Taime Eelviljaks sobib: Eelviljaks ei sobi: nimetus kapsas Peaaegu kõik kultuurid Ristõielised kurk Porrulauk, seller, hernes, ristik Kapsad ja suhkrupeet, kurk samale kasvukohale mitte enne 4 aastat. redis Teraviljad, kaunviljad ristik kaalikas Sõnnikut saanud kultuur Teine ristõieline sibul Kurk, varajane-kartul, pea-ja Samale kasvukohale mitte enne 4-5 aastat. lillkapsas hernes Hiline oder Taimed mida on pritsitud herbitsiitidega söögipee Kapsas, taliteravili, varajane oder Kartul t Aivo Puusild PM1B OTMK 2013
Saviliivmullad – keskmise viljakusega, õhurikkad Liivsavimullad – soodne õhu ja veerežiim Savimullad KÜLVAMINE Külvikord Eesmärk: 1. Tagada mullastikust ja kliimast tulenevalt vastav tootmine 2. Tagada majanduslik kasu 3. Säilitada/parendada mullaviljakust Planeerimine: 1. Millised mullad on 2. Planeeritava kultuuri mõju mullale 3. Tööjõud 4. Orgaaniliste väetiste kasutamine Eelviljade väärtus Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda ja söögijuurviljad) Mitmeaastased heintaimed (liblikõielised, kõrrelised) Puhas ehk mustkesa – mula intensiivsemal harimisel umbrohtumus, haigustekitajate osakaal väheneb Keskmise väärtusega eelviljad Üheaastased liblikõielised (hernes, uba), raps, rups, tatar, mais Halvad eelviljad Teraviljad, eriti suviteraviljad – mulda minev orgaaniline aine lämmastikuvaene, seega huumuse
Kaunviljad umbes 8500 ha, tehnilised kultuurid 86000 ha 3. Mis on külvikord? Külvikord on põllumajanduse tugisammas, mis aitab tagada kultuuride saagikust ning säilitada ja parandada mullaviljakust. 4. Lina külvisenorm Külvata tuleks võimalikult vara. Eesti tingimustes võib külvist koristuseni kuluda 4-5 kuud ja võib juhtuda, et õlilina saab koristusküpseks alles oktoobri alguses 5. Talinisu bioloogilised iseärasused Talinisu on mullastiku, toitaonete ja eelviljade suhtes nõudlikum ning külma ja taimehaiguste suhtes vähem vastupidav kui talirukis. Seemned idanevad väga aeglaselt kuni 2 C juures, kuid idanemine toimub kiiresti kuni 17 C juures. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 25 C külma. Talinisu eelistab viljakaid parasniiskeid muldi. Muld peab olema neutraalse reaktsiooniga. Kasvuperioodi pikkus kuni 350 päeva. Valmib rukkiga ühel ajal. 6. Külvisenorm ja selle avaldamine
On põuakartlik sügisese võrsumise ajal, kevadel kasutab väga hästi mulla talvist veevaru. Kasvatamiseks sobivad mitmesugused mullad, ka mulla happesust talub rukis teistest teraviljadest paremini. On risttolmleja kultuur, mida tuleb arvestada seemnekasvatuse planeerimisel. Pakume turul saadaolevate rukkisortide seemet. Talinisu Triticum aestivum L. Talinisu on saiavili, kuid ka väga hea söödavili loomadele. Talinisu on mullastiku, toitainete ja eelviljade suhtes nõudlikum ning külmale ja taimehaigustele vähem vastupidavam kui rukis. Olenevalt sordist võib teda kahjustada kõvanõgi, mille esinemine söödas, jahus või seemnepõllul on ohtlik ning keelatud. Selle vastu saab abi eelkõige vastupidava sordi valikuga, kuid ka seemne puhtimisega. Kasvab paremini rasketel muldadel ning on happesuse suhtes tundlik. Juurestik on rukkist nõrgem, seega toitained peavad olema kergesti kättesaadavad. Tritikale x triticosecale Wittm.
