............................................................................................3 2. ALA ANALÜÜS...................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................16 2 1. ALA KIRJELDUS 1.1. Kaitstava objekti kaitse-eesmärk ja ajalugu Tori põrgu võeti kaitse alla 12.03.1959. aastal eesmärgiga kaitsta kesk-devoni liivakivipaljandeid ning koopaid. Liivakivi alumises osas leidub kolmsada miljonit aastat tagasi elanud rüükalade luutükikesi ja primitiivsete taimede (psilofüütide) jäänused. Tori paljand on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Tori põrgu kaitseala pindala on 2,0 ha, millest maismaa pindala 2,0 ha ja veeosa 0,1 ha. Koopa pikkus on 7 m, kõrgus 3 m ja koopasuu laius 3 m
,,Jumalik komöödia" Dante Alighieri Teos jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus. Poeem kirjeldab nägemust, mis kujutab hingede olukorda põrgus (Inferno), puhastustules (Purgatorio) ja paradiisis (Paradiso). Reis saab alguse 1300. aasta suurel reedel põrgust. Rännakul läbi põrgu juhib Dantet tema lemmikluuletaja Vergilius, kes kehastab maist tarkust. Vergilius näitab talle patuste piinu. Kujutatud stseenid sümboliseerivad inimese teadvuse ärkamist maise tarkuse mõjul. Põrgu asub poeemi järgi maakera põhjapoolusel ja ulatub lehtrikujuliselt maakera südamikku, põrgul on 9 ringi. eelpõrgu siin piinlevad parmude ja sääskede käes need, kes kahtlesid jumala olemasolus, nad ei pääse ei pôrgu ega taeva
Graafik Eduard Wiiralt (kodanikunimega Viiralt) sündis 20.03.1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos Robidetsi mõisa teenijate perekonnas. Suri maovähi tagajärjel 08.01.1954 Pariisis. Viiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis, 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 1922 1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Tema töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Nagu pealkirigi ütleb, valisin enda huvitavaks kunstiteoseks Eduard Viiralti "Põrgu", mille valmimisaastaks on 1930-1932 ja kasutatud on vasegravüüri. Kui teost nägin, tekitas see minu pisut kõhedust ja veidi ka hirmutas, kuid mida rohkem sellesse süvenesin seda rohkem hakkas huvi tekkima. Pilt on väga sünge ja must-valgetes värvides, "Põrgu" koloriit loob mõlemat tunde ja efekti. Kui maal oleks värviline, ei
Arvustus E. Wiiralt ,,Põrgu" 10 A Tallinn 2009 Eduard Wiiralt ,,Põrgu" (1930-1932) Pilt on tehtud vasegravüürina ja on valmistatud aastatel 1930-1932. Noore Wiiralti peamiseks kujutamisaineseks on boheemlaslik Pariis oma ööelu, ja põhjakihtidega. Monotüüpia kõrval olid ta meelistehnikateks esialgu puulõige ja -gravüür. Ilmaelu jälgides jäi Ed Wiiralt irooniliseks, halastamatuks vaatlejaks, omamoodi moralistikski. Pildil on kujutatud põrgut,
Põrgu Põrgu on omandanud sellel aastal minujaoks mingisuguse teise tähenduse, mis on suuresti tingitud võibolla Dante raamatust. Paraku, on mul täna üldistamise tuju ja ma ei oska jagada põrgut erinevateks tasanditseks, sest minujaoks on see lihtsalt üks suur ja lõputu koht, täiesti tavaline ühiskond, mis ootab inimest peale surma. Ma üheltpoolt naeruvääristan seda, teiseltpoolt aga naudin ning tänan maailma sellise koha eest, kus patused enda tegude üle järele mõelda saavad
Kadrioru Saksa Gümnaasium Üks huvitav kunstiteos arvustus Kristel Luik 10b Tallinn 2010 Eduard Wiiralt " Põrgu " Eduard Wiiralt ,, Põrgu" Kui ma seda kunstiteost esimest korda nägin sattusin veidi segadusse. Teos tundus olevat segane ning hirmuäratav. Lähemalt uurides mõistsin, mida see maal endast kujutab ning see hakkas mulle meeldima. Minu tähelepanu haarab eelkõige suur deemon all keskel, sest ma arvan, et tema ongi selle loo keskpunkt, kes toob iga päev ühiskonda natuke põrgut juurde. See teos on äärmiselt narratiivne ehk jutustav. Mina arvan, et igal deemonil ja
KIRJANDUSE KT. RENESSANSS 1. Renessanssi mõiste, tunnused, 3 esindajat. · Renessanss on kirjandusvool, mis võtab eeskuju antiikkultuurist ja mida iseloomustab humanism, inimese ja inimlikkuse kaitse ning individuaalsuse rõhutamine. · 3 esindajat: Boccaccio, Cervantes, Shakespeare 2. Dante jumalik komöödia, iseloomusta ( põrgu, puhastusmägi) + arvude sümbolid · Lugu käigust allmaailma, värsivormis, loos on palju mõistukõne, teel kohtas palju tuntuid tegelasi, kes on silma paistnud reetlikuse või mõnu muu patuga. Panter, lõvi, hunt on seal inimlike pahede kehastaja. · Põrgu põrgu oli jaotatud 9saks ringiks. Mida allapoole läks, seda kurjemad ja halvemad inimesed seal olid. Kõige põhjas oli Lucifer. Tema lõugade vahel oli
