Suvinisu agrotehnoloogia Suvinisu kasvatatakse toiduks tavaviljeluses keskmise lõimisega liivsavi mullal, mille planeeritavaks saagiks on 6,5 t/ha. Eelviljana kasvatatakse hernest. Eelvili Nisu juurestik on suhteliselt nõrga toitainete omastamise võimega ja ka veevajadus on suurem kui teistel teraviljadel. Seetõttu on väga oluline jälgida eelvilja valikut, kuna nisu on selle suhtes üsna nõudlik (Lepajõe, 1984). Hea nisusaagi saamiseks peab eelvili jätma mulda küllaldaselt niiskust ning toitaineid. Hernes on külvikorras teraviljadele heaks eelkultuuriks, kuna lõpetab teraviljade haigustsüklid,
Heaks loetakse 50-60 DU ühikut, väga hea on rohkem kui 60 DU korral. Õlleodra kasvatamine. Mullastik. Õlleodra kasvatamiseks sobivad keskmise raskusega mullad, pH 6,0- 6,5. rasked savi mullas ja kerged saviliivmullad ei ole sobilikud. Edukalt saab kasvatada Kesk-, Ida-, kui ka Põhja-Eestis. Vältida tuleks Lääne-Eesti raskeid savimuldi ja Lõuna- Eesti happelisi liivmuldi. Eelvili. Eelviljana tuleks eelistada kartulit, rapsi, rüpsi ja talirukist. Tõenäoliselt tuleb kasutada ka kõrgesaagilist otra, kuid ei tohi kasvatada monokultuurina, mis soodustab haiguste levikut. Kui kasvatada otra eelviljana tuleb teha odrale allakülv. 6 Agrotehnika Mullaharimine Kevadise kvaliteetse mullaharimise aluseks on korralikult tehtud sügiskünd.
Erinevatel taime liikidel on erinevad hiagused. Mõned haigused on omased teraviljadel mõned heintaimedele mõned liblikõielistele. Kui põllul on teravili ja teravilja haigus siis järgmine aasta ei tasu sinna teravilja külvata. Tuleks panna liik mida see haigus ei kahjusta. Kahjuritega samuti. Kui naaber põldudel või läheduses on mingi kahjuri levik tähendatud tuleb selleks valmis olla et see ka sinu põllule tuleb. 24. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele. Mitmeaastased liblikõielised on kõige paremad eelviljad, sest nad seovad õhulämmastikku ja neil on tugev juurestik mistõttu juure jäänustega jääb mulda palju orgaanilist ainet. Rühvelkultuurid on headeks eelviljadeks, sest intensiivse mullaharimise tulemusena hävitatakse umbrohtusid ja õhustatakse mulda, misstõttu huumus laguneb taimedele kättesaadavateks ühenditeks. Üheaastased liblikõielised on keskmise väärtusega eelviljad
Erinevatel taime liikidel on erinevad hiagused. Mõned haigused on omased teraviljadel mõned heintaimedele mõned liblikõielistele. Kui põllul on teravili ja teravilja haigus siis järgmine aasta ei tasu sinna teravilja külvata. Tuleks panna liik mida see haigus ei kahjusta. Kahjuritega samuti. Kui naaber põldudel või läheduses on mingi kahjuri levik tähendatud tuleb selleks valmis olla et see ka sinu põllule tuleb. 24. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele. Mitmeaastased liblikõielised on kõige paremad eelviljad, sest nad seovad õhulämmastikku ja neil on tugev juurestik mistõttu juure jäänustega jääb mulda palju orgaanilist ainet. Rühvelkultuurid on headeks eelviljadeks, sest intensiivse mullaharimise tulemusena hävitatakse umbrohtusid ja õhustatakse mulda, misstõttu huumus laguneb taimedele kättesaadavateks ühenditeks. Üheaastased liblikõielised on keskmise väärtusega eelviljad
1. Iseendale järgnevust taluvad kultuurid: mais, kõrrelised heintaimed, kartul, talirukis. 2. Iseendale järgnevust halvasti taluvad kultuurid: oder, nisu, kaer, kaalikas, kapsas. 3. Ennast mittetaluvad kultuurid: lina, hernes, punane ja roosa ristik, lutsern, raps, rüps, peediliigid, päevalill. (Samal kohal ei tohi kasvatada enne 3...6 aasta möödumist, lina puhul peab vahe olema tingimata 5...6 aastat). Kultuuride väärtus eelviljana: 1. Head eelviljad: rühvelkultuurid (kartul, mais, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega. 2. Keskmise väärtusega eelviljad: üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk, põlduba), teraviljade ja liblikõieliste segukülvid, raps ja rüps. 3. Halvad eelviljad: teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade
