37. Eesti muinasaja lõpul 6.12. sajandit peetakse Eesti ajaloos muinasajaks. Tolleaegse inimese jaoks oli kõige olulisem tema suguvõsa. Tähtsamate suguvõsade liikmete seast valiti välja pealikud. Arvati, et tähtsamad otsused võttis vastu pealike kogu või rahvakoosolek , aga kindlasti polnud siis inimest, kes üksinda rahva üle otsustaks. Suure osa elanikkonnast moodustasid vabad maaharijad. Inimesed, kellel endal maad polnud, rentisid selle teistelt või elatasid end sulasteteenijate, käsitööliste või kaubitsejatena. Ühiskonna madalamal astmel olid orjad. Nad mängisid suurt rolli majapidamistes, nende hulgas võis olla nii sõjaretkedel vangi langenud, orjaturgudel ostetuid, kui ka kohalikke. Eestlased arvasid enne ristiusu...
Oli mida kaitsta. Mägilinnus, Kalevipoja säng, linnus-asula. 9. Naabrid- päris-soomlased, hämelased, karjalased(ingerlased= soome+vene), isurid, idaslaavlased, liivlased(soome-ugri), balti hõimud(latgalid), nemgalid, seemid, götalased, svealased, viikingid. Eestlased suutsid küllalt tugevale vastasele(viikingid ja muud skandinaavialased) küllalt tugevat vastupanu osutada ja sooritada vasturetkigi. Idanaabritega olid suhted üsna rahumeelsed kuni 10.saj 10. Tegevusalad muinasaja lõpul- maaharimine, kolmeväljasüsteem, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesindus, relvasepad, pronks-ja hõmeehete meistrid,
Kas nad võtsid oma koerad rüüsteretkele kaasa? Leiti ka jahikulliluid. Seega võis seal ka hoopis midagi muud toimuda. Tegemist võis olla meestega, kes tahtsid Saaremaad endale ja hakasid oma residentsi rajama, aga kohalikud ajasid nad minema. Osa nooleotsi on 31 leitud laeva pardalt, osa meeste seest, osa laeva ümbert. Nooleotsad olid tüüpilised Skandinaaviale. Sellest ka teooria, et seal võisid võidelda skandinaavialased omavahel. Skandinaavlased tegutsaesid Kuramaal Grobinas mitu sajandit. Põhiosa linnuseid oli Ida - Eestis ja Kagu - Eestis. See viitab ohule idast. Umbes 6. saj idaslaavlased hakkasid liikuma põhja poole, selle tagajärjel balti hõimud osaliselt liiguvad eest ära. Ja asustasid suure osa Põhja – Lätist. Kääpad on liivakuhemikud, tavaliselt männimetsa all, ümara põhiplaaniga, 5-6 m, või on pikad. Surnud on põletatud ja lisatud mõni ehe. Need olid peamiselt Kagu - Eestis.
annaabi.ee 
