Tsunftid ja gildid Korporatiivne ühing Kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid, määrasid hindu ja vajadusel keelasid ka tootmise Tsunfid ja gildid liikmed olid linna kodanikkond Moodustasid liikmedest ka linna kaitsesalke Muud linnaelanikud Sunnimaine talupoeg- sai isiklikult vabaks, kui elas aasta otsa linnas Ohud linnas Rotid ja kirbud 6 Ikaldused ja nälg Koos palju inimesi- ebasanitaarsed tingimused Kirik Hakkas leplikumalt Padise keskaegse suhtuma kiriku varemed prostitutsiooni Usutõe allikas keskajal oli Piibel Kirik seadis toitumist reguleeriv norm, milleks oli PAAST Linnakoolid Haridus kuulus kiriku mõjusfääri Õpilased olid järjest rohkem vaimulikku seisusesse mitttekuuluvad Loodi põhikoole käsitööliste ja kaupmeeste pogedele, kus saadi algharidus
lahtiostmine)- aja jooksul spetsialiseerusid mitmed rikkad linnakodanikud vaid raha laenamisele. 5. Tooge välja 4 erisust, mille poolest erines linn külast! *linnad kujunesid veekogu lähedale, küla põllumaade lähedal *linnas oli rahvaarv kordades suurem kui külas *linnas oli elanikkond liikuvam, mistõttu olid traditsioonilised perekonnasidemed nõrgemad 6. Millised olid keskaegse linna 2 põhiprobleemi? *linnad olid ebasanitaarsed(väljaheited ja jäätmed tänavatel)- soodustas haiguste(nt taudi) levikut *loomulik iive oli negatiivne, kuna linnades abielluti suhteliselt hilises eas 7. Millised olid tähtsamad pidustused linlaste jaoks? *vastlakarneval- tähistati varakevadise paastu algust *müsteeriumid- koomilised etendused, mida etendati nt turuplatsidel, kirikutes 8. Millised olid linnakirjanduse põhilised teemad? Millised on tuntumad teosed?
aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud. III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed elamistingimused (puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem), haigused, vaesus. Inimesed elatuvad kuritegevusest, prügimägedest ja juhutöödest. Näiteks: Mumbai, Mexico, Sao Paulo. Linnastu- lähestikku paiknevad linnad tegutsevad ühese linnana, linnad on kokku kasvanud. Näiteks London, Moskva, Tokyo, BosWash. Eellinnastumine- linna lähedal asuvad väikeasulad arenevad kiiresti. Näiteks Tallinna lähiümbrus. Valglinnastumine- inimesed rajavad oma kodud linna lähedale maale
- riigi toetus suur ARENGUMAADES: - naised kodused, ülesandeks laste kasvatamine - sünnitatakse nooremas eas - laps kui töö tegija - väike riigipoolne toetus 12. Surma põhjused arenenud riikides ja arengumaades. ARENENUD RIIKIDES: - südame-, veresoonkonnahaigused - vähk - liiklusõnnetused - kuritegevus - vanemate inimeste suur osatähtsus ARENGUMAADES: - toidu- ja veepuudus - ebasanitaarsed elamistingimused - puudulik arstiabi - aids - sõjad - loodusõnnetused 13. Milliseid probleeme põhjustab maakera suur rahvaarv. - toidupuudus nälg arengumaades - ülerahvastatus, üleilmastumine arengumaades - tööpuudus - üha suurenev majanduslik ebavõrdsus Põhja- ja Lõunariikide vahel - suureneb koormus loodusvaradele - jäätmete kuhjumine 14
ühiskonnas, väärtustatakse lapsi ja peret ning naiste rolliks ühiskonnas ongi laste sünnitamine ja kasvatamine. Abiellutakse varem ning perre sünnib rohkem lapsi. Lisaks on veel puudulikud ka pereplaneerimise võimalused, sh rasestusvastaste vahendite kättesaadavus ning abordi tegemise võimaluse puudumine. Suure suremuse põhjused on kindlasti seotud sellega, et tegemist on arengumaaga. Puudub arsiabi kättesaadavus, ebasanitaarsed elutingimused, nakkushaiguste levik, valdav on vaesus ja nälg. Lisaks veel ka sõjad. 4. Sündimuse ja suremuse analüüs · Kuni 1970.aastani loomulik iive kasvas stabiilses tempos. Alates 1970.ndast aastast loomuliku iibe trend jätkus, kuid sõjategevuse tõttu on Afganistani rahvastikule olnud iseloomulik rändeiibe kordaja suur kõikumine (nt 1980- 85 oli iive nõukogude vägede riigis viibimise tõttu negatiivne
