultuurilised eeldused · Majanduslikud eeldused · Poliitilised eeldused Iseseisvuse eeldused · Iseseisvuse kultuurilised eeldused kujunesid välja 19. sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest.
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga.
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat"
pealkirjadega eesti ja vene keeles: "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" ja all tähed "Eesti NSV". Vapi ülaosas oli viieharuline täht. ENSV riigilipp oli punast värvi kangas, mida läbib sinine laineline vööt kahe valge triibuga ülalpool, kujundades kuus teravatipulist lainet piki lippu. Lipukanga ülemise punase osa vasakus ülemises nurgas lipu pikkusest ühe kuuendiku kaugusel vardast on kujutatud kuldne sirp ja vasar ning nende kohal kuldääristuses punane viisnurk. ENSV LOOMISE POLIITILISED KÄSITLUSED__________________________________ Eesti NSV tekkimise kohta on olemas mitmeid erinevaid poliitilisi käsitlusi. Valdavad käsitlused on, et Nõukogude Liit ja Nõukogude Liidu väed okupeerisid Eesti Vabariigi. Sellele vastandub käsitlus, et Eestis toimus NSV Liidu kaasabil juunipööre, mille tulemusel tekkis ENSV. Mõlemas käsitluses tõlgendatakse samasid sündmuseid erinevate poliitiliste
Eesti keel kujunes välja ja seda hakati kõnelema ligikaudu muinasaja lõpul. Täpsemalt tekkis see kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Teada olevalt sai eesti keelt esimest korda paberil näha alles 13. sajandi esimesel poolel. Millised aga olid täpsemalt esimesed eestikeelsed kirjapanekud ja teosed? 1 Esimene ajalukku jäädvustatud eestikeelne lause Esimeseks eesti keeles jäädvustatud lauseks on ,,Laula, laula, pappi!" 1. Need on sõnad, millega Saaremaa paganlikud eestlased pilkasid vangivõetud kristlikku misjonäri Frederici Alt-Zellest ja tema nimetut kaaslast, kui nad neid 1215. aastal enne tapmist piinasid, nii nagu seda kirjeldab Chronicon Livoniae, mille pani umbes aastatel 12241227 kirja Liivimaa saksa preester Henrik
Tema arvates põrkavad kiired läänes kõvemini vastu maad ja neist eritub rasvast higi. Selle uhuvad ookeani vood Germaania randa." Nende muinasjutuliste seletuste üle pole põhjust naerda, sest veel enam kui poolteist aastatuhandet hiljem olid vanad kujutelmad nii sügavale pähe kulunud, et üks saksa õpetlane arvas: "Merevaik on randa uhutud ning rohke soolaga segatud ja kokkupressitud merevaht, mis on õhu käes ning päikesekuumuses kuivanud ning ütlemata kõvaks kivistunud ..." Alles 1767. aastal kirjutas Samuel Bock raamatu, milles ta tõestas, et merevaik pole midagi muud kui kivistunud puuvaik. Igatahes vaik, nagu me tänapäeval teame, mida higistasid neljakümne või rohkem miljoni aasta eest välja Põhja- Euroopa troopikataimestiku ammu väljasurnud männid. Mõnelegi merevaigu tükile väärtust lisavad putuka-ja taimejäänused toovad sõnumeid kaugest ürgajast, millal kujunesid mäed, mis veel tänapäevalgi meie maa
24.RAHVUSLIK LIIKUMINE.VASTUSED (2016,Eesti ajalugu I, Avita 2005,lk.152-157) 1.Millal algas rahvuslik liikumine? 1860 2.Millised olid liikumise eeldused? Majanduslik arenemine. Eesti haritlaste teke, koolihariduse teke 3.Mis oli rahvusliku liikumise tulemus (eesmärk)? Olla eestlane, emakeelse rahvahariduse edendamine, 4.Kes olid väljapaistvamad juhid? Johann Voldemar Jannsen Jakob Hurt Carl Robert Jakobson 5.Millised linnad ja piirkonnad kujunesid liikumise keskusteks? Tartu, Peterburi, Viljandimaa 6.Kes olid nn. Peterburi patrioodid? Johann Köler 7.Nende hulgas on ka Eesti esimene elukutseline kunstnik. Kes, nimetage tema maale? Johann Köler. ''Tütarlaps allikal,, ''Ema portree,, ''Isa portree,, 8.Keda hüüti Postipapaks? Johann Voldemar Jannsen 9.Millised olid olulisemad ärkamisaja üritused ja ettevõtmised (aasta ja sündmus) (6-10)?
juttu sel ajal ei räägitud. Toit koosnes enamasti leivast ning kördist, kuhu oli sisse segatud jahu, kartul, naeris, kaer, piim, liha või heeringas. Mõisnik võis talupoegi müüa kui see talle endale kasulik tundus. Koormised ning teotööd olid väga kurnavad ja rasked, kuid eestlased suutsid hakkama saada. Kultuur ja vaimuelu 18. sajandil Peeter I oli Balti erikorraga lubanud luteri usul säilida. Vene usku peale ei surutud. Läbi usu jõudsid kõik uuendused eestlasteni. PIETISM HERNHUUTLUS (vennaste RATSIONALISM / koguduse liikumine.) VALGUSTATUS Tähendus Pietism oli Saksamaalt alguse Usuvool, mis propageeris Usuvool, mille saanud usuvool, mis taotles usuvagadust, alandlikkust ja eesmärgiks oli rahva usu sügavamat sisemist kõlblust. harimine ja