· ohtlike umbrohtude paljunemine · mulla happesuse nihe · bioloogilise tasakaalu rikkumine teatavate mikroorganismiliikide eelistatud arenemise tõttu · toksiinide eritumine juurtest ning fütotoksiliste ainete kuhjumine mullas Enamik loetletud põhjusi on agrotehniliste võtetega reguleeritavad ning kõrvaldatavad. Kultuuride järgnevuse planeerimise bioloogiliseks aluseks on kultuuride järelmõju (väärtus eelviljana) ja endataluvus (kuidas kultuur talub endale järgnemist). Kultuuride järelmõju, endataluvus ja sobivus eel- ning järelviljana sõltuvad suuresti mullaharimisest, väetamisest, taimekaitsest ja mullaviljakusest. · Mida kõrgem on mullaviljakus, seda väiksemat tagasilööki saagis põhjustavad vead viljavaheldusnõuetest kinnipidamisel. · Kõrge mullaviljakus ja oskuslik väetiste kasutamine ei kaota eelvilja mõju järgnevale kultuurile, vaid ainult vähendab.
Külvikord määratakse majapidamise suurusest, tootmissuunast ja kk tingimustest lähtuvalt. 33. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel Kultuurid tuleks paigutada nii, et nõudlikumad oleksid sellisel mullal, kus on rohkem toitaineid. Nõudlikumad on söödajuurvili, suvi/talinisu, kaer, mais, talirukis. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude levikule. Kultuuride väärtus eelviljana: head eelviljad – rühvelkultuurid, mitmeaastased heintaimed, puhas e mustkesa 34. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulla keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele omadustele ning taimekasvuteguritele. Suure ja sügava juurestikuga taimed parandavad mulla vee- ja õhurežiimi, näiteks valge mesikas. Sügavajuurelised liblikõielised tekitavad allpool künnikihti suure biopooride hulga, mis parandab oluliselt muldade hüdrofüüsikalisi omadusi, suureneb veeläbilaskvus
levikule Kultuuride mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule · Järgnevat kultuuri ei tohi kahjustada eelvilja haigused ja kahjurid · Mõned kultuurid on väga tundlikud sagedasele kasvatamisele samal põllul · Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised või liblikõielised kultuurid(nt ristik-nisu) · Paljud mullas talvituvad haigused on kasvuaegselt raskesti tõrjutavad, tõrje on kallis ning väga pikaajaline 48. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagi moodustamisele ja iseendale järgnevuse taluvus Vaata konsp.,leht 49. Huumusbilansi arvutamine ja reguleerimise võimalused -Kui palju on tarvis anda orgaanilist väetist hektarile, et saada mullas1 tonn huumust -Vaata konspkt kuda arvutada 50. Väetamise tehnoloogiad, paiklik väetamine Toitainete omastamise optimaalne sügavus on 8...15 cm Orgaanilised väetised -sügiskünni alla,kevadel enne külvi Paiklik väaetamine
ja kasvu ega lase kahjuritel läbi multšikihi taimejuurteni tungida. Füüsikalis-mehaaniline tõrje Liimpüünised. Maakirpude hävitamiseks mõeldud liimpüünise. Püüniskultuuride kasutamine. Maakirpude meelitamiseks võib kasvatada valget sinepit. Selleks pannakse ettekasvatatud taim liimiga kaetud pudelpüünisesse kasvama, jättes maapinna ja pudeli vahele mõned sentimeetrid ruumi õhuvahetuseks. Bioloogiline Õige külvikord.Sobib kasutada eelviljana – kartul, segatis, põldhein. Keemiline tõrje Keemilise tõrje kriteeriumiks on 20–25 mardikat 1 m 2 kohta või kui kahjustatud on lehtedest 20–25%. Rohke esinemise korral tolmutada “DDT-ga.” 2015 Eesti Maaülikool Decis 2.5EC Laia toimespektriga kiiretoimeline (kontakne) putukatõrjevahend.Toimib nii kontaktselt kui söötmürgina