linnadega. Kirurgia vabanes teraapia alluvusest ja põlatud seisundist. 18.saj. teise poole arstid juba opereerisid. Maagia ja ebausuga seotud kloostrimeditsiin oli langenud juba 16.saj. alguseks. Autor toob välja ka Tallinna linnaarstide saavutatud positsioone Moskva suurvürstide ravijatena. Kokkuvõtteks. Teos toob korduvalt välja olustikulised tegurid, mis on sellele uurimuse teemale põhjust andnud: lihtrahva kitsad elamistingimused, halvad ja ebasanitaarsed toitumistingimused, kurnav ja puhkuseta töö, nakkusohtlike inimeste elamine teiste hulgas jne. Kõige olulisemat minu meelest: teadmatust nakkuse mehhanismi suhtes mainib autor samuti korduvalt. Samuti kogemustele ja uskumustele põhinevaid ravimismeetodeid. Millest autor ei kirjuta? Juttu võiks olla pisut ka kalendrikirjandusest. Kalender oli küll rohkem maarahvale suunatud, kui ju luges seda ikka ka linnainimene. Ilmumise algusest (18.saj.algus) 19
eeslinnadesse, mis vaenlase rünnaku korral jäid kaitseta ja vahel ka kaitsjate endi poolt põlema süüdati, et mitte pakkuda vaenlasele ulualust. Samal ajal ei olnud müüride sisse jääv ala alati päris tihedalt täis ehitatud: vahel paiknesid seal linnaelanike puu- ja köögiviljaaedu. Linna traditsioonid Linaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem, kuid kuna inimesed elasid tihedalt koos, soodustasid ebasanitaarsed tingimused sagedasti taudide levikut. Linnad pidid paratamatult hoolitsema hügeeni eest, selleks rajati avalikke saunu. Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmeks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka
rätsepad jne c) Prostituudid, ketserid, kerjused, invaliidid, timukad Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse Maaühiskond Kolm seisust a) Vaimulikud b) Aadlikud c) Talupojad 5) Olmetingimused linnas: Rikkamad ja aadlikud elasid esinduslikes kivimajades Vaesemad agulite odavates puumajades v katusekambrites Linnaelanike toit oli maaelanike omast mitmekesisem Tihe asustus ja ebasanitaarsed tingimused soodustasid taudide levikut Elanike hügieeni tagamise tarvis rajati avalikke saunu 6) Ellu suhtumine ja väärtused: Linnas · Elanikkonna liikumise tõttu olid traditsioonilised perekonna sidemed nõrgemad · Eeskätt sõlmisid kesk ja alamklass abielusid vastastikusest sümpaatiast, mitte vanemate ettekirjutuste järgi. · Linna aristokraatia ja aadli seas püsisid traditsioonilised
Ägeda hepatiidiga kaasneb kõigil juhtudel sarnane kliiniline pilt, olenemata viirusest. Patsiendid kogevad kerget külmetusesarnast haigust ja iiveldust, oksendamist ja isutust ning võivad end mõnikord tunda väga halvasti. Kuna viirus kahjustab maksarakke, tekib sageli nahakollasus ja uriin muutub tumedaks. (Joonis 3) A-hepatiidiviirus ( HAV) A-hepatiit levib saastunud vee ja toidu tarvitamisel. Viirus on levinud seal, kus on kehvadtoiduvalmistamise võimalused ja ebasanitaarsed tingimused. Haigus möödub paljudel märkamatult ning inimesed paranevad täielikult ilma spetsiaalse ravita, kuigi tavaliselt on soovitav voodipuhkus. B-hepatiidiviirus (HBV) B-hepatiit levib saastunud vere või kehavedelikega. Kõige tavalisem levikuviis on nõela korduv kasutamine narkomaanide seas. Teisteks riskigruppi kuuluvateks inimesteks on tervishoiutöötajad ja juhusliku seksuaaleluga inimesed. 90% patsientidest taastub, kuid ägeda B-hepatiidi haigel võib
