Nt vastused imperaatoritele esitatud palvetele. 4. Decreta- lahendused üksikute vaidlus, eritikohtuasjade puhul. Hiljem hakatakse imperaatori korraldusi nim terminiga lex. Imperaatori korraldused koostatakse imperaatlikus kantseleis. Printsipaadi perioodil omandavad seaduse jõu senati otsused- senatusconsulta. Senatil ei olnud seaduse algatamise õigust. Senati otsused kujutasid endast imperaatori ettepanekute vormistamist. Printsipaadi ajal jätkus preetorite ediktide andmine.Hiljem kaotab preetori tegevus järk-järgult oma tähtsuse. Jurist Salvus koostab u 130.a preetorite ediktide kogu- EDICTUM PERPETUUM Silmapaistvatele juristidele hakati andma eriprivileege-ius respondendi. –õiguse anda protsessi oma otsuseid nagu imperaatori nimel. Hiljem anti nendele arvamustele seaduse jõud- legis vicem- ja juriste nim õiguse loojaiks-conditores iuris Juristide põhialaks olid õigusuhtes, mi spuudutasid omandit, lepinguid jne.Lahendused
Rahuajal oli tema ajaviiteks jaht Kõige selle kõrvalt leidis ta aega tegeleda ka riigiasjadega Kuningas nimetas ametisse tähtsaimad riigiametnikud Andis välja seadusi ta võis igal ajal muuta või tühistada Karistas ja andis armu(kohtupidamine või süüdistuse esitamine polnud vajalik), eriti kardetud oli vana kindlusvangla Bastille Absolutismieelsest ajast olid säilinud kohtuasutused Tähtsaim neist oli Pariisi parlament mille ülesandeks oli kuninga ediktide ja seadusandlike aktide registreerimine Tähtsaim riigimees Louis XIV valitsusajal oli Jean-Baptiste Colbert kõrgele kohale tõusnud kodanlane, kes liikus hiilgavas õukonnas tumedas riietuses, mapp käes, peaaegu kunagi ei naeratanud ja püüdis lahendada eelkõike riigi rahandusprobleeme Peale Louis XIV surma (1715) sai troonile tema pojapojapoeg Louis XV Regendiks sai Louis XIV vennapoeg Philippe, kes oli kuulus igasuguste orgiate ja n.ö.
PAX (rooma rahu)- Riik peab looma rahu ja korda, selleks vaja õigust. ’ MANCIPATIO-õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud) . Sellel perioodile näideldakse õiguse mõistmist, õigus on näiline. Preetor- peakohtunik.Ta formuleerib nõude ja nõude piirid, loob reegleid, näidates, milliseid õigusi tuleb kaitsta, mida juhtumi puhul vaadelda. Preetori edikt- missuguseid õigusi ta järgib. Läbi ediktide luuakse Rooma õiguses uusi reegleid, niimoodi kogu Rooma Vabariigi ajal. Aeg näitab, millised ediktid jäävad püsima. Roomas parandati võimu, mitte vara. Lex Potalia- seadus, millega inimene hakkab nõudeid vastutama vara, mitte isikuga. Edictum Perpetum- igavesed ediktid, see on üks rooma eraõiguse allikatest. Rooma õiguse allikad- Institutiones (õigusõpik-isikud, asjad, tehingud, hagid), e.P, Viitamise seadus (juristidele viitamise seadus,
Ellu üritas rakendada Turgot. Prantusmaaga seotud mõisted: Generaalstaadid-Seisuste esindus.Intendandid- Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid.Fronde'-Võimude vastu tegutsemine.Esimesel etapil püüdis Pariisi parlament võtta endale esindusorgani funktsioone,teine osa printside fronde,organiseeriti möss absolutismi ja Mazarini vastu.Versailles-Louis XIV ajal ehitatud suurejooneline palee.Pariisi parlament-Kõrgeim kohtuasutus,ülesandeks oli kuninga ediktide ja muude seadusandlike aktide reageerimine.Oli ka õigus avaldada arvamust.Manufaktuur- Nostaablite kogu-kuulusid kuninglikud printsid,peapiiskopid,piiskopid,suuremate linnade meerid jne,nad kutsuti kokku ,et kehtestada üldine maamaks,et saada nõusolekut. Muutused sõjanduses-Palgaarmee teke:Rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata,samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge,loodi üksnes sõja ajaks,isemajandav
