,,Eeskujud õpetavad" Eeskujud on isikud, kelle saavutused või mõtted inimestele korda lähevad. Nad võivad innustada võõraid inimesi nii, et nad ise ei teagi ning igal inimesel on keegi, kes on talle eeskuju. Kõige rohkem mõjutavad meid just meie perekond ja lähedased kellega me puutume kokku pea igapäev. Eeskujudest lähtudes me saame aru, mida me tegelikult tahame oma elus saavutada ja kuhu tahame jõuda, sest just nemad annavad meile jõudu, tõukeid ning mõjutavad meie valikuid. Tuntumad ja paljudele eeskujuks on staarid. Üks levinuim arvamus on see, et staarid elavad luksuslikult, laristavad oma raha kus tahavad ja kuhu ning neile on tähtis meedia tähelepanu ning paljud nende fännid soovivad olla nende moodi, nad tahavad samamoodi luksuslikult elada ning lubada endale kõike, selleks nad näiteks võtavad krediidilaenu, sms laene ning laristavad seda, kuidas hing ihkab ning ei mõtle sellele,...
Eeskujud õpetavad Igal inimesel on keegi, kes on talle eeskuju, figuur, kelle pealt malli võtta. Eeskujusid on erinevaid need, kelle olekus on ülekaalus head omadused, need, keda tunneme üksnes halbade tegude järgi, ja need, kes jäävad kahe eelneva inimtüübi vahele. Oma suhtumisega avaldavad nad aga kõik ümbritsevatele inimestele mõju, mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Nõnda võibki öelda, et eeskujud õpetavad. On eeskujusid, kes on tuntud suuremale rahvahulgale kui ühe inimese sõprusringkond tavaliselt on, ehk staarid. Üha levinum on arusaam, et kuulsad inimesed elavad luksuslikku elu, laristavad raha, mida neil üleliia palju on, ning naudivad meedia tähelepanu. Peab tunnistama, et enamasti see ka nii on. Sellist elustiili, nagu nende eeskujul on, ihaldavad aga ka paljud teised inimesed ning eesmärgini jõudmiseks vahendeid ei valita. Siinkohal võib tuua ühe tagasihoidliku näite Eesti varal: ni...
Eeskujud õpetavad Inimese käitumist ja iseloomu mõjutavad eelkõige eekujud, kelleks on kõik inimesed, kellega noores eas kokku puututakse. Kõige rohkem mõjutavad sind ema ja isa. Nende käitumine ja suhtumine sinuga mõjutab sind palju. Nad õpetavad alati häid kombeid ja käitumist ja ütlevad alati, et tuleb korralikult käituda ja mitte teha igasugu lollusi. Isegi kui on õpetatud vanemate poolt, et ei või mingeid asju teha, vahest ikkagi tehakse seda. Eeskujudeks on ka muidugi paljud teised, aga kõige ligemal peale ema ja isa on vanavanemad ehk vanaema ja vanaisa. Nemad õpetavad mind olema veel korralikum ja paremini käituv inimene. Nad õpetavad ka muidugi selliseid tegevusi, mida vanemad ei õpeta. Vanemad ja vanavanemad on eeskujuks kõige nooremas eas. Nooremas eas on ka muidugi veel teisigi eeskujusid, näiteks vanemate õed ja vennad, enda õed ja vennad ja ka sõbrad, kes...
Eeskujud õpetavad Inimeste elu ja mõttemaailma kujundajateks ning mõjutajateks võivad olla teised inimesed- eeskujud . Nad on isikud, kelle saavutused või mõtted teistele korda lähevad ning oma suhtumisega suudavad avaldada mõju ümbritesevale inimkonnale, mis võib mõjuda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Kuid kes siis võivad olla headeks või halbadeks eeskujudeks, kes innustavad inimesi omadel kindlatel eesmärkidel või teevad seda hoopis enda teadmata? Kõige suuremaks eeskujuks inimesele on tema vanemad, ema ja isa. Nad jagavad kõige olulisemaid ja vajaminevamaid teadmisi oma enda elukogemustest. Samal ajal oskavad olla ka lapse edukamale eluteele suunajateks. Nagu Shakespear'i raamatus "Hamlet" jäi surnud Taanimaa kuningas oma poja Hamletile meelde uhke ja väärika riigijuhina, kes sai kõigiga hästi läbi. Kuninga elutee lõppes küll ootamatult ja ebaõiglaselt, suutis ta oma pojast ...
