· Peaaegu sisemeri · Ookeaniga ühendatud kitsaste ja madalate väinade kaudu · Aeglane veevahetus (30 aastat) · Keskmine sügavus vaid 55 meetrit · Ebastabiilne veekoosseis (Põhjamere, jõgede ning sademete magevee segu) · Soolsuse tasemed sõltuvad mere sügavusest · Piiratud bioloogiline mitmekesisus Läänemerd mõjutavad põhiprobleemid: 1. Eutrofeerumine Läänemere loodustasakaalu on tõsiselt häirinud ülemäärane toitainete sissevool, mis pärineb hajureostusallikatest (nt üleväetatud põllumaa ja õhureostus) ning punktreostusallikatest (nt reoveepuhastid ja tööstusreovee väljavoolutorud). Eutrofeerumise tunnuste hulka kuuluvad tavatult suured vetikate õitsengud ja elutud alad merepõhjas. 6 Saksamaal, Taanis ja Poolas koosneb kuni 60 70% Läänemere valgalast põllumaast.
Balti klint ja Eesti klindilõigud on kandideerinud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Teine, nn Lääne-Eesti klint., ühendab Saaremaa põhjarannikut ja Ojamaa (Gotlandi) saart, Selle pikkuseks on loetud ligi 500 km ja ta asub Balti klindist vaid mõnikümmend kilomeetrit lõunas või idas. Silmapaistvuselt jääb see küll alla Põhja-Eesti klindile, kuid tähelepanuväärseid kohti on siingi külluses, näiteks 21 m kõrgune Mustjala pank. Lääne-Eesti klindi on kujundanud vastupidavad Siluri ajastu lubjakivid. ((Kaart: Pealiskorra kivimite avamusalad. Pealiskorra kivimeid on näha jõeorgudes ja pangaastangutel, mujal on nad tavaliselt kaotud pinnakattega.)) --- 28 ((Joonis: Eesti aluspõhja läbilõige. Pealiskorra moodustavad erinevate geoloogiliste ajastute settekivimid. Aluskord koosneb tard- ja moondekivimitest ning asub Lõuna-Eestis palju sügavamal kui Põhja-Eestis.)) ((Joonis: Pealiskorra avamused Põhja-Eestis
missuguse nurga alt kiired aluspinnale langevad. *Kõrgustikke ületav ÕM tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles olev veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved. *Nõgudesse ja orgudesse tungiv külm ja raske õhk jääb sinna pikaks ajaks püsima, seetõttu on orgudes öösiti ja talviti külmem kui tasasel maal. Eesti kliima piirkondlikud erinevused *Eesti kliimat mõjutab väga palju Läänemeri. *Õhutemp. , sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõtuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. *Sademete hulk suureneb oluliselt 30-60km kaugusel rannajoonest. *U 20km kaugusele sisemaale ulatub ka merebriis, mis takistab pilvede teket. *Mere lähedal on tugevamad tuuled, harvemini öökülma ja äikesevihma. *Sademeid, äikesevihmade sagedust ning lumikatte kujunemist ja püsimist mõjutavad kõrgustikud. 10m kõrguse kasvu lisab 1% sademeid. *Kõrgustikel on madalam temp
Toitumine põhjaveest ja sademetest, ümbritsevast maapinnast madalam, valdav on toitainete kokkukandumine veega. 43. Kirjelda raba (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Ainult sademeveest toituv soo, kus toimub turba ladestumine. Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk. Kummub ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka älvestesse ja laugastesse. 44. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Puisniit, rannaniit 45. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi? Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 46. Millal leidis aset?