R laskis lammutada aadlike kindlused, keelas duellid. Tugevdas kunnivõimu; intendandid-kohalik valitsemisorgan, kes kuuletus kunnile; pärast Louis XIII surma tõusis troonile 4a. Louis XIV(päikesekuningas). valitsejaks sai ta ema Austria Anna, tegelikuks valitsejaks tema armuke Jules Mazarin; fronde-võimudevastane tegutsemine; Louis hakkas pärast Mazarini surma valitsema. absolutism. kõik keerles tema ümber-,,riik-see olen mina"; Pariisi parlamendi ülesandeks oli kunni ediktide jm sadusandlike aktide regamine; Colbert - Loius XIV ajal oli finantside peakontrolör; Loius XIV järel tuli troonile pojapoeg LouisXV, kes polnud osav valitseja(olulist rolli riigis mängis ta armuke Markiis de Pompadour); pärast XV surma sai kunniks pojapoeg Louis XVI, kes abiellus Marie- Antoinette'iga. Valitsemist oli vaja reformida, sest LouisXV oli riigi rahad maha mänginud; uus rahanduse peakontrolör-Turgot. kavatses kaotada feodaalide privileegid,
* Administratsioon: patrimonaalne - feodaal valitseb ilma administratsioonita (n perekonna abil), isiklike teenete kaudu. Huvide konflikt isiklikud vs teened -> peab bürokratiseerumisele vastu. Patriarhaalne - feodaal valitseb koos administratsiooniga, pärimise kaudu. Huvide konflikti ei ole (perekond ei peaks valitsema), konsensuse teel -> võimalus bürokratiseerumiseks. Siiski ei soosi isiklikku vabadust ehk ettevõtlust. Valitsetakse ediktide kaudu. 3) Karismaatiline: *Charisma kreeka keeles kingitus (jumalatelt) * Alluvad usuvad juhi erilistesse isiklikke omadustesse, võime korda saata imesid. Järgitakse kahel põhjusel: usk võimetesse, usk kohustustesse * Erakorraline - erakorraliste sündmuste ajal suurem võimalus ilmneda. Poliitiline, kunstiline juht. (nt. Jeesus, Muhammed, Nelson Mandela, Gandhi) * Administratsioon - mite seaduslik vaid isiklik (jüngrid) * Eelis: uuendav, ainus võimalus murda vana praktikat
· Pariisi puhkes ülestõus Absolutism Louis XIV ja Louis XVI valitsusajal · 1661 hakkas Louis XIV valitsema abolutistlikult o Rõhutas monarhi jumalikku päritolu o ,,Riik see olen Mina" o Pidas laastavaid sõdu o Nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud o Andis välja seadusi o Karistas ja andis armu · Säilinud olid kohtuasutused (parlamendid) Pariisi parlament tähtsaim o Ülesandeks kuninga ediktide ja seadusandlike aktide registreerimine o Õigus avaldada arvamust vastava akti sobivuse kohta · Jean Baptiste Colbert: o Püüdis lahendada riigi rahandusprobleeme o Asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid · 1715 - suri Louis XIV, troonile sai Louis XV. Regendiks määrati Philippe o Louis XV ei tundnud riigiasjade vastu huvi o Riigis hakkas tähtsat osa etendama kuninga ametlikud armukesed