Vergilius teadis, et on olemad veel teine tee, mida saadab hing, vihjates Beatricele. Vergilius lisas veel, et sinna on seatud linn ja õnnis on see, kes sinna satub. Dante palus Vergiliust omale teejuhiks. Vergilius oli sellega nõus. Vergilius oli talle rääkinud, et nad jõuavad väravani, mida valvab Peetrus. Nad jõuavad põrgusse, kus näeb neid, kes on heidetud tulle. Nad hakkasid minema, Vergilius ees. 3. Laul Nad jõudsid põrgu väravate juurde. Dantel olid kahtlused, kuid Vergilius julgustas teda edasi minema. Nad sattusid põrgu eeskotta, kus olid need hinged, keda ei tahtnud ei taevas ega ka põrgu. Dante tundis seal mõned näod ära. Nad liikusid edasi, kuni jõudsid allmaailma jõe juurde. Selle jõe peal parvetas üks mees, kes aga keeldus Dantet ning Vergiliust üle viimast. Kui Vergilius oli temaga vähe vestelnud, jäi ta lõpuks nõusse ning viis nad üle. Parvetaja ütles
EDUARD VIIRALT Eesti kuulsaim graafik Eduard Viiralt (kunstniku nimega Wiiralt) sündis 20.märtsil 1898 Peterburi kubermangus ning suri 8.jaanuaril 1954 Pariisis. Teda peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvamaks meistriks, kelle paljudest töödest tuntumad on ,,Põrgu", ,,Kabaree", ,,Neegripead" ja ,,Lamav tiiger". 1 Viiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse. Viiralt on õppinud Koeru Erakoolis, Tallinna Kunsttööstuskoolis, Pallases ja Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Tema õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. Aastal 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Enne sõda elas Viiralt 14 aastat Prantsusmaal, lisaks sellele aasta ka Marokos
Dorian Gray portee tsitaat Minu arvates on teost ,,Dorian Gray portree" kõige paremini iseloomustavamaks tsitaadiks ,,igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames". Selle lause hüüdis Dorian metsiku meeleheite liigutusel, kui Basil kommenteeris oma muutunud kunstiteost, õeldes et Dorianil on seal maalil kuradi silmad. See lause iseloomustab teost kõige paremini, sest peategelasel, Dorianil oligi kaks poolt. Üks, mis oli selline hea ja süütu ning teine, mis oli julm ja ebamoraalne. Ehk siis tema südames olid need Taevas ja Põrgu eriti selgelt välja toodud. Kuigi Põrgu paistis suuresti
Piinad Käisin 8.veebruaril KUMU-s ja kõige enam meeldis mulle Eduard Viiralti töö ,,Põrgu", mis on kõige kallima hinnaga müüdud eestlastest kuntsniku töö. Eduard Viiralti loomingupärand on väga suur ja Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse kuulub ligi 3300 teost. Suur osa sellest jõudis muuseumi tänu kollektsionäär Alfred Rõudele, kes kogus Wiiralti töödest mitte ainult lõplikult viimistletud estampe, vaid ka etüüde ja visandeid. Oma hariduse sai ta Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases .Aastatel 19251939 elas ta Pariisis ning Eestisse ta enam tagasi ei tulnud
Eduard Viiralt. Põrgu. 1930-1932 1) TEEMA Teose pealkirjaks on ,,Põrgu", mille autoriks Eduard Viiralt, kuigi tänaseni polegi teada, kas kunstniku perekonnanimi oli Viiralt või Wiiralt, niisiis on kasutusel mõlemad variandid. Teose teemaks, nagu ka pealkiri annab vihje, on põrgu. Allilmas valitsevad deemonid ning neil on palju abistajad, kes paiskavad iga hetk maailma igasuguseid jubedusi ja hirmuäratavaid mõtteid, inspireerides sellega maa peal olevaid kultuuriinimesi kunstnikke, muusikuid, kirjanikke jne. Deemonid on osavad manipuleerijad ja meelitavad enda meelevalda just neid, kes on kergesti mõjutatavad. Pilt on tihedalt seotud kurjusega ja teispoolsusega, kuhu ükski inimene vabatahtlikult sattuda ei tahaks
Koostas: Liis Kingisepp 2009 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 Tori põrgu........................................................................................................................4 Tõrvanõmme mänd..........................................................................................................6 Pärnad Kai, Mai. Riiu......................................................................................................7 Päkapiku mänd............................................................................................................