sõltuvad nii kultuurist kui ka mullastikust. Viljavahelduse planeerimisel peab arvestama ka keskkonnakaitselisi aspekte. Mitmesuguste keskkonnatoetuste saamisel on kehtestatud täiendavad nõuded külvikorras kasvatatavate kultuuride vahekorra kohta. Erosioonitundlikul alal peaks kultuuride valikul arvestama, et seda saab vähendada sobivate harimisvõtete ja viljavaheldusega, aga ka vastavate kultuuride kasvatamisega. 9.1 Kultuuride väärtus eelviljana ning nende otsene ja kaudne mõju Eelvili avaldab otsest mõju nii talle järgnevale kultuurile kui ka kumulatiivset mõju mulla omadustele (näiteks taimejää- nuste kuhjudes suureneb mulla huumusesisaldus ja paraneb struktuur). Mullaviljakusele avaldab suurt mõju taimetoitainete, eriti lämmastiku erinev tarbimine taimede poolt. Näiteks liblikõielised rikastavad mulda seotud õhulämmastiku arvel, kõik teised kultuurid on mullalämmastiku kasutajad
sügavuse kaudu Kultuuride mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule Järgnevat kultuuri ei tohi kahjustada eelvilja haigused ja kahjurid Mõned kultuurid on väga tundlikud sagedasele kasvatamisele samal põllul Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised või liblikõielised kultuurid Paljud mullas talvituvad haigused on kasvuaegselt raskesti tõrjutavad, tõrje on kallis ning väga pikaajaline 48. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagi moodustamisele ja iseendale järgnevuse taluvus Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus (allelopaatia) Taimede vastastikune mõjutus erinevate ainevahetusproduktide kaudu (juureeritised, jäänuste lagunemisel tekkivad ühendid) Juureeritised on taimede ainevahetuse heitproduktid, mida sama kultuur ise ei kasuta. See on söödaks mulla mikroorganismidele Kahjulike produktide kuhjumine pärsib taimede kasvu
29) ja peenarviljelus (joonis 5.30) ning kartuli panekuviisid samuti kaheks: reaspanek ja ribasreaspanek. Kartulipanur peab täitma järgmisi ülesandeid: 1) vagude kujundamine; 2) mineraalväetise vakku andmine; 3) mugulate vakku asetamine; 4) mugulate mullaga katmine. Joonis 5.29. Mahapanekuskeem (vaguviljelus). Peamised agronõuded kartulipaneku kohta on järgmised: 1) põllu valik: eelviljana eelistada teravilju, sügavajuurelisi kultuure, ristikut, kõrrelisi heintaimi; kui kartul järgneb kartulile, võib saak olla 10...60% väiksem kui külvikorras; sobivad kerge lõimisega, õhurikkad, saviliiv-liivsavi mullad (mulla tihedus 1,1...1.2 g/cm3): · kerged liivmullad hilised sordid, samuti varased; · saviliiv, liivsavi keskvalmivad ja hilisepoolsed sordid; · raske lõimisega mullad keskvalmivad ja keskvarajased sordid;
algusperioodil survet ja hernes annab lõpuperioodil survet umbrohtumusele. Teraviljadest on talirukkil kõige tugevam allasuruv mõju paljudele umbrohtudele, kaasa arvatud tuulekaerale. Kui lähteandmetes on tuulekaer on sees, siis külvikorra moodustamisel on tema tõrjeks ebaefektiivne kaera panek kuna teda ei saa sellisel juhul pritsida herbitsiidiga. Tuulekaera tõrjub suviviljadest efektiivselt oder, sest siis on võimalik pritsida. 3) kultuuride väärtus eelviljana - Head eelviljad: a) kõik rühvelkultuurid (kartul, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega (sõnnik, kompostid jms) Miks on rühvelkultuurid head? Sest neid on võimalik vahelt harida, nad on head eelviljad kuna nad kobestavad mulda (parandab mulla füüsikalisi omadusi) ja intensiivistavad mineralisatsiooni ning muld rikastub toitainetega !!!
annaabi.ee 