linnanõukogu. 4) Vabariikliku aja institutsioonide põhiline omapära Ilmuvad magistratuurid. Magistratuurid valitakse igal aastal ning nende struktuur on hierarhiline. Ametikoht pole tasustatud ja tehakse kõik, et ära hoida katsed isikuvõimu saamiseks. Kandidaat peab järgmine auametite karjääri, mille etapid on kvestor, ediil, praetor ja seejärel konsul. Ühised volitused on komiitside kokku kutsumine/laiali saatmine, senati kokkukutsumine, ediktide väljakuulutamine, rahatrahvide määramine. 5) Consul, praetor (urbanus, peregrinus), quaestor, tribunus plebis, rahvakoosolek, plebei ediilid, kuruulsed ediilid, proconsules, propraetores Kvestoritel varahoidja roll (riigikassa, maksud) ja provintside asevalitsejate abistamine raamatupidamises. Ediilid- tegelevad turgude ja vilja riikliku kokkuostu järele valvamisega, hoiavad linnas korda, korraldavad avalike pidustusi. Preetoritel on kohtumõistja roll (peregrinus)
ajastul kirjutatud teos. Institutsioonid on mõjutanud olulisel määral nii Justianuse ajastu õigusteadust kui ka hilisemat. Institutsioone võib pidada Euroopa ühtse õiguskultuuri aluseks.11 Gaiuse, kui isiku kohta, ei ole eriti midagi teada, kuid arvatavasti sündis ta 2. sajandil pKr keiser Hadrianuse valitsemisajal ning võib oletada, et ta oli Rooma kodanik ja juristide seas väga erilisel kohal. Gaius kirjutas mitmeid ediktide kommentaare ning ka teisi teoseid. Teda ümbritses palju salapära, kuid tema teos Institutiones (2. sajandi keskpaiku koostatud eraõiguse ja protsessi 12 lühike õpik) muutus üldiseks käsiraamatuks ja kohustuslikuks õppematerjaliks õiguskoolides. Gaiuse Institutiones koosneb neljast osast, osa nimetuseks on commentarius. Hiljem on iga commentarius jaotatud paragrahvideks.13 Raamatud sisaldavad kõiki olulisemaid küsimusi
(õiguse alliakd: 12t seadused, tavaõigus, senati ja magistraatide korraldused,rahvakoosoleku otsused, kokkulepped isikute vahel) - 27 e.m.a – 283 – toimub üleminek vabariigist monarhistlikuks impeeriumiks. Printsipaadi ajajärk.Alguses jätkub klassikaline õiguse areng, kuid järjest enam hakkab taanduma juristide osa õiguses jaõigus läheb üle keiserlikesse seadustesse ja keisri kohtuaktidesse. (õiguse alliakd: imperaatorite aktid,senati otsused, preetorite ediktide kogu) - 283 – 527. dominaadi periood. Toimub lääne-roomas klassikalise jurisprudentsi allakõik ja õiguseprutaalsus. Samas ida-roomas jurisprudentsi üleskäik. - 528 – 565. kodifitseerimise periood. 2.1 Riigikorrast lähtudes: • 754-510 kuningriigi aeg 510-27 vabariigi aeg 27 e.m.a – 565 m.a.j keisririik , mis jaguneb kaheks: 27 e.m.a. - 284 m.aj.-printsipaat 284-534/565 - dominaat 2.2. H. Ylikangase periodiseering: •-200 eKr muinas e Vana-Rooma periood
,,Riik see olen mina". Üle kõige väärtustas kuulsust, mille nimel pidas sõdu. Lasi ehitada ka Versailles'i lossi Nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. Eriti kardetud oli vana kindlusvangla Bastille. Absolutismieelsest ajast olid siiski säilinud kohtuasutused (parlamendid), millel olid ka mõned poliitilised funktsioonid. Tähtsaim neist oli Pariisi parlament, mille ülesandeks oli kuninga ediktide ja muude aktide registreerimine. Sel oli õigus avaldada ka arvamust akti sobivuse kohta. 3 Jean-Babtiste Colbert. Kõrgele kohale tõusnud kodanlane, kes püüdis eelkõige lahendada riigi majandusprobleeme. Asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid. Louis XV Louis XV oli lõbujanune kuningas ning tema ajal oli absolutismi kriis, sest kuningas ei tundnud huvi riigiasjade vastu. Tähtsat osa hakkasid etendama ametlikud armukesed(nt