Eeslinnastumine- on protsess , kus jõudsalt arenevad suure linna lähedased asulad. Linnastumine toimub kõikjal maailmas ning kulgeb väga erineval. Põhja riikides, kus maal linna asumine on peaaegu peatatud ning ka linnaelanike loomulik iive on oluliselt vähenenud , asuvad suurlinnadest eeslinnadesse elama eelkõige suurema sissetulekuga ja paremat eluskeskkonda soovivad inimesed .Lõuna riikides on kõrge loomulik iive . Suurte linnade ümbrust kujundavad aga ebasanitaarsed agulid . Seal elavad vaesed kes on tulnud maalt linna paremat töökohta otsima . Aga see pole leevendanud maapiirkondade probleeme .Põhjus on , et maal on endiselt kõrge sündimus. Kolmas etapp 20 saj keskpaik · Linnaelanike arv kasvab · Kiire linnastumine Lõuna riikides · Linnades elab 41% ja järgneva paari aastakümne jooksul tõusis 50% · Iseloomustab linnastute ja megalopoliste areng
13. Negatiivsed ja positiivsed ilmingud linnas. Negatiivsed ilmingud Positiivsed ilmingud Sündimus väike, iive negatiivne, Hariduse võimalus, haiguste (taudide) levik, suurem kauba valik, ülerahvastatus, meelelahutused, prostitutsiooni levik, uudiste ja info parem levik, palju vaeseid, turvalisem, ebasanitaarsed tingimused. jõukuse suurem võimalus. 14. Linnaühiskonna funktsioneerimine: raad ehk magistraat, tsunft, gild, tähtsamad gildid. Keskaegne linn allus nimeliselt maahärrale, kelle maal ta asus, kuid õiguslikult oli linn sisuliselt iseseisev. Linna juhtis magistraat ehk raad ehk linnavalitsus linnaõiguse. Linnakodanikeks said tsunftide ja gildide liikmed, vaesed linnaelanikud ei kuulunud reeglina kodanike hulka
(linnakeskus, äärelinnad, hügieen) Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Linnadest sai käsitöö- ja kaubanduskeskused. Elanikkond oli siiski üpris väike. 11. Linnaelu traditsioonid, erinevad elanikud, meelelahutus, kultuur ja kirjandus Elurütm linnas oli palju kiirem kui linnas. Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem. Kuna inimesed elasid tihedalt koos, soodustas see ebasanitaarsed tingimused sagedast taudide levikut. Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive negatiivne. Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Linnades levis laialdaselt prostitutsioon. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Üks silmapaistvam oli vastlakarneval. Näitemängud.Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. 12. §24 tumedad mõisted Piibel-ristiusu pühakiri Jumal-
Veel 60-70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jäi aga sellest kindlasti allapoole. Palju oli paari tuhande või ka ainult mõnesaja elanikuga väikelinnu. Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline. linnasaras - linnakogukonna ühine maavaldus ehk linna ümbritsevad kindlad maad, mis olid mõeldud ühiskasutuseks. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, inimesed elasid inimesed tihedalt koos, ebasanitaarsed tingimused soodustasid sagedast taudide levikut. Seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Selle kõige tõttu sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmseks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaid palverändureid ning muud võõrast päritolu rahvast
Veel 60-70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jäi aga sellest kindlasti allapoole. Palju oli paari tuhande või ka ainult mõnesaja elanikuga väikelinnu. Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline. linnasaras - linnakogukonna ühine maavaldus ehk linna ümbritsevad kindlad maad, mis olid mõeldud ühiskasutuseks. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, inimesed elasid inimesed tihedalt koos, ebasanitaarsed tingimused soodustasid sagedast taudide levikut. Seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Selle kõige tõttu sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmseks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaid palverändureid ning muud võõrast päritolu rahvast