Seemned hakkavad idanema 3-40C juures. Tõusmed taluvad kuni 6 kraadist öökülma. On niiskusenõudlik taim. Eriti tundlik enneõitsemist ja õitsemise ajal. Niiskuse nappus sel perioodil vähendab saaki tunduvalt. Mulla suhtes on ta samuti nõudlik. Sobivad keskmised ja rasked mullad, mis ei kannata põua all. Mulla happesus neutraalne. Põldoa kasvufaasid · Tõusmete faas · Õiepungade moodustumine · Õitsemine · Valmimine AGROTEHNIKA Eelviljade suhtes ei ole tundlik kultuur. Põld peab olema toitaineterikas ja umbrohupuhas. Suure saagi moodustumiseks vajab palju toitaineid eriti P ja K. Mikroväetised soodustavad mügarbakterite tegevust ja seega suureneb põldoa saak. Põlduba on pika kasvuajaga taim mistõttu tuleb külvata varakult. Külvatakse 34-40 seemet ruutmeetrile. Optimaalne külvisügavus 5-7 cm. Põldoa külvijärgne hooldamine seisneb umbrohtude ja kahjurputukate tõrjumises. Ohtlikumaks vaenlaseks on oa-lehetäi.
eelkultuurist. Eesti mullastik-klimaatilistes oludes on soovitatav sügiskünd teha oktoobri lõpuks. Hilisem künd on küll toitelementide väljauhtumise seisukohalt soositum, aga kuna muld on novembris optimaalselt märjem on künniolnud keerukamad ja künni kvaliteet võib olla halvem. Marjaistandiku puhul piisab 22-25 cm künnisügavusest. Sügisel küntud maa kultiveeritakse kevadel esimesel võimalusel, kui muld on mure. Järgneb umbrohutõrje herbitsiididega või hävitatakse umbrohud eelviljade kasvatamisega ja maaharimisega. Kultiveerimisel tasandatakse kõik mikrolohud ja lahkukünnivao kohad, sest sinna koguneb kevadel lumesulamisvesi. Kui sügiskünd ei olnud kvaliteetne, tuleb muld kevadel enne kultiveerimist tasandada raskema lattlibistiga. Multšide kasutamine Kasutatakse erinevaid materjale. Levinumad on kile, koorepuru ja saepuru, nende valik sõltub mullast. Raskema lõimisega mullal põhjustab kilemultš mustikataime juurtel õhupuuduse.
Tõusmepõletik põhjustab saagi vähenemist. Vilttõbi vähendab mugula massi. Tõrje: 1. Muldade ja mugulate saastumise vähendamine haigustekitajate poolt. Kasutada tervet seemnematerjali. Kasvatada nakkusvabas mullas ( haigustekitaja säilib mullas kuni 7 aastat). 2. Mugulate töötlemine fungitsiididega ( soovitatakse pritsimist või mahapanekuaegset märgpuhtimist). 3. Vältida mahapanekujärgset töötlemist piki ridu. 4. Sobivate eelviljade valik. Eelviljadeks ei sobi raps, hernes, köögiviljad. 5. Seemnekartuli eelidandamine ja mahapanek õhurikkasse mulda ( 5-6 cm). Sügavamale mahapanekul vaod maha libistada või äestada, millega tagab mulla parema soojenemise. 6. Kasutada ainult haigusvaba kartulit 7. Keemiline tõrje - kartuli töötlemine sügisel või kevadel ( nt Dithane M 45, kulunormiga: 2,00 – 2,5 kg/t) (Plant Pathology, New York) 2.5 Kartuli hõbekärn ( Helminosporium solani)