Nt vastused imperaatoritele esitatud palvetele. 4. Decreta- lahendused üksikute vaidlus, eritikohtuasjade puhul. Hiljem hakatakse imperaatori korraldusi nim terminiga lex. Imperaatori korraldused koostatakse imperaatlikus kantseleis. Printsipaadi perioodil omandavad seaduse jõu senati otsused- senatusconsulta. Senatil ei olnud seaduse algatamise õigust. Senati otsused kujutasid endast imperaatori ettepanekute vormistamist. Printsipaadi ajal jätkus preetorite ediktide andmine.Hiljem kaotab preetori tegevus järk-järgult oma tähtsuse. Jurist Salvus koostab u 130.a preetorite ediktide kogu- EDICTUM PERPETUUM Silmapaistvatele juristidele hakati andma eriprivileege-ius respondendi. –õiguse anda protsessi oma otsuseid nagu imperaatori nimel. Hiljem anti nendele arvamustele seaduse jõud- legis vicem- ja juriste nim õiguse loojaiks-conditores iuris Juristide põhialaks olid õigusuhtes, mi spuudutasid omandit, lepinguid jne
armukese Mazarini käes, esimesed suuremad mõrad absolutismis, võimude vastu tegutsemine fronde, reaalne võim 1661, kui Mazarin suri; "Riik see olen Mina!"; Päikesekuningas rõhutas jumalikku päritolu; valitses 72 a.; kuulsus, luksus, ballett, jaht, juhuslikud armukesed; naine: Maria Therese Hispaaniast Jules Mazarin 1602-1661, Itaalia päritolu kardinal Pariisi parlament kohtuasutus + poliitilised funktsioonid; ediktide kinnitamine kohustuslik, kui kuningas parlamendi istungil viibis; Jean-Babtiste Colbert finantside peakontrolör koloniaalimpeeriumi loomine, riiklikud manufaktuurid Louis XV 1715-1774, regendiks Orleans`i hertsog Philippe orgiad, aadamapeod vähene huvi riigiasjade vastu; "Pärast mind tulgu või veeuputus!"; tühi riigikassa; suri rõugetesse; ametlik armuke madam de Pompadour Louis XVI 1774-1792 (1793) jahipidamine; riik, mis oli suurtes võlgades oli vaja reformi
Rooma õigus( Corpus Iuris Civilis). Termin 16.sajandist. Esmapilgul näib suure inimloometööna ( www.the latinlibrary.com/ius.html) Korpus õiguslikke tekste, mis jaotatakse nelja ossa. Algselt kolmes osas. · Institutsiones. Justinianuse institutsioon, põhines Kaiuse kogul, mis võttis kokku rooma õiguse alused. Pm juura õpik, mis seletas lahti õigused ja rooma üh mõisted. · Codex Justinianus. Kõikide keisrite Arianusest Justinianuse ediktide ja korralduste kogud. 4600 seadust. · Digestae. Jagatud 50ks raamatuks, Rooma juristide tõlgendused rooma õiguste ja seaduste kohta. Võtab kokku rooma juristide loomingu. Kõige enam on seal Ulbaniust(?) tsiteeritud ning Julius Paulust. Kõikidele tõlgendustele anti seaduslik tähendus. Kokku 31 seadust. Palju leidub hüpoteetilisi situatsioone, mis oleks kui .... Ja kuidas rooma õigus seda situatsiooni siis lahendaks. · Novellae
* Administratsioon: patrimonaalne - feodaal valitseb ilma administratsioonita (n perekonna abil), isiklike teenete kaudu. Huvide konflikt isiklikud vs teened -> peab bürokratiseerumisele vastu. Patriarhaalne - feodaal valitseb koos administratsiooniga, pärimise kaudu. Huvide konflikti ei ole (perekond ei peaks valitsema), konsensuse teel -> võimalus bürokratiseerumiseks. Siiski ei soosi isiklikku vabadust ehk ettevõtlust. Valitsetakse ediktide kaudu. 3) Karismaatiline: *Charisma kreeka keeles kingitus (jumalatelt) * Alluvad usuvad juhi erilistesse isiklikke omadustesse, võime korda saata imesid. Järgitakse kahel põhjusel: usk võimetesse, usk kohustustesse * Erakorraline - erakorraliste sündmuste ajal suurem võimalus ilmneda. Poliitiline, kunstiline juht. (nt. Jeesus, Muhammed, Nelson Mandela, Gandhi) * Administratsioon - mite seaduslik vaid isiklik (jüngrid) * Eelis: uuendav, ainus võimalus murda vana praktikat
annaabi.ee 