inimeste elukvaliteet 19.saj lõpuks tõuseb, iive positiivne tekib tunne, et elatist saab teenida ameerikas paremini kui euroopas inimesed suunduvad elama linnadesse 19.saj algul Euroopas 23 linna üle 100 000 elanikuga 20.saj algul Euroopas 135 linna üle 100 000 elanikuga tööjõud liigub maalt linna - industrialiseerimine industriaalajastu sünnitab proletariaadi proletariaadid on palgatööjõud (enamus kes linnadesse koondunud, töölisklass) linnad ebasanitaarsed tööpäevad pikad jõutakse kommunismini Euroopast rännatakse välja põhjuseks majanduslik kitsikus ja tagakiusamine palju mindi Ameerikasse juutide väljaränne, tahtsid oma ajaloolist kodu taastada (Iisrael) juute kiusati, tundsid end ebaturvaliselt peamine sihtpunkt USA Juute ajendab rändama tugev antisemitism pogrommid Venemaal antisemitism - juudiviha Dreyfussi afäär Prantsusmaal Dreyfuss - Prantsuse armee kapten
Looduse uurimisele ja katsetele skolastika eriliselt tähelepanu ei pööranud. 21. EUROOPA XIV SAJANDI II POOLEL JA XV SAJANDIL Katk levis 1347.-1349. aastatel väga aktiivselt, kuid levis edasi veel kuni 1352. aastani. Katku tõttu vähenes elanikkonna arv ¼ 1/3 võrra. Sotsiaalsed tagajärjed: 1. Seaduslikkuse ja korra allakäik, sest inimesed, kes pidid korda tagama, olid katku tõttu surnud. 2. Juba enne olid linnades ebasanitaarsed olud see soodustas katku levikut linnad muutusid veel mustemaks (isegi laibad vedelesid tänavatel) Majanduslikud tagajärjed: 1. Tööjõu vähenemine 2. Rendi tõstmine Talupoegade ülestõusud Katku tõttu tekkisid talupoegade ülestõusud. Prantsusmaal zakerii ülestõus ja Inglismaal Wat Tyleri ülestus. Lääne-Euroopas toimus pärisorjuse kaotamine juba 14. - 15. sajandil just nende ülestõusude tõttu
Linnade kasv: 19. saj alguses Eesti alal oli 12 linna. 1820 Eesti linnades elas kokku üle 35 000 inimese. Eesti suurim linn oli Tartu, kus elas 8000 elanikku (Riias elas 40 000 inimest). Tallinnas elas 13 000 inimest. Rahvastiku arv kasvab aga aeglaselt. Suuremad muutused algavad 1860ndatel aastatel, seotud talupoegade liikumisvabadustega. Üldine rahva arvu kasvamine maapiirkondades sündimise teel. 19. saj linn ei erine keskaegsest linnast, elamistingimused on ebasanitaarsed. Nii keskajal kui uusajal suremus linnas on kõrge, enamasti linna rahvastiku loomulik iive oli negatiivne. Linna elaniku arv kolmekordistus, kasvas linna elanike osakaal rahvastikus tervikuna, 9%'ilt 19%'ile ehk ligi viiendik rahvastikust elas linnas. Olulised sihtkohad eestlaste jaoks oli Peterburg ja Riia. 1867. a Riias elas alla 1000 eestlaste, sajandi lõpuks arv tõusis 3000'le. 19. sajandi lõpul Tallinnas elas 600 000 inimest, Tartus 40 000 ja Narvas 30 000.
ajajärgul koht kuhu lihtinimesi ei lastud. Rooma linn on palju põlenud ja teda korduvalt maatasa tehtud, seetõttu on seal asuvatest templitest vähe säilinud. Itaalias on väiksemad linnad seetõttu üldiselt palju paremini säilinud kui Rooma. Linn oli liigendatud nõnda, et suure osa linnast moodustasid üürikvartalid, suur osalinnaelanikes kuulus plebeide hulka ja elaski põhiliselt üüritud majades mis võisid olla kuni 4-5 korruselised, elutingimused olid küllaltki kitsad ja ebasanitaarsed. Võib öelda et selle linna hea kord võrreldes mitmete idalinnadega, seal oli olemas veevärk, kaetud kanalisatsioon ja linn oli veega hästi varustatud akveduktide kaudu. Akveduktid läksid ka termidesse, terme hakati rajama hilise vabariigi ajajärgul ennem olid väiksed privaatsaunad, aga nüüd olid nad ka vabaaja veetmise kohad ka laiemas mõttes. Nende külastamine kuulus klassikalise rooma eluviisi hulka. Uute ehitiste tüüpidena tekivad nüüd teatrid
annaabi.ee 