Tundlik õitsemise ajal.Nisskuse ja mulla toitaine suhtes on vähenõudlik.Reageerib hästi pealtväetamisele lämmastikväetisega.Põuakartlik sügisel võrsumise ajal.Võib kasv mitmesugustel muldadel.Kasvab kiiresti.Kevadel algab kasvu aprilli keskel,kõrsub mai I dakaadil,loob juuni algul.RisttolmlejaTerad saavad piimküpseks juuli II dekaadil,vahak juuli lõpul.Rukkiterad varisevad kergesti. 25)Talinisu bioloogilised iseärasused. Mullastiku,toitainete,eelviljade suhtes nõudlik,külma ja taimehaiguste suhtes vähe vastupidav.Seemned idanevad 1-2C juures,väga aeglaselt.14-17C juures 7-9 päeva peale külvi ilmuvad tõusmed.Talub 5-7C külma vähem kui rukis.Kasvuperioodi läbimiseks vajab õhut summat 2000-2100C.Mullastiku suhtes nõudlik.Eelistab struktuurseid mustmuldi.Mullahappesuse suhtes tundlik.Nisu juurestik on nõrgem kui rukkil.Kasut mineraal-ja orgaanilist väetist.Pikapäevataim,vajab 14-17 h valget aega, isetolmlev.Kõrsub 2
Tundlik õitsemise ajal.Nisskuse ja mulla toitaine suhtes on vähenõudlik.Reageerib hästi pealtväetamisele lämmastikväetisega.Põuakartlik sügisel võrsumise ajal.Võib kasv mitmesugustel muldadel.Kasvab kiiresti.Kevadel algab kasvu aprilli keskel,kõrsub mai I dakaadil,loob juuni algul.RisttolmlejaTerad saavad piimküpseks juuli II dekaadil,vahak juuli lõpul.Rukkiterad varisevad kergesti. 25)Talinisu bioloogilised iseärasused. Mullastiku,toitainete,eelviljade suhtes nõudlik,külma ja taimehaiguste suhtes vähe vastupidav.Seemned idanevad 1-2C juures,väga aeglaselt.14-17C juures 7-9 päeva peale külvi ilmuvad tõusmed.Talub 5-7C külma vähem kui rukis.Kasvuperioodi läbimiseks vajab õhut summat 2000-2100C.Mullastiku suhtes nõudlik.Eelistab struktuurseid mustmuldi.Mullahappesuse suhtes tundlik.Nisu juurestik on nõrgem kui rukkil.Kasut mineraal-ja orgaanilist väetist.Pikapäevataim,vajab 14-17 h valget aega, isetolmlev
· keskvalmivad: varajane punane ristik, valge ristik, roosa ristik · hilised: hiline punane ristik, põldtimut, harilik aruhein, Kasutuse järgi · niidutaimed: punane ristik, roosa ristik, hübriidlutsern, ida-kitsehernes, · karjamaataimed: valge ristik, sirplutsern,aasnurmikas, punane aruhein · kombineeritud kasutuslaad (niitmine vaheldub karjatamisega): aas-rebasesaba, kerahein, harilik, aruhein, põldtimut Külv -head eelviljad paljudele kultuuridele -ei ole nõudlikud eelviljade suhtes -Heintaimede külvil peab mullapind olema hästi tasandatud -Reaskülv annab paremaid tulemusi kui hajukülv -Optimaalne külvisügavus enamikul heintaimeliikidel on 1- 2 cm 37. Umbrohtude agrobioloogilised rühmad 38. Kaudne umbrohutõrje, tema erinevad liigid Kaudne tõrje: profülaktika survetõrje Profülaktiline umbrohutõrje · seemne puhastamise ja sorteerimine · Väljaspool kasvavate umbrohtude hävitamine.Põllu äärtest · Tühikute kaotamine põllul