Referaat Pärnu madalik Sisukord : 1. Pärnu madalik 2. Tori põrgu 3. Nigula looduskaitseala 4. Kuresoo raba Pärnu madalik Pärnu madalik on maastikurajoon Edela-Eestis, piireneb põhjas Lääne-Eesti madaliku ja Kõnnumaaga (Kõrvemaa lõunaäär) ning kirdes Türi voorestiku ja Kesk-Eesti tasandikuga, idas ja kagus ulatub Sakala kõrgustiku jalamile. Aluspõhi koosneb põhjaosas paest, mujal devoni liivakivist, mis paljandub nt. Pärnu jõe ääres (Tori põrgu) ja Tahkurannas. Valdavad viirsavi- ja mereliivatasandikud ning sood (suurimad Nätsi-Võlla, Lavassaare, Pööravere, Kuresoo, Ördi, Kikepera, Kõrsa ja Tolkuse). Madaliku põhjaosa läbib Põhja-Pärnumaa servamoodustiste kaar; leidub muidki liustikutekkelisi pinnavorme, nt. Lääne-Eesti tuntuim Potsepa liustikujõedelta. Rohkesti rannamoodustisi pärineb holotseenist, nt. Kaks piki rannikut rööbiti kulgevat luiteahelikku, mis Häädemeestest lõunas liituvad
18-aastased. ,,Jumalik komöödia" · lõpetas ta veidi enne oma surma Ravennas · trükis ilmus esimest korda pealkiri ,,Jumalik komöödia" XIV sajandi keskel (vares oli pealkirjaks vaid ,,Komöödia"). · kokkuvõte keskaja kultuurist · filosoofiline teos, luuleuuenduslik, moraalne allegooria · jutustab patuste inimeste hingerännakust teispoolses elus · Rännakul läbi põrgu juhib Dantet tema lemmikluuletaja Vergilius, kes kehastab inimmõistust, patuse kehastuse piinad. Vergilius · teos koosneb kolmest osast põrgu, puhastustuli ja paradiis. · sümbolid kujundid, mille fantaasiarikkus küündib fantastilisuseni, ning keskaja kultuuris levinud arvude ja värvide sümboolika. · Igas osas on 33 laulu, koos sissejuhatusega on koguarv 100. · Hauatagune maailm koosneb maisest loodusest, hõlmates nii selle ,,kõrge" kui ka ,,madala" poole.
Eduard Wiiralt 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis Mini wiki Sissejuhatus Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud Jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfiskulptuuriateljees jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias Looming
Daamikultus rüütlikirjanduses hiljem kujunes sellest välja kurtuaasne kirjandus ehk õukondlik kirjandus. Rüütlikirjandusest on pärit mitmed tänapäevased käitumisnormid. Alates rüütlikultuurist muutus autor väga tähtsaks teoste juures. 9. Iseloomusta keskaegset draamat, nimeta ka liigid. Jagunes kaheks kiriklik ja ilmalik draama. Kuna jutlused olid ladinakeelsed ning paljud ei mõistnud, hakati jutlusi kooripoiste abil läbi mängima. Laval kolm osa taevas, maa ja põrgu. Ilmalik näitekirjandus arenes kiriklikust välja. Zanrid: * müsteerium * miraakel * moralitee * satii * farss 10. Mida kujutavad endast ,,Rebaseromaan" ja ,,Roosiromaan" ? Rebaseromaan loomaeepos, seda hiigellugude sarja ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Loomades (kujutatud ühiskonnategelasi) ja nende seikslustes on kerge näha ühiskonnasuhete peegeldusi, samas ka humoorikas kommetekirjeldus ja rahvatarkuse kogu.
Kooseb 100-st peatükist. Sissejuhatus, ja 3 suuremat osa(33 laulu ühes). 3 on ka oluline number muinasjuttudes ja kristlikus kirjanduses. RIIM A B A B C B C D C Lugu hakkab peale: Dante on eksinud metsas. Pimedus ärevus teda jälitavad 3 kiskjat looma: panter(valetamine, himulus), lõvi(upsakus, vägivald) ja emahunt(omakasupüüdlik, upsakas Rooma kiriku sümbol). Läheb läbi kolme metsa, abiline on tal Vergilius (Dante suur eeskuju antiikkirjandusest). 1 peatükk põrgu, 2 peatükk purgatoorium(puhastustuli), 3 peatükk paradiis. Keskendutakse põrgu peatükile. Läheb maapõhja, koonusena, põrgu 9 ringi. Kus iga korrusega läks karitus karmimaks. Mida all pool seda halvemad inimesed. - Põrgu algab eeskojaga, sinna kuulusid, kes elasid küll häbita, kuid ka mitte kiitusega. - Aheroni jõgi Põrguväravate kohal kiri kõik lootus jätke siit astudes sisse.
Osales Vabadussõjas, mille pärast katkestas õpingud. 1924. lõpetas õpingud Pallases graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Wiiralt on elanud Prantsusmaal, Marokos, Eestis ja Rootsis. Ainsa eestlasena on maetud PèreLachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Ta sündis Peterburi kubermangus mõisateenjate pojana. Hiljem siirdus perega Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. II maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard läks Kunsttööstuskooli õppima. Peale kooli lõpetamist alustas ta õpinguid Tartu Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Hiljem õppis veel Derseni Kujutava Kunsti Akadeemias Saksamaal.
