1. Töölepingu eristamine käsunduslepingust: lepingute sarnasused ja eristamise võimalused. Töölepingu eristamine töövõtulepingust: lepingute sarnasused ja eristamise võimalused. Lepingute eristamise vajadus. Lepingute eristamiskriteeriumid, sh töölepingu eeldamise põhimõte Eristamise vajadus- lähtuvalt võlaõigusseaduse osast on võimalik teisele isikule teenuseid osutada mitmete lepingute alusel; käsund, töövõtu, agendi jne Praktikas sõlmivad tööandja töötajatega sageli käsundus või töövõtulepingu, vältimaks töölepingu sõlmimist. Töötaja töölepingu alusel on rohkem kaitstud töötegemisel kui muu teenuse osutamise lepingu alusel töötav isik. Isegi siis kui leping on puudulikult vormistatud
2 kategooriat: 1) KKM strateegiline hindamine ja 2) KKM hindamine KSH planeerimismenetluses Kui on tegemist teemaplaneeringuga, siis ei ole KSH kohustuslik Det planeeringu puhul olukord keerulise, kaalumisruumi rohkem. Tuleb hinnata, kas tegevus, mida DP kavandatakse tekitab olulist KKM, kui tegemist KEHS § 6 lg 1 tuleb läbi viia, § 6 lg 2 teine loetelu, mille puhul tuleb läbi viia eelhindamine ja otsustatakse, kas on vaja läbi viia sisuline hindamine KSH eeldamise ja hindamise vajalikkuse küsimusi saab viidata 3-3-1 -73-16 (krossiraja kaasus) Juhul ka kui parameeterid muudetakse, nt laiendatakse objekt, tuleb kaaluda KSH-d KMH ei ole loamenetluse osa ehitusloamenetluse korral (nagu ta on planeerimismenetlus), KMH ehitusloamenetluses käib paralleelselt, vajaoli projekteerimistingimuste väljastamisel, ehitusloa väljastamisel ja keskkonaalubade väljastamisel. Kohustuslik kui KEHS §6 lg1, 2,3
kohaldamisala jääb kitsamaks, võimaliku arenguna hakatakse õiguslikke tagatisi andma ka muudele töötegijatel Tööõigus - Õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. 2. Töölepingu eristamine töövõtulepingust: lepingute mõisted ja tunnused, sarnasused ja eristamise võimalused. Lepingute eristamise vajadus. Lepingute eristamise kriteeriumid. Töölepingu eeldamise põhimõte Tööleping – leping, mille alusel töö tegemist korraldab tööandja, töötaja täidab kohustusi isiklikult (alluvussuhe), tasuline leping. NB! Töölepingu tunnused üleval! Käsundusleping - käsundisaaja korraldab oma tegevust ise, eeldatakse, et käsundisaaja täidab kohustusi isiklikult, tasu makstakse, siis kui selles on kokkulepitud. Töövõtuleping - Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma
Reegel on järgmine: 1. kui isiku usaldus kaalub üles avaliku huvi ja kolmanda isiku huvi, on keelatud haldusakti kehtetuks tunnistada (HMS § 67 lg 2), näiteks juhtudel, kui isik on: haldusakti kehtima jäämist eeldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara. 2. kui avalik huvi ja kolmanda isiku huvi kaaluvad üles isiku usalduse, võib akti tunnistada kehtetuks, ent isikule tuleb hüvitada varaline kahju, mis tal haldusakti kehtima jäämise eeldamise tõttu on tekkinud või kindlasti tekib (§ 67 lg 3). Isik ei saa usaldusele tugineda ning haldusorgan ei pea usaldust, avalikku huvi ja kolmanda koormatud isiku huvi kaaluma, kui: halduskohtule haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud (vt HKMS § 9) või kui haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebust läbi vaadatakse; kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või selleks on jäetud võimalus haldusaktis (vt
AÕS kinnisasjasätted lähtuvad kinnistusraamatu olemasolust. Eeldatakse, et kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse ja et kinnisasju koormavaid eraõiguslikke piiranguid tõendatakse kinnistusraamatu alusel. Kinnisomandi ja kinnisasja koormava piiratud asjaõiguse omandamine, muutmine ja lõpetamine ei saa toimuda ilma kandeta kinnistusraamatusse (vt AÕS §-d 641 ja 642). Lisaks ülalnimetatule on kinnistusraamatukande sisul, tulenevalt seaduses sätestatud kande õigsuse eeldamise ja avaliku usalduse sätetest (AÕS §-d 56 ja 561), oluline tähendus õiguskäibe seisukohalt. Seda silmas pidades on kinnistusraamatu pidamine antud kohtutele ja seda ülesannet täidavad oma ametipidamises sõltumatud kohtunikuabid. 174. Millised õigused ja õigussuhted kantakse kinnistusraamatusse? • Asjaõigused Asjaõiguste kinnistusraamatusse kantavus tuleneb publitsiteedipõhimõttest. Tüübipõhimõttest tulenevalt on asjaõigused ja nende sisu seadusega ette antud
koormatud kolmanda isiku huvi. Reegel on järgmine: 1. kui isiku usaldus kaalub üles avaliku huvi ja kolmanda isiku huvi, on keelatud haldusakti kehtetuks tunnistada (HMS § 67 lg 2), näiteks juhtudel, kui isik on: haldusakti kehtima jäämist eeldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara. 2. kui avalik huvi ja kolmanda isiku huvi kaaluvad üles isiku usalduse, võib akti tunnistada kehtetuks, ent isikule tuleb hüvitada varaline kahju, mis tal haldusakti kehtima jäämise eeldamise tõttu on tekkinud või kindlasti tekib (§ 67 lg 3). Isik ei saa usaldusele tugineda ning haldusorgan ei pea usaldust, avalikku huvi ja kolmanda koormatud isiku huvi kaaluma, kui: halduskohtule haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud (vt HKMS § 9) või kui haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebust läbi vaadatakse; kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või selleks on jäetud võimalus haldusaktis (vt