Rukis võrsub kevadel vähe, kasvab ka soomuldadel. Toitainete vajadus on suur. Kevadine koristamine toimub soojadel suvedel juuli keske, jahedatel augusti keskel. Enamik rukkisorte vajab järelvalmismiseks 25-30 päeva, siis saabub normaalne idanemine. Risttolmleja tolmleb tuule abil. Talinisu Hea saagikus, kõrge kvaliteet. Suurem osa läheb inimtoiduks. Talub rukkist vähem külma. Hukkudes -16 kuni -17 kraadi juures. Nõudlikum niiskuse, mulla viljakuse ja eelviljade suhtes. Vähem vastupidav taimehaigustele. Üleujutust talub natuke paremini. Aeglase kasvuga, seetõttu peab põld olema umbrohupuhas. Võrsub nii sügisel kui kevadel, NB! Eksamis. Kasvuaeg rukkist pikem, valmib 10-20 augustil. Pikapäevataim (vaja 14-17 h valget aega), isetolmlev. Teraviljade talvekahjustused Vastupidavamad on kahe kuni nelja võrsega taimed. Oluline on, et oleks piisavalt varutoitaineid (ei külmu nii kiiresti ära, ei teki külmakahjustusi). Talvele
Nisu 3 3 2 2 Oder 2 2 1 3 Rukis 2 2 1 2 Kaer 1 1 3 3 1- nõrgalt vastuvõtlik, 2- keskmiselt vastuvõtlik, 3- tugevasti vastuvõtlik Võttes aluseks uurimisi ja tootmiskogemusi, on A. Piho koostanud tabeli teraviljade eelviljade hindamiseks. Kultuuri hinnang eelviljana näitab järgneva teravilja saaki protsentides vastava eelvilja järel kasvatamisel. Eelviljade hinnang teravilja kasvatamisel (A. Piho) Eelvili Teravilja liik Talinisu Rukis Suvinisu Oder Kaer Kartul 80...90 80...90 100 100 100 Juurvili - - 100 100 100
punane aruhein · hilised: hiline punane ristik, põldtimut, harilik aruhein, roog-aruhein Heintaimede jaotus kasutuskestuse alusel · lühiajalised: punane ristik, roosa ristik, põldtimut, harilik aruhein, karjamaa-raihein · pikaajalised: valge ristik, lutsernid, ida-kitsehernes, aasnurmikas, punane aruhein, aas-rebasesaba, ohtetu püsikluste, päideroog, kerahein, roog-aruhein Heintaimede koht külvikorras · Mitmeaastased heintaimed ei ole nõudlikud eelviljade suhtes · Nad on ise head eelviljad paljudele kultuuridele · Muld ei tohi olla välja kurnatud eelkultuuri poolt · Monokultuurina kasvatamisel on saagid madalad mullaväsimuse tõttu · Ristiku-timuti segud on hea eelvili tali- ja suviteraviljadele · Ristik kui eelkultuur mõjub hästi esimesele järgnevale kultuurile · Lutserni või lutsernirohke segu mõju kestab 2-3 aastat Mullaharimine ja külvieelne väetamine · Heintaimede külvil peab mullapind olema hästi tasandatud
See tagaks seemnetele sobivas sügavuses nn külvialuse. Kui külvieelselt on haritud optimaalsest sügavamalt, siis tuleks enne külvi tingimata rullida. Kombineeritud külvikuga külv – väetis viiakse juurtele sobivasse sügavusse Külv tuleb rullida – õhkrehvrull Et kapillaarne vesi tõuseks seemneni – rull + äke (piid) Külvisenorm: (a) 1000 seemne mass (b) Idanevate seemn m2 (c) Idanevus% (d) Puhtus % b*a/c; b*a*100/c Külvisügavus Seemnete sügavam külv Eelviljade suhtes on nõudlikum talinisu Suviteravilja külvisügavus on määrava tähtsusega taime potentsiaalse saagikuse realiseerimisel. Sügava seemnete asetuse korral kulub suurem osa seemne varuainetest mullasisese varre kasvatamiseks. Üheks sügava külvi põhjuseks on sügav külvieelne mullaharimine. Savimuldadel juhtub aga sageli nii, et osa seemnest jääb mulla pinnale. Külvil tuleb arvestada ka mulla niiskust. 130. Külvijärgne muldade tihendamine.
annaabi.ee 