Eeskujud õpetavad Eeskujud on isikud, kelle saavutused või mõtted inimestele korda lähevad. Nad võivad innustada võõraid inimesi nii, et nad ise ei teagi. Innustavateks eeskujudeks sobib kõige rohkem kuulsuste näide. Maailmas on palju kuulsusi, kellel võib olla miljoneid austajaid, kellest teadlik ei olda, kuid kes seavad endale samasugused sihid, eesmärgid või lausa eluviisi kuulsuse järgi. Maailmas on silma paistnud A-kategooria näitleja Angelina Jolie, kes oma abikaasaga on lapsendanud mitmeid lapsi erinevatest maailmajagudest. Samuti on nad teinud suuri annetusi kolmanda maailma riikidele. Mitte ainult Jolie´ austajatele, vaid ka tervele maailmale on see nagu roheline tuli, mis on ajendiks näiteks ise vanemateta laste lapsendamisel. Neid on peetud selle tõttu väga eeskujulikeks staarideks. Eeskujud ei ole mingi uus nähtus küllap on nad eksisteerinud nii kaua kui inimkondki. Näiteks Platonil, antiik-kreeka filosoofil, oli oma eesku...
Kuritegevus EVs arvestuse väljendid Armu anda, mite hukata! koma võib inimese elu maksta Ars lorga vita brevis est Kunst on pikk, kuid elu on lühike Conditio sine quo non tingimus, ilma milleta ei ole ... (e.põhjuslik seos); kausaalne seos teo ja tagajärje vahel De jure belli ac pacis Sõja ja rahu õigus De morbitus ut bene ut nihil Surnuist tuleb kõnelda kas head või mitte midagi Exempla docent eeskujud õpetavad Historia est magistra vitae Ajalugu on elu õpetaja Ignoratio iuris nemicum excurat Seaduse mittetundmine ei vabanda Ignoratio non est argumentum mitteteadmine ei ole argument In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks In vino veritas veinis peitub tõde Invitus agere nemo cogitur Mitte kedagi ei saa sundid...
Ladinakeelsed kõnekäänud Acta est fabula Lugu on lõppenud, kõik on läbi. Amat victoria curam Võit armastab hoolt, midagi ei saavuta ilma vaevata Ars longa, vita brevis est Kunst on pikk, elu lühike Audentes fortuna iuvat Julgeid aitab õnn Carpe diem qam minime eredula postero Kasuta tänast päeva, usalda vähe järgnevat (Horatius) Cogito, ergo sum Mõtlen, järelikult olen (R.Descartes) Concordia civium murus urbium Kodanike üksmeel on linnade müür Cras, cras, semper cras, sic evadit aetas Homme, homme, alati homme nii möödub elu Docendo dicimus õpetades õpime ka ise (Seneca) Dum spiro, spero Kuni hingan loodan (Ovidius) Dum vita est, spes est Kuni on elu, on lootust Errare humanum est Eksimine on inimlik Est modus in rebus Asjades on mõõt, kõigel on piir (Horatius) Exceptio probat regulam Erand kinnitab reeglit Fabula docet Lugu õpetab, et... Facta loquantur Kõnelegu teod ise enda eest Festin...
Ab ante 1 Kõigepealt Ab uno disce omnes Ühe põhjal võib otsustada kõigi samasuguste üle Ab urbe condita Linna asutamisest alates Acta est fabula Lugu on lõppenud, kõik on läbi Adversa fortuna 5Kuri saatus Agnus Dei Jumala talleke Ars longa, vita brevis est Kunst pikk, elu lühike alter ego lähedane sõber või mõttekaaslane Alma mater hinge ema Amicim vitam ornant 10 Sõbrad kaunistavad elu Aqua tofana Tofana vesi Auctorem opus laudat töö kiidab tegijat Per se iseenesest Carpe diem Ära lase päeva raisku Circulus vitiosus ...