(Mets on üks sümboleid, kujutab elu). Dante jääb metsas magama ning kui ärkab näeb mäge (järjekordne sümbol õndsus, mille poole peab inimene liikuma). Dante hakkab mäe poole liikuma ning talle tuleb vastu 3 kiskjat (3 hukutavat pattu) 1) lõvi (kujutab uhkust) 2) emahunt (kujutab ahnust) 3) panter (kujutab liiderlikust ja lihahimu). Dante ehmub neid nähes ja ta juurde ilmub Rooma luuletaja Virgiliuse vaim ning hakkab Dantele teejuhiks. Koos jõutakse põrguväravate juurde. Põrgu on lehtrikujuline ning seal on 9 erinevat ringi. Igas ringis on erinevate pattudega surnud. Põrgu eeskojas on hinged, kes ei teinud maa peal ei head ega halba. Põrgu ees on aeglase vooluga sogase veega jõgi, kust paadimees Charon Dante üle viib. 1. ring paganad, kes ei uskunud/tundnud Kristuse armuõpetust. nt. Homeros, Vergilius, Platon, Sokrates, Aristoteles, Julius Caesar paistis päike ning suurmehed istusid aukohtadel. 2. ring - armupatustajad nt
Tori vald Tori hobusekasvandus Tori põrgu Tori muuseum Tori kirik Tori valla pindala on 282,1 km², mis moodustab peaaegu 6% Pärnumaast. Tori valla territooriumist 43% on mets, 19% sood ja rabad ning 38% on põllumaa. Elanikke on Tori vallas ligi 2500. Valla territooriumil paikneb 20 küla ja 1 alevik. Külad on: Aesoo, Elbi, Jõesuu, Kildemaa, Kuiaru, Kõrsa, Levi, Mannare, Muraka, Muti, Oore, Piistaoja,
Renessanssi ideed tänapäeva kontekstis Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Paljud tolleaegsed ideed väljenduvad ka meie tänapäevases elus. Tolle aja uues universumis polnud enam kohta ei põrgule ega paradiisile. Põrgu kui patuste surmajärgse karistamise koht paiknes keskaja arusaamade järgi Maa sisemuses ja paradiis viimases taevasfääris, siis Renessansi inimese mõtlemises muutusid säärase põrgu ja paradiisi olemasolu kahtlasteks ning neid hakati otsima mitte enam maa seest või taevast, vaid maa pealt, inimese hingest. Põrgu muutus kurjuse ja südametunnistuse piinade sümboliks, paradiis aga headuse ja hingerahu sümboliks. 13-14. saj. inimestele oli see kõik täiesti uus ja ka ehmatav
Kalevipoeg kunstis Kiviõli 1. Keskkool 11.Klass Marilin Väljur Esimesi katsetusi "Kalevipoja" esmatrükk ilmus aastatel 18571861 vihikutena 18401841 valmisid Friedrich Ludwig v Maydellil sulejoonistused Georg Friedrich Schlateri akvarellid Oskar Hoffmanni ,,Kalevipoeg põrgu väravas" Johann Köler Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kreutzwaldi portree, käes raamat ,,Kalevi poeg" 1864. a August Weizenberg "Linda" 1880. a
autorite (Homerose ja Aristotelese) teoseid, kuigi kreekakeelsed teosed polnud talle alati algkujul kättesaadavad. Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721). Lisaks on ta kirjutanud luulet ("La vita nuova" "Uus elu") ja filosoofilisi teoseid ("Il convivio" "Pidusöök"). Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole.[1] 22. oktoobril 1988 asutati Eesti Dante Selts. Teosed eesti keeles "Jumalik komöödia. Põrgu". Esimene laul. Tõlkinud Villem Grünthal-Ridala "Noor-Eesti" III album, 1910 "Kantsoon Beatrice surmast". Tõlkinud Johannes Semper Looming 1924, nr 7, lk 481482 "Uus elu". Tõlkinud ja eessõna: Johannes Semper. EKSi Koolikirjanduse- toimkond, Tartu 1924, 98 lk "Jumalik komöödia. Põrgu". Kolmas laul. Tõlkinud Johannes Semper Looming 1939, nr 9, lk 975978 Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia, Tallinn 1962 ("Jumaliku komöödia" 1., 3., 5., 10. ja 33
tehtud film. Kaamera jälgib ainult peategelast, aeg-ajalt näitab, mida ta näeb (kuidas tapavad poissi, kuidas ohvitser viib ülekuulamise läbi, kuidas Saul on kiusatud SS sõdurite poolt- täiesti mõtetu ja tarbetu stseen, minu arvamuselt). "Sauli poeg" tegevus areneb Auschwitzis ja peategelane - ungarlane Saul Auslander on Sonderkommando liige. See film, minu arvates, keskendub iseenesest kõik holokausti õudused, näitab koonduslaagri vangite raske saatus läbi ühe vangi, kes on keset põrgu. Ma ei kujuta enam kohutav saatus kui Sonderkommando Auschwitzisi liikmete saatus. Kuigi peategelane kutsub esile mul vastuolulised tunded, sest inimesel on alati valikuvõimalus. Kogu filmi jooksul ma küsisin ise ennast ja ei saanud täielikult aru, kuidas inimene võib kannatada nii, miks ta ei tapnud ise ennast, miks ei kiirustanud end viia gaasikambrisse, kus ta võttis võimu (?), et seda õudset tööd teha. Mulle hindan heli roll selles filmis
kui Vergiliuse, Horatiuse, Ovidiuse, Lucanuse ja Statiuse teostele ka vanakreeka autorite Homerose ja Aristotelese teoseid. Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721). Lisaks on ta kirjutanud luulet ("La vita nuova" "Uus elu") ja filosoofilisi teoseid ("Il convivio" "Pidusöök"). Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole. Teosed eesti keeles "Jumalik komöödia. Põrgu". Esimene laul. Tõlkinud Villem Grünthal-Ridala. "Kantsoon Beatrice surmast". Tõlkinud Johannes Semper. "Uus elu". Tõlkinud ja eessõna: Johannes Semper. "Purgatoorium". Esimene laul. Tõlkinud Harald Rajamets Põrgu". Üheksas laul. Tõlkinud Aleksander Kurtna, Harald Rajamets. Jumalik komöödia Dante Alighieri poeem samanimelise tegelase seiklustest. Poeem ilmus kahes osas esimene ilmus aastal 1304, teine 1321. Teda peetakse niihästi vormiuudsuse kui ka
sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa kaubalinnade liit 13-16 saj,160linna Tsunft-käsitööliste ühing,erialade järgi Sedööver- meistritöö,teeb sell Indulgents-patulunastuskiri Kerjusmungaordu-ordu,liikmed nii mungad ja kerjused Ketser-ristiusust taganeja Saatan-kurjuse kehastus,ingel lutchiver,põrgu valitseja Patt- jumalale meelevastane tegu Reliikvia-pühad säilmed Põrgu-saatana elupaik Seitse vaba kunsti- keskaegsed õppeained,õpiti ülikoolis Alkeemia-teadusharu,valmistada tarkadekivi,metall kullaks Katedraal-piiskop konna pea kirik Gooti stiil-kunstistiil,teravkaar,12-13saj Romaani stiil- kunstistiil,ümarkaar,10-11saj Müsteerium-näitemäng,vaimulik sisu Generaalstaadid-seisuste esinduskogu prantsusmaal Must surm-katku epideemia euroopas 14saj Linnus-kaitse rajatis
a. tellitud esindushoonetes eelistati traditsioonilisemat, eklektilist stiili · Tallinna Riiklik Kunsttööstuskool andis kuni 1930. aastate lõpuni haridustpeamisel tarbekunst alal Eduard Viiralt 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis Oli Eesti graafik Õppis Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Viiraltit peetakse kunstiajaloos sellesajandi esimese poole eesti graafikasilmapaistvaimaks meistriks Tuntumad teosed "Põrgu", "Kabaree","Neegripead", "Lamav tiiger" ja"Kaameli pea" viljakas eelkõige raamatugraafikas ,,Põrgu" ,,Tüdruk kaamliga" ,,Kabaree" Anton Starkopf 22. aprill 1889 Kohila vald, Röa küla 30. detsember 1966 Tartu oli eesti skulptor looming on oluliselt mõjutanud modernistliku skulptuuri arengut 1920.1930. aastate Eestis. 1918. aastal Saksamaalt kodumaale naastes rikastas Starkopf eesti skulptuuri talle
1917.aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused Raamatugraafikuna viljakus 19231925 Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" 1925 Jakob Kõrv "Muinasjutud" 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud 1926 "Eesti. Maa, Rahvas. Kultuur" 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid" Tööde iseloom Varasemad tööd on hilissaksa mõjudega Hilisemates töödes sürrealismPariisi kirev ööelu andis mõjutava tooni Vaba fantaasia moonutatud, imelikud erootilised stseenid "Põrgu" 19301932 "Kabaree" 1931 "Jutlustaja" 1932 30.aastate keskel suund loodusele, lastele, sõpradele, aktidele, maastikule "Maastik Pariisi lähedal" 1937 "Lamav tiiger" 1937 Keskkonna mõjutused Reis Marokosse 1938 uus energia, sügavam objekti tabamine "Noor Araabia poiss " 1940 "Berbernaine kaamliga" 1940 Naasemine Eestisse 1938 tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele "Kristjan Raud" 1939 Näitused Prantsusmaal Soomes Saksamaal Taanis Venemaal Lätis Leedus
Maailma lõppu küll ei leita aga käiakse erinevates huvitavates maades. III Vaatus Kalevipoeg rändab Peipsi lähedal, kus leiab sortsi, kes ta magama nõiub ja mõõga ära varastab. Kui Kalevipoeg ärkab, leiab järve põhjast mõõga ja neab selle ära. Kalevipoeg rändab koos Olevipoja ja Sulevipojaga edasi, kuni jõuab metsas elava vanamammini. Pärast öist seiklust härjapõlvlasega leiab Kalevipoeg põrgu sissepääsu. Põrgus võitleb Vanapaganaga ja päästab neiud tema vangistusest. Kalevipoeg rändab edasi, leiab ühe mõnusa järve ja tahab seal supelda, järves aga ootab teda tema enda neetud mõõk, mis lõikab tal jalad alt ja kangelane hukkub. Kuid isegi taevas ei saa Kalevipoeg rahu, sest Vanaisa(Jumal) arvab et vahva mees nagu ta on, peab ta ka teispoolsuses oma rahvast teenima. Kalevipoeg pannakse põrgu väravat valvama ja kästakse tal selle kohal asuvat kaljut lüüa
Aleksander Suure seiklustest. Renessanssiks nim. Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetus, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde.Humanism- See on õpetlane, kes süvenes antiikkultuuri ja tutvustas seda oma kaasajas. 2) Inimese ja inimlikkuse kaitsja.Arvu sümboolika dante ,,jumalikus" komöödias?-Arvul ,,kolm" on sümboolne tähendus. Teose kolm osa tähistavad hauataguse elu sfääre: Põrgu, Puhastustuli ja Paradiis. Igas osas on 33 laulu, kirjutatud kolmikvärssides. Koos sissejuhatava lauluga on kokku 100 laulu mis on 10-ne ruut. Värvid ja isikud ,,jumala... ,, ?- Vergilius-Dante lemmikluuletaja, kes kehtestab maist tarkust. Beatrice- oli Dante muusa, sümboliseerib usku ja armastust. Punane ja must- põrgu, surm, Valge- paradiis, süütus, puhtus.Petrarca teos ? Mitu osa? .. ,,Laulude raamat" , kaks osa: ,,Madonna Laura eluajal" ja ,, Pärast Madonna Laura surma"