missuguse nurga alt kiired aluspinnale langevad. *Kõrgustikke ületav ÕM tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles olev veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved. *Nõgudesse ja orgudesse tungiv külm ja raske õhk jääb sinna pikaks ajaks püsima, seetõttu on orgudes öösiti ja talviti külmem kui tasasel maal. Eesti kliima piirkondlikud erinevused *Eesti kliimat mõjutab väga palju Läänemeri. *Õhutemp. , sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõtuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. *Sademete hulk suureneb oluliselt 30-60km kaugusel rannajoonest. *U 20km kaugusele sisemaale ulatub ka merebriis, mis takistab pilvede teket. *Mere lähedal on tugevamad tuuled, harvemini öökülma ja äikesevihma. *Sademeid, äikesevihmade sagedust ning lumikatte kujunemist ja püsimist mõjutavad kõrgustikud. 10m kõrguse kasvu lisab 1% sademeid. *Kõrgustikel on madalam temp
-puurinne: üksikuid mände -põõsarinne: üksikud või rühmitunud kadakad -rohurinne: madal ja vaheldusrikas, aasta jooksul väga muutlik, sõltudes peamiselt niiskustingimustest. Loomastik: -tüüpilised liigid alvaritele: kiivitaja, alpi risla, punajalg-tilder, kanepilind, kivitäks -rannaniitudest erinevalt ei pesitse alvaritel hanelisi. Lamminiidud- enamasti lagedad, kasvavad kiiresti kinni, kui puudub kasutus, kujunenud enamasti lammimetsadest. Viljakas muld, suurveega suur toitainete sissevool. Levik: leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel Taimestik: harva esineb üksikuid puid ja põõsaid puurindes võib kasvada: tamm, hall lepp, haab, toomingas Põõsarindes võib kohata: pajusid, harilikku sarapuud. Rohurinne on üsna liigirikkas: harilik kastehein, kassikäpp Loomastik: Iseloomulikeks liikideks on: tikutaja, kiivitaja, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp
keskmise) kevadel. 23. Eesti jõed, kujunemine, jaotus maismaal, pikiprofiil, toitumine ja veerežiim. Esimesed jõeorud olid olemas enne jääaega, nendest annavad tunnistust mattunud orud. Orgude põhja- ja loodesuunaline orienteeritus ühtib aluspõhja tektooniliste rikete suunaga. Viimase liustiku taandumisega algas kõigepealt Kagu- ja Lõuna-Eesti jõgede areng (Eesti vanimad jõeorud). Otepää staadiumil laius Pihkva järve ja seda ümbritseva madaliku kohal jääpaisjärv, mille väljavool oli Petseri-Võru-Hargla oru kaudu Koiva orgu. Veetaseme alanedes kujunes ka vool Pihkva jääpaisjärve suunas. Selleks ajaks olid ka kujunenud: Võhandu, Väikese-Emajõe ülemjooks, Pühajõgi jt. Sakala staadiumi algul vabanesid jää alt Võrtsjärve nõgu ja Emajõe org (ühendus kahe jääpaisjärve vahel). Vooluteed kulges Emajõe orust Võrtsjärve nõkku ja sealt Viljandi oru kaudu lääned ning Väikese-Emajõe-Pedeli oru kaudu Koiva orgu.