Lepingute sarnasused, eristamise vajadus ja eristamise võimalused. Lepingute eristamiskriteeriumid Tööõiguse seos võlaõigusega: -VÕS-i üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele VÕS-is või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule -töölepingule kohaldatakse VÕS-is käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS-is ei ole sätestatud teisiti Töötajate kaitse eesmärgil sätestab TLS par 1 lg 2 TL eeldamise põhimõtet, mille kohaselt loetakse kõik lepingud, mille puhul teeb 1 isik teisele isikule tööd ja selle töö tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, TL-ks. (Vaidluse korral ei tule töötajal tõendada, et tegemist on TL-ga) Töösuhte piiritlemine: töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata: -kui töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev
õiguslikku eristamist. Spetsiaalsuse põhimõte (nimetatud ka määratletuse põhimõte) tähendab, et nt kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta, mistõttu peavad asjaõiguslikud tehingud käsitlema konkreetseid individualiseeritud asju. Lepingute siduvuse põhimõte seob tehingu pooli antud lubadustega ja kaitseb lubaduse saajate õigustatud huvi kohustuste täitmise suhtes. Pacta sunt servanda! Süü eeldamise põhimõte. Nii kriminaal- kui tsiviilvastutuse korral on isiku süüline käitumine üheks vastutuse eelduseks. Karistusõiguses on tuntud süütuse presumptsiooni instituut. Deliktiõigusliku vastutuse korral on lähtumine isiku eeldatavast süüst sageli otstarbekam ja õiglasem kui eeldatava süütuse tunnustamine. Eestis on seadusandja otsustanud, et deliktiõiguses tuleb lähtuda kahju tekitaja eeldatavast süüst. 66 Tsiviilõiguse*põhiprintsiibid*
AÕS kinnisasjasätted lähtuvad kinnistusraamatu olemasolust. Eeldatakse, et kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse ja et kinnisasju koormavaid eraõiguslikke piiranguid tõendatakse kinnistusraamatu alusel. Kinnisomandi ja kinnisasja koormava piiratud asjaõiguse omandamine, muutmine ja lõpetamine ei saa toimuda ilma kandeta kinnistusraamatusse (vt AÕS §-d 641 ja 642). Lisaks ülalnimetatule on kinnistusraamatukande sisul, tulenevalt seaduses sätestatud kande õigsuse eeldamise ja avaliku usalduse sätetest (AÕS §-d 56 ja 561), oluline tähendus õiguskäibe seisukohalt. Seda silmas pidades on kinnistusraamatu pidamine antud kohtutele ja seda ülesannet täidavad oma ametipidamises sõltumatud kohtunikuabid. 174. Millised õigused ja õigussuhted kantakse kinnistusraamatusse? · Asjaõigused Asjaõiguste kinnistusraamatusse kantavus tuleneb publitsiteedipõhimõttest. Tüübipõhimõttest tulenevalt on asjaõigused ja nende sisu seadusega ette antud
Põhimõte, et eri liiki asju ei saa ule anda sama lepingu alt. Kui võõrandame oma ettevõtte siis peab kõik asjad eraldi ule andma varud, kinnisasjad, intellektuaalne vara jne. Ainuke erand on äriuhingute uhinemine, siis antakse ettevõte ule terviklikult. 5 Lepingute siduvuse põhimõte seob tehingu pooli antud lubadustega ja kaitseb lubaduse saajate õigustatud huvi kohustuste täitmise suhtes. Süü eeldamise põhimõte tähendab, et kuna isiku suuline käitumine on uheks vastutuse eelduseks lähtutakse isiku eeldatavast suust. Süütuse presumptsioon kui ei ole kohtuga suuotsust, siis ei saa ka suudi mõista. Tsiviilõiguses on vastupidid, et hageja suudistab kostjat ja kostja on kohe suudi (eeldatakse, et ta on suudi). Kostja idee ja ulesanne on tõestada, et ta ei ole suudi. Kui ta seda tõestada ei suuda, siis kohtunik mõistab ta suudi. Miks tsiviilõiguses nii on? 13
tööd ei pea tegema isiklikult, töö iseseisev korraldamine, tööd tehakse tasu eest. abistavad küsimused lepingu olemuse väljaselgitamiseks: kes korraldab ja juhib tööprotsessi, kes määrab töö tegemise aja, koha, viisi, kellele kuuluvad töövahendid, kellel lasub töötegemisega kaasnev risk, kes saab tulu või kasumi, kas tööd tegev isik on arvatud töötajate koosseisu, kas tööd tegev isik allub töö sisekorrale.. Töölepingu eeldamise põhimõte : Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Äriühingu juhatuse liige: valitakse tähtajaliselt ametisse (vajalik nõusolek), võib sõltumata põhjusest tagasi kutsuda, makstakse mõistlikku tasu, konkurentsikeeld ja ärisaladuse hoidmise kohustus, hoolsuskohustus, solidaarvastutus, võib mõjuval põhjusel tagasi astuda.