lühiromaan maksta ja Taanit rünnata Filosoofiline satiir- Erasmuse ,,Narruse kiitus" Grotesk- üleloomulik, G.Guinizelli algatas uudsse ,,Galatea"-Cervantese Gertrud-Hamleti ema, G madaldav liialdus nt. poeetilise väljenduse, nn uue pastoraalromaan, Taani kuninganna, Dante ,,Põrgu" maheda stiili. lõpetamata kes abiellub pärast mehe surma mehevennaga Hüperbool ,,Heptameron"- Hamlet-,,Hamlet",
Keskaegses mõttemaailmas oli maapealne elu vastanduses taevase eluga. Maad kui geograafilist mõistet tajuti maapealse elu paigana ning see omandas järk-järgult usulise ja moraalse tähenduse: mõned maad olid pühad, teised patused. Liikumine geograafilises ruumis tähendas liikumist vertikaalsel usuliste ja moraalsete väärtuste teljel. Keskaegses kirjanduses on seepärast inimese teekonda põrgusse või paradiisi kujutatud geograafiliselt - üleval oli taevas ja allpool põrgu. Kuigi maapealset elu vastandati taevasega kui ajutine/igavene, puudus vastandus ruumilises mõttes. Moraalne väärtus ja kohaväärtus segunevad: paikadel on moraalne väärtus ning moraalil on kohalik tähendus. Seega iga liikumine geograafilises ruumis muutub usulises ja moraalses mõttes tähenduslikuks. Erinevad maad klassifitseeriti ketserlikeks, paganlikeks ning pühadeks ja liikumist geograafilises ruumis mõtestati kui (eksi-)rännakut: pikk rännak
Ristiusk ja kirik. · Usutõe peamine allikas keskajal oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed. · Keskaegse ettekujutuse kohaselt troonib Jumal oma saadikutest ehk inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Üks inglitest Lucifer oli oma ülbuses koos mõne kaaslasega Jumala vastu mässu tõstnud ja seetõttu taevast alla heidetud. Temast sai allilma, s.o põrgu peremees saatan ja tema kaaslastest deemonid. Kõigele vaatamata on saatan siiski Jumala looming ja seetõttu pole Jumalaga võrdväärne. · Saatan kiusas juba esimesi inimesi, Adamat ja Eevat. Ta keelas õunte noppimise ära. Karistuseks aeti nad paradiisist välja. Siit sai alguse inimkonnal lausuv pärispatt- kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. · Jumal kui Isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse.
Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õpetajana. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, näiteks gravüüri, litograafiat, monotüüpiat ja puulõikekunsti. Viiraltit peetakse Eesti kunstiajaloos graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle hulgalistest töödest on kuulsaimad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Aastatel 19251938 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kodumaale naastes pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (näiteks "Kristjan Raud", kuivnõel, 1939). 1944. aastal elas Viiralt Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik tagasi Pariisi. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks
disainiosakonna I kursuse vormi ja kompositsiooniõpetajana. Tegu oli Hindi näituse kolmanda osaga, kus kujutatakse omavalmistatud moefotosid ja ehteid. Iga järgneva näitus on autori poolt omandanud uue välimuse. Seekord lisandusid rahvuslike ornamentide ja käsititsi punutud paeltega tekstiililised ehted. Hint intepreteerib Wiiralti teemal, pakkudes ehtena trükitud ja stiliseertud gradmente vasegravüürist ''Põrgu''. AEG MAGA III osas on mustvalgete fotode objektiks ataljee AH disaini valminud autorimudelid, mille vaheluduvatest moevooludest olenemata on jäädvustunud korduvatest geomeetrilistest elementidest struktuuristik. Tehnika oli minu jaoks väga huvitav. Disaineri minimalistlik käekiri joonistab piki naisekeha kontuuri detailile fokusseeritud kompositsiooni. Algselt olid pildid tavalised fotod, kuid täiesti juhuslikult läksid ühele pildile veetilgad peale. Autor
usuõpetuse lugemikud 1926 illustreeris koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur." 1928 illustreeris Aleksandr Puskini "Gabrieliidid" Võimeka graafikuna töötas ta: puulõikes (kõrg ja sügavtrükis) ofordis akvatintas (ka kõrgtrükis) litos monotüüpias 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi Sellest ajast pärinevad tööd: "Põrgu" (19301932, ofort, vasegrafüür) "Kabaree" (1931, ofort, vasegrafüür) "Jutlustaja" (1932, lito) "Neegripead" (1933, kuivnõel) "Claude" (1936, puugrafüür) "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk) 1938. aasta reisil Marokosse lõi Viiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust "Noor araabia poiss" (1940) "Berberinaine kaameliga" (1940) Sõjapäevadel sündisid: "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatintia) "Viljandi maastik" (1943, kuivnõel)
Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Eduard Wiiralt lk 4 4. Eduard Wiiralti looming lk 5 5. Kokkuvõte lk 6 6. Kasutatud kirjandus lk 7 7. Lisa 1. Eduard Wiiralt. Vanamees kassiga. lk 8 8. Lisa 2. Eduard Wiiralt. Põrgu. lk 9 9. Lisa 3. Eduard Wiiralt. Jutlustaja. lk 10 Sissejuhatus Uuritavaks kunstnikuks on Eduard Wiiralt ja tema looming. See teema sai valitud sellepärast, et ta oli huvitav inimene ja tema teosed on veelgi huvitavamad ja ka laialdaselt kuulsust võitnud. Tema graafika on väga mitmekesine ning huvitav. Selle uurimistöö eesmärgiks on tutvustada Eduard Wiiraltit ja tema teoseid ning välja tuua huvitavaid fakte. Samuti selgitada ka kunstivoolusid, kuhu E