Tere. Kavatsen kõneleda jalakäijate ohutusest liikluses ning eelkõige helkuri kandmisest. Meie kõigi kohus on seista iseenda ja oma laste ohutuse eest. Nõudes poest helkurit, hakkavad ka kaupmehed maaletootjatelt helkurit nõudma ning kaob nõiaring, et ühed ei tea ja teised ei saa või ei oska. Helkur ei ole ju midagi rasket ega väga silmatorkavat, et seda häbi oleks kanda. Kuid pimedas on see kindlasti silmatorkav ja võib päästa mitmeid elusid. Samas on inimestel kaasasündinud kalduvus ennast hoida või hävitada, mõtelda või tegutseda mõtlematult, kalduvus vigadest õppida või teha üha samu vigu. Millega mõõta kellegi elu väärtust? Kas väärtuslik on ainult selline elu, kui inimene aktiivselt tegutseb ja toimetab, kui ta suudab enesega ise toime tulla ning ei vaja igapäevaselt kaasinimeste abi ja toetust? Või on väärtused vabadus, õppimine, lõputud võimalused... Perekond, raha ja materiaalsed väärtused,või just emotsionaalsed väärt...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit BENGT GOTTFRIED FORSELIUS – EESTI TALURAHVA KOOLIDE RAJAJA Referaat Juhendaja: lektor Annika Hussar Tallinn 2013 Bengt Gottfried Forselius oli Eesti talurahva koolide võrgu rajaja, eesti kõnekeelele läheneva kirjakeele looja, aabitsa autor ja humanismi ideedele rajatud õpetuse elluviija. Bengt Gottfried Forselius sündis umbes 1660. aastal (täpne aeg ei ole teada) Harju-Madise kihelkonnas. Peres oli veel kaks õde ja vend. Tema kodus räägiti valdavalt rootsi keelt, kuid suheldi ka eesti ja saksa keeles. Noore Forseliuse koolitee sai alguse Tallinnas, kus asus tol ajal Baltikumi ainus gümnaasium. Pärast kooli lõpetamist jätkas noormees õpinguid Wittenbergi ülikoolis, kus asus õppima juurat. (Andresen: 199...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiv...
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus ...
Sissejuhatus Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid ning ma tahan temast rohkem teada saada, mida ta teinud on. Ma loodan temast teha pika referaadi, kus on temast palju infot. Mu eesmärk on temast palju teada saada. Lapsepõlv vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suur-Jaani pole viiva maantee juures. Koidula lapsepõlvekoduks...
CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING" Referaat Koostaja: Jaak Raud 8. klass Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2011 2 Sisukord CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL............................... 1 LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING"......................................................................1 Referaat..............................................................................................................................1 Koostaja: Jaak Raud 8. klass............................................................................................. 1 Juhendaja: Toomas Aavasalu............................................................................................ 1 Torma 2011.....................................................
Haridus Eesti kultuuris Kordamisküsimused ja vastused. 1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli arg...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Loengukonspekt 11-ndatele klassidele MAJANDUSE ALGKURSUS ETTEVÕTLUSE ALUSED Koostas Taavo Roos Haapsalu, 2009 1 Sisukord 1. Tootmistegevus 2. Elu nöuab tootmistegevust 3. Vajadus. 4. Hädapärased- ja tungivad vajadused. 5. Tootlik tegevus, kui vajaduste rahuldamine. 6. Tootlik tegevus, ehk majanduslik tegevus. 7. Tootlik tegevus on sõltuv mitmesugustest tingimustest. 8. Kolm tööstusharu. 9. Tingimused, mille olemasolul mitmesugused tööstusharud tekivad. 10. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 11. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 12. Tarbeasjade vahetamise põhitunnused. 13. 1. Tarbeasjade tootmine. 13.2 Loodusvarade kasutamise viisid 13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus te...
4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja ...
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäär...
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ...
annaabi.ee 