Töösuhte eristamine töövõtust Töövõtuleping töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk töö ning vastavalt kohustub teine isik (tellija) maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu tunnused on: · leping on suunatud tulemuse saavutamisele, · tööd ei pea tegema isiklikult, · töö iseseisev korraldamine, · tööd tehakse tasu eest. Töölepingu eeldamise põhimõte: Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Äriühingu juhatuse liikme lepingu eristamine töösuhtest: Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule Töötamine kahe lepinguga tööleping ja leping juhatuse liikme kohustuste täitmiseks (käsundusleping)
konkurentsivõimeliseks kogu nende töövõimelise ea jooksul ning kohandada pidevalt oma kvalifikatsiooni kiiresti muutuva majandussituatsiooniga. 2. Töölepingu eristamine käsunduslepingust: lepingute mõisted/tunnused, sarnasused ja eristamise võimalused. Töölepingu eristamine töövõtulepingust: lepingute mõisted/tunnused, sarnasused ja eristamise võimalused. Lepingute eristamise vajadus. Lepingute eristamiskriteeriumid, sh töölepingu eeldamise põhimõte. 1 Töölepingu mõistet sätestab TLS § 1, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Käsundusleping:
kes korraldab ja juhib tööprotsessi? kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi? kellele kuuluvad töövahendid? kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk? kes saab tulu või kasumi? kas tööd tegeva isiku suhtes kohaldatakse töötaja kohta käivaid reegleid? Kusitav on lepingu olemuse hindamine: poolte tahte pooltevahelise lepingu sisu maksustamise viisi jmt alusel Töölepingu eeldamise põhimõte Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata uksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga (TLS § 1 lg 2). Juriidilise isiku organi liikme õiguslik seisund A) Äriuhingu juhatuse liige valitakse reeglina tähtajatult ametisse/ vajalik nõusolek võib sõltumata põhjusest tagasi kutsuda makstakse mõistlikku tasu konkurentsikeeld ja ärisaladuse hoidmise kohustus
kinnisasjaõigusest. Asjaõigusseaduse kinnisasjasätted lähtuvad kinnistusraamatu olemasolust. Kinnisasjaõigus eeldab, et kinniasjad kantakse kinnistusraamatusse ja et kinnisasju koormavaid eraõiguslike piiranguid tõendatakse kinnistusraamatu alusel. Kinnisomandi ja kinnisasja koormava asjaõiguse omandamine, muutumine ja lõpetamine ei saa toimuda ilma kandeta kinnistusraamatusse. Lisaks sellele omab kinnistusraamatukande sisu, tulenevalt seaduses sätestatud kande õigsuse eeldamise ja heauskse omandamise tagamise sätetest, olulist tähendust õiguskäibe seisukohalt. Sellest tuleneb, et kinnistusraamatu kui avaliku raamatu sisseseadmine, kinnistusraamatukande tegemise formaalsed eeldused ja kandemenetlus tuleb samuti seadusega kindlaks määrata. Vastav reguleerimine kuulub formaalnse õiguse valdkonda, mis on reguleeritud kinnistusraamatuseaduses. Eesti asjaõiguses on põhiliseks maatüki õiguslikku tähendust kandvaks mõisteks kinnisasi. Kuid
Sellised faktilised andmed kinnisasja kohta ei ole KRS § 13 lg 2 teise lause järgi kanneteks asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse järgi - See tähendab mh, et kinnistusraamatu kanne ei ole (vaatamata katastritunnuse märkimisele) kinnisasja piiride osas määrav. Seega ei kohaldu piiriandmetele mh ka AÕS § 56 lg 1 kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse eeldamise kohta ja § 56 1 kinnistusraamatu andmetele tugineva heauskse omandamise kohta. - (21) Kinnisasja kinnistusraamatusse kandmise aluseks oli maareformi ajal valdavalt maa tagastamine või erastamine (vt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-d 10 ja 11), hiljem eelkõige kinnisasja jagamine või kinnisasjade ühendamine (AÕS § 54). - (22) Katastriüksuse moodustamiseks teeb vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi
annaabi.ee 