peale surma. Keha on ajutine ja kaduv, hing igavene. Kõik maine on hingelise kõrval tühine. Usutõe peamine allikas oli Piibel ja vanaaja kirikuisade teosed. Hilisemate kirjanike eesmärk oli autoriteetidele tuginedes jumalikust tõest õigesti aru saada. Keskaegne ettekujutus: jumal troonib inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Lucifer kaaslastega tõstis oma ülbuses mässu jumala vastu, ta heideti taevast alla. Tast sai allmaailma e põrgu peremees saatan ja ta kaaslastest deemonid. Saatan on jumala looming ning pole temaga võrdväärne. Saatan kiusas Aadamat ja Evat-võttis mao kuju ja ahvatles õuna sööma. Jumal ajas nad paradiisist välja. Sai alguse inimkonnal lasuv pärispatt-kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. Inimene ei suudaks kurjusele vastu seista, kui poleks jumala piiritut armastust. Armastusest inimkonna vastu saatis ta oma poja Jeesuse Kristuse inimesena maailma kannatama ja surmema, et ta
on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Sündinud 20. märts 1898 Peterburi kubermang Surnud 8. jaanuar 1954 Pariis Tegevusala graafika Tuntud teoseid ,,Põrgu" Kunsti õppinud Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases Kunstivool realism Kronoloogia Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Wiiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna. Enne Teist maailma sõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal. Aastast 1938. kuni 1939
Vägimees sureb rohkest vere voolamisest. "Põrmu paelust pääsend vaimu lendas lustillinnu kombel pikil tiivul pilvedesse, tõusis üles taeva' asse", kus tema" seletatud kehaga" jumalikest pidudest osa võtab. Siin võiks nüüd tema elukäik lõppeda. Aga vana jutt ei lepi sellega, vaid lisab, kuidas Taara mures olnud, kuna ei teadnud, millise ameti ta taevas Kalevipojale peaks andma. Jumalike otsuste tegemisel läheb tükk aega, kuni leitakse, et kõige parem oleks Kalevipoeg põrgu värava ette vahiks panna, et Sarvik sealt välja ei pääseks. Nüüd peab vägimehe hing mullasesse kehasse tagasi pöörduma, mille puuduvaid jalgu ei suuda ka jumalad asemele panna. Ta tõstetakse hobuse selga ja saadetakse põrgu. Sinna saabudes lööb ta ülevalt kõlanud hääle sunnil rusikaga kaljust väravat. Käsi jääb prao vahele kinni ja sedaviisi valvab ta, ise ahelate kütkesse pandud, põrgulaste väge, et keegi neist välja ei pääseks. Aeg-ajalt katsub ta
Huvitub antiigist, võtab eeskujuks 2. Dante - ,,Jumalik komöödia" 1265 1321 1. uus mahe stiil rohkete metafooridega armastusluule vulgaar ladina keeles kõnekeeles 2. ,,Uus elu" proosa + luule raamat + Beatrice 3. ,,Jumalik komöödia (näitab, et lool on õnnelik lõpp)" värsivormis nägemus sümbol arvud 3 põrgu/puhastustuli/paradiis/ põrgu põhjas on 3 kõige suuremat reeturit 9 põrgul on 9 ringi/ taeval on 9 tasandit Toob esile maailma pahed, paljastab patutegusid Panter valetamine, reemine, himurus Lõvi upsakus, vägivald Emahunt kasuahnus enesearmastus 3. Petrarca - Itaalia sonett Petrarca diplomaat Pariisis ja Roomas tunnustati loorberipärjaga
Põgenenud orja karistused olid karmid. Jällegi kasulik orjapidajale ja ebaõiglane orjale. Ori ei tohtinud omada perekonda, isikliku omandit, puudus õigus poliitikas kaasa rääkida ega tohtinud täita usukombeid. Ori ei kuulunud tol ajal ühiskonda vaid oli selle omand.Ori vabastati tavaliselt ainult peremehe surivoodil, kuid ori jäi ikka peremehe järeltulijast sõltuvaks. Orja silmade läbi oli see ühiskodlik korraldus täielik põrgu. Neil polnud õigusi ega eraelu.Kuid Antiik-Kreeklase silmadeläbi võis olla see täiuslik.Ei saa öelda kas oli see täiuslik või mitte täiuslik. Kõik oleneb osapoolte perspektiivist.Minu arvamus on, et see võis olla täiuslik Kreeka kodanikele, kuid orjale oli see maapealne põrgu. Kes siis ikka ori olla tahaks?
Ristiusk ja keisrivõim Ristiusk keskkajal o Sügav usklikus o Maine ja ajalik elu vaid ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. o Jumala armust sai osa saada kiriku õnnistavate toimingute e sakramentide kaudu (ristimine, usukinnitus/leer, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine). o Surmajärgne ilm: paradiis või põrgu. o Viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest, et oma tegude eest aru anda. Tähistab maailma lõppu, alles jääb vaid taevariik õigetele ja põrgu patustele. Paavstlus o Paavst katoliku kiriku pea Algselt oli Rooma piiskop samal pulgal teiste piiskoppidega. Rooma piiskoppide poliitiline ja religioosne tähtsus suurenes seoses keisrivõimu nõrgenemisega Lääne- Roomas. Roomlased nägid kirikus võimalikku kaitsjat germanlaste eest.