· Põhja-Eesti klindil tüüpilised (Kirde-Eestis sinisavi, Lääne-Eestis liivakivi) · Peamiselt liivakivist, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savides · Ligi 150 m paksune lasund · Tuntuim on Lontova kihistu · Avamus Põhja-Eesti klindi jalamil · Aseris (drenaazitorud) ja Kundas (tsement), Tallinnas ja Loksal tellised · Lontova sinisavi varud praktiliselt piiramatud · Nt Pakri pank Ordoviitsiumi ladestu · Lademed koosnevad valdavalt karbonaatkivimeist · Põhjavööndis (hõlmab Põhja-Eestit) on karbonaatkivimid valdavalt halli värvusega · Telgvööndis (Lõuna-Eesti + Läti) savikad lubjakivid ja merglid · Avamused Põhja-Eestis, Vormsil ja Hiiumaal · Ordoviitsiumi setendeis Eest olulisemad maavarad: Pakerordi lademe forforiidid ja diktüoneemakilt ning Kukruse lademe põlevkivid · Oluline põhjaveevarude seisukohalt
loodehmik, kuslapuu, pihlakas, harilik kibuvits, harilik tuhkpuu) Laanemetsad Sinilille kasvukohatüüp (sinilill, nõlv % sarapuud, metsmaasikas, mets-kurereha, võsaülane, longus helmikas, maikelluke, jänesekapsas, lillakas, harilik kolmissõnajalg, külmamailane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, karvane piiphein, ussilakk, metsakäharik, laanik, palusammal, harilik raunik, sarapuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, türnpuu, lodjapuu, näsiniin) Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, metskastik, naistesõnajalg) Salumetsad Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi, metspipar, salu-siumari, lõhnav madar, mets-tähthein, salu-tähthein, kevadine seahernes, ussilakk, seljarohi, metstulikas, imekannike, kollane ülane, võsaülane, käopäkk, metskäharik, harilik juuslehik, kähar salusammal, toomkuningas, pihlakas, vaarikas)
· Pindalalt moodustab ~1/1000 maailmamere pindalast · Mahult (21 721 km3) ~1.5/100 000 maailmamerest · Keskmine sügavus 52 m · Suurim sügavus 459 m (Landsorti süvik) · Poolsuletud sisemeri, ühendus Põhjamerega kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu (maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m) · Mere veebilansi mageveeline osa on tugevas ülekaalus: sademed 225 km3/a, aurumine 185 km3/a, jõgede vooluhulk 446 km3/a Eeltoodust tuleneb: · Läänemere riimveelisus, keskm soolsus on 8-10 %o (~1/4 maailmamere soolsusest) Haruldane taolisi riimveelisi veekogusid on vähe ja Läänemeri on neist suurim. Vähe on liike, kes on kohastunud eluks taolistes tingimustes. Kohastunud liigid tunnevad end hästi, mistõttu Läänemeri on liigivaene, kuid isenditerikas veekogu. Läänemerest püütakse aastas 1000 000 t ehk ~1% kogu maailma kalasaagist. Vee vertikaalne kihistumine temperatuuri, soolsuse jm näitajate järgi:
• Keskseks voolusooneks on Navestisse suubuv Halliste jõgi millesse suubub omakorda Raudna jõgi, millel on vaja vastu võtta Lemmjõe ja Kõpu jõe veed. • Üleujutatud ala pindalalt suurim kogu Eestis, nõrga üleujutuse korral 3000-4000 ha, keskmisel aastal 5000 hektarit, maksimaalse veeseisu. Niidu kuremõõk, siberi võhumõõk. Kasari luht: • Kasari luha suuruseks umbes 4000 ha, luhailmelise ala suurus pisut üle 5000 ha. Oleneb sellest, kuhu tõmmata mageda ja soolase vee üleujutuse piir. • Luha viljakus on kaldalähedases vööndis märgatavalt kõrgem kui enamiku teiste Eesti jõgede luhtadel. • Vesikonna suure põllususe tõttu on luhta kantavate mullaosakeste hulk suur ja muld väga viljakas nagu metsastepis Ukrainas ja Venemaa Euroopaosas. 3.3. Luhtadele iseloomulik taimestik ja loomastik. Taimestik – isel ntks lamba-aruhein, lubikas, jusshein, värvmadar, seaohakas, angervaks, mätastarn, lünktarn, hirsstarn. Loomastik
· Mussoonid on püsivad tuuled. Tuul liigub kõrgemalt õhurõhult madalamale, maismaa ja ookeani vahel, mille suund muutub sesoonselt. Talvel maismaa mussoon, suvel vihmaperiood. Mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. · Osa 30. laiustel laskunud soojast õhust liigub pooluste poole ja kohtub 60. laiuskraadil külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront - tekivad tõusvad õhuvoolud. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool. · Kõrgema ja madalama õhurõhuga piirkondi ehk maksimume ja miinimume nim. atmosfääri mõjukeskmeteks, sest nad kujundavad õhuringlust palju suuremal alal, kui on nende endi pindala.
kärepakane. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõudude tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. osa 30. laiustel laskunud võrdlemisis soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku iikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui