ei Abielukat, ei Arvutiga Tehtud Meest, ei minu Vibraatori (selle suurema) Vanemat Venda, ei Sõbrannasid ega Mercat ehk mind ennast. Mulle meeldiks käsitlus, et sellel lool pole ka autorit. Iga lause taga on tarviline korrutada: fiktsioon ning kunstiline tõlgendus. Merca Lõik raamatust: «Sportaste endi kohta võiks öelda, et jõudlus on neil päris hea, suusatajad ja jooksjad hakkavad lõppu jõudes kiirustama, maadlejad ei saa kuidagi oma vaimus matilt minema, kaugushüppajad arvavad, et mida pikem lüke, seda parem, ja väravavahid tegutsevaid vaid siis, kui mäng nende värava all käib. Enamasti kepivad nad lonkavas valsirütmis: aeglane, kiirekiire, aeglane, väga kiire. Käsi spordimehed enamasti kah kasutada ei oska. Isegi korvpallurid mitte, ehkki nende rinnatöötlusoskusele võib ette heita peamiselt seda, et nad rindu ka põrgatada püüavad. Sulnist näputööd võib oodata keelpillaritelt või isegi IT meestelt
Eesti kaugushüppajad Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Eestis tegeleb kaugushüppega tõsisemalt 11 inimest, kes on võitnud nii euroopas kui ka maailmas erinevaid medaleid - Ksenija Balta, Helena Kannus, Paavo Kivine, Lauri Leis, Tõnu Lepik, Annely Ojastu, Tõnis Sahk, Jaak Uudmäe, Jaanus Uudmäe. Ksenija Balta Ksenija Balta, kes on sündinud 1. novembril 1986 Minskis, on Eesti kergejõustiklane. Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus, praegu kaugushüpe. Ksenija on püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit ning kaugushüppes saavutanud Maailmameistrivõistlustel Berliinis 8.koha hüpates 6.62 meetrit. Lisaks on Balta sisemeister kaugushüppes, hüpates Euroopa sisemeistrivõistlustel 2009 aastal kaugushüppes 6.87. Helena Kannus Helena Kannus on Eesti kergejõustiklane, 1992–2004 kuulus ta Eesti koondisse. Nägemispuudega võistlejana on ta korduvalt osal...
Maandumisele tuleks hakata tähelepanu osutama alles siis, kui õige äratõuge ja loomulik õhulend on käes. Maandumine toimub hoojalale, kere on vertikaalasendis ja puusavöö ees. Tähtsaim nõue - vältida varajast jalgade ettetoomist. Sportlane heidab jalad ja käed ettepoole, et maanduda äratõukepakust võimalikult kaugele. Parimad sportlased maanduvad äratõukepakust kuni 9m kaugusele. Sportlase eripära · Kaugushüppajad on suurepärased sprinterid nii 100m kui 200m distantsidel. Rahvusvahelisel tasemel on meeste keskmine pikkus 185cm ja kaal 78kg, naiste puhul 177cm ja 59kg. (Tuntuim näide on Carl Lewis). · Treening hõlmab 20-40m ja pikemate distantside sprindijookse staadionirajal, muutustega sammude sageduses ja pikkuses. Hüpped, hüppenööriga hüppamine, topispalli viskamine, jalgade venitused ja lihastreening on hädavajalikud.
Kui kasutati halteere, pidi kätel olema täita isegi tähtsam ülesanne kui meie kaugushüppe korral. Hea ja silmapaistva hüppe erinevus olenes käe- ja jalaliigutuste täpsest korrelatsioonist, kusjuures äratõukehetkel pidi nende liigutuste rütm ühte langema. On väga võimalik, et katkendlik flöödimuusika, eriti vaasimaalidel sageli nähtava kreeka kaksikflöödi muusika aitas seda rütmiprobleemi lahendada. Käe- ja jalaliigutuste sünkronisatsiooni täiustamiseks tavatsesid kaugushüppajad harjutada käte viibutamist koos halteeridega. See leiti soodustavat üldist füüsilist arengut ja kreeka meedikud soovitasid niisuguseid harjutusi ka nendele, kes ei olnud kaugushüppe spetsialistid. Kaugushüppe rekordid ja taassünd Märkimisväärne isik Vana Kreeka spordis on Chionis, kes 656. a.-l. eKr hüppas tulemuse 7.05. Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale ehk aastast 1896. Alates 1928. aastast on kavas ka naiste kaugushüpe
lühene. 5. maandumine sportlane heidab jalad ja käed ettepoole, et maanduda äratõukepakust võimalikult kaugele. Parimad sportlased maanduvad äratõukepakust kuni 9m kaugusele. Sportlased võivad avaldada äratõukepakule kuni 360kg survet. Jalatsid peavad seetõttu olema valmistatud nii, et nad hoiaksid jalga väga kindlalt paigal, samal ajal kui naelad kindlustavad tõmbe ja stabiilsuse. 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA: · kaugushüppajad on suurepärased sprinterid nii 100m kui 200m distantsidel. Rahvusvahelisel tasemel on meeste keskmine pikkus 185cm ja kaal 78kg, naiste puhul 177cm ja 59kg. · Treening hõlmab 20-40m ja pikemate distantside sprindijookse staadionirajal, muutustega sammude sageduses ja pikkuses. Hüpped, hüppenööriga hüppamine, topispalli viskamine, jalgade venitused ja lihastreening on hädavajalikud. Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut
annaabi.ee 