Kuna ei teatud, kuidas astronoomilisi küsimusi lahendada. 4. Inimesed tõlgendavad maailma väga erinevalt. Igal inimesel on enda nägemus või teadmine mingist asjast. Esiteks usk, eks me kõik usu millessegi selles pole kahtlust, kuid osad inimesed on usule rohkem pühendunud kui teised. On inimesi kelle usk räägib, et Jumal on loonud maailma ja mida vähem patte teed seda paremat elu elad peale surma. On inimesi kelle usk räägib, et on olemas põrgu ja taevas, ning kui sured siis vastavalt sellele milline inimese oled olnud saad minna kas taevasse või põrgusse. Ehk siis iga inimene näeb usku erinevalt ja saab sellest erinevalt aru, mis on täiseti mõistetav. Sest mitte keegi ei saa väita, et see usk on õige ja seda peavad kõik uskuma. Teine kategooria kust on hea tuua erinevaid väljavaateid välja on poliitika. Poliitika on üsna hell teema eriti tänapäeval ja eriti Eestis. Vahet ei ole kuhu
Uuenduslik liikumine. Prooviti pöörduda tagasi piibli algelisuse juurde. M.Luther 95 teesi e põhimõtet. Erasmus- tolle aja Euroopa harituim mees,kaitses isikuvabadust Dante peetakse keskaja viimaseks ja uusaja esimeseks poeediks -keskaega ühendab maailmanägemine -uusajaga mitmekülgsus kõik looming oli pühendatud tema armastatule Beatrice'le ''Jumalik komöödia'': Kirjanduse ja kirjakeele vundament Keskaegse teoloogia parim illustratsioon Itaalia kirjanduse tuntuim teos 3 osa, ,,Põrgu'', ,,Puhastusmägi'', ,,Paradiis'' Põrgu 9 tasandit: 1-pole veel tegelik põrgu,ristimata lapsed,paganad(ilma karistuseta) 2-armupatused 3-vihapidajad(sumpasid soos ja külma vihma sadas) 4-rahaahned ja pillajad(lükkavad raskeid asju) 5-laisad,tigedad ja raevukas(võitlevad üksteisega) 6-ketserid ja türannid(leegitsevas hauakambris kinni) 7-tapjad,vägivallatsejad,suitsiidesed(keeva vere jões) 8-altkäemaksuvõtjad,võltsijad,vargad(peaalaspidi kukuvad) 9-reeturid(jää sees kinni)
2) Kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud 3) Jumala poeg 4) Jumala maine asemik 5) Õigeusu e........ kirik, mis allus patriarhile 6) Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud 7) Paavsti volitatud esindaja 8) Maks, mida koguti kiriku ülalpidamiseks 9) Paavsti ametlikud seisukohavõtud 10) Paavst aastatel 1198 1216 11) Paavsti õukond 12) Püha Benedictuse reeglite alusel tegutsev klooster 13) 910ndal aastal Prantsusmaal rajatud klooster 14) Ingel, kes sai allilma see on põrgu peremehekes saatanaks 15) Osa hingi ei lähe mitte otse taevasse vaid läbivad etapi, kus piinlevad viimse kohtupäevani 16) Usustõe peamine allikas keskajal 17) Kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused 18) Hispaania päritolu aadliseisusest munk 19) Keskaja tuntuim teoloog (perekonnanimi) 20) Pühakutega seostatavad esemed 21) Paavsti peakate 22) Püha aupaiste 1)Esimene inimene 2)Kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud 3)Jumala poeg 4)Jumala maine asemik
on Sakala üks vanemaid. Praeguse kivikiriku vanemad osad pärinevad 15.saj. II poolest. Karksi Peetri kirik Keskajal oli Karksi kiriklik elu seotud linnusega. 13. saj. rajatud linnuses oli ka apostel Peetrusele pühitsetud kabel. Praegune kivikirik ehitati 1773-1778, kasutades osaliselt linnuse alusmüüre. Viljandi Jaani kirik Kirik pühitseti taas 1992.a. Algselt (1466-1472). Viljandimaa loodus: Hendrikhansu põrgu paljand. Lopa paljand. Lossimägede paljand. Iivakivi. Kõpu laiakivi. Loodi-Püstmäe lehisepuistu. Mägiste kuusk(13-ne haruline). Mägiste põrguhaud e Maimu koobas. Oti õunapuu. Pilistvere Kivikangur. Trepimägi. Varesemäed. Viiralti Tamm. Sammuli rändrahn. Viljandi rippsild. Jne. Parika looduskaitseala. Loodi looduspark. Loodi põrgu.. Soomaa rahvuspark. Teringi matkarada ja Lilli Loodusmaja. Tilli kadastik.
Oli vaid jäänud poisi lendav Audi. Hiiglane läks proovisõidule. Hiiglase sõit lõppes kraavis ja hiigllane ise sai surma. Ta ärkas põrgus. Saatan tuli talle vastu ning lausus, ´´Loll oled, et saatana ettepanekuid vastu võtad nüüd teenindad mind 100 aastat põrgus.´´ Hiiglane sai vihaseks ja proovis saatanat tappa. Läks kätega kallale, kuid edutult. Saatan lausus, ´´sa ei saa minu vastu.´´ Hiiglane leppis sellega ja nüüd on põrgu väravavahiks Hiiglane, kellest keegi mööda ei pääse. Kui 100 aastat veel möödas pole, valvab Hiiglane siiani põrgu väravaid. Toomas Vokk 9.c
ning töötas mõnda aega seal õppejõuna. · Enne sõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal, sh aasta Marokos. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. · 1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. · Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta tahtmatult tänu välisele sarnasusele president Lennart Meriga masside mällu kinnistus. 3 Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes
annaabi.ee 
