Isotoobid (sama keemilise elemendi aatomid, millel on erinev aatommass) on: Tavaline vesinik e prootium, aatomituumaks on 1 prooton. Raske vesinik e deuteerium, 1 prooton + 1 neutron, sisaldub vähesel määral ka vees (H2O), kasutatakse vesinikupommides. Üliraske vesinik e triitium, 1 prooton + 2 neutronit Universumis on vesinik kõige levinuim keemiline element, Päikese massist moodustab ta suurema osa. Atomaarne vesinik e monovesinik on ebapüsiv, tugev redutseerija. Puhas vesinik põleb õhus sinaka leegiga,paukgaas on plahvatusohtlik. Puhas vesinik saadakse vee elektrolüüsi teel. Vesinikku kasutatakse raketikütusena, metallurgias, keemiatööstuses. o HAPNIK O2 Kalkogeenid VIA rühma elemendid. On levinuim element maakoores, moodustades ligi poole selle massist. Lihtainena Maa atmosfääris, tekkinud fotosünteesi tulemusena.
HAPNIK Sissejuhatus Hapniku keemiline sümbol on O Keemiline element järjenumbriga 8 Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall Tal on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Hapnik Hapnik on üks tähtsamaid bioelemente Levinuim keemiline element maakoores, moodusades ligi poole selle massist (~45%) Leidub looduses lihtainena kui ka paljude ühenditena (mitmesugused oksiidid) Füüsikalised omadused Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas Vees suhteliselt vähe lahustuv Keemistemperatuur -183 C Keemilised omadused Keemilistes reaktsioonides käitub oksüdeerijana Moodustab enamasti ühendid oksüdatsiooniastmes II Suhteliselt vähe aktiivne Elektronegatiivsuselt teine element fluori järel Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks Palju ained põlevad hapnikus heleda leegiga Hapnik looduses (O2) Tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena Elusorganismide tähtsaim energiaallikas Atoma...
saadakse vedela õhu destilleerimisel; kasutatakse kustutamiseks hal2 – Cl2, I2, Br2, F2 – madala keemistemperatuuriga, vees vähelahustuvad, I 2 sublimeerub (muutub tahkest otse gaasiliseks), Cl 2 ja F2 mürgised gaasid, Br2 vedel, I2 tahke; kasutatakse bakterite eemaldamiseks, joodi haavade puhastamiseks 7. Oksiidide lühiülevaade H2O – väga polaarne, hea lahusti, üsna püsiv, nõrk elektrolüüt H2O2 – vesinikperoksiid, ebapüsiv, pleegitav, söövitav P4O10 – püsivaim fosforoksiid, valge, tahke aine, happeline, gaasisegude kuivatamiseks SO2 – mürgine gaas, happevihmades 2SO 2 + O2 → 2SO3 + H2O → H2SO4 SO3 – lenduv vedelik, põleb, reageerib veega H2O + SO3 → H2SO4 NO – neutraalne oksiid, läbipaistev, mürgine, veega ei reageeri 2NO + O 2 → 2NO2 NO2 - punakas, mürgine gaas, reageerib veega 2NO2 + H2O → HNO3 + HNO2 N2O – naerugaas, neutraalne oksiid
(-10 - +2800on 1s2 2s22p3 Molekuli : N H N ::: N+ - O- tegemist radikaaliga- tegemist kahe aine O2N – O – NO2 ehitus ühega vähestest, mis on seguga Ebapüsiv : N ::: N : H Lineaarne tavatingimustel püsiv O2N. + . NO2 kolmikside Püramiidikujuline Dimeer on ebapüsiv O2N -NO2
O-hapnik oksüdeerija suhteliselt väheaktiivne aatomitevaheline side väga tugev kuumutamisel aktiivsem atomaarne tugevam oksüdeerija väga ebapüsiv osoon terava lõhnaga, sinaka värvusega, mürgine ebapüsiv lagunedes eraldab atomaarset hapnikku saadakse laboris hapnikurikaste ainete kuumutamisel vesinikperoksiidi laguemisel katalüsaatori mõjul vee elektrolüüs kasutamine terasesulatuses, keevitustöödel, keemiatööstuses, põlemisprotsessides, meditsiinis S-väävel ei lahustu vees keeb 444 kraadi juures lihtainetes halvima elektrojuhtimisega ei märgu sulamistemp madal H2S väga mürgine värvuseta, õhust raskem ebameeldiv lõhn
Ta osaleb veel ka teisteski oksüdatsioonireaktsioonides: mädanemis-, kõdunemis- ja põlemisprotsessides. Hapnikku kasutatakse keevitustöödel, keemiatööstuses paljude ainete valmistamisel, terassulatuses jne. Hapniku ja vesiniku ühend on vesi. Vesi on looduses üks levinumaid aineid ja ilma selleta ei oleks elu. Ta on keemiliselt püsiv ühend ja väga nõrk elektrolüüt. Tal avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused. Teine hapniku ja vesiniku ühend on vesinikperoksiid. Ta on ebapüsiv. Päikesevalguse käes ja eriti katalüsaatorite toimel laguneb ta kiiresti. Ta on tugev oksüdeerija. Hapniku levinuim allotroop looduses on dihapnik O 2. Hapnik moodustab maa atmosfäärist umbes 21 mahuprotsenti ning atmosfääri on see tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena. Hapnik on põhiliseks oksüdeerijaks meid ümbritsevas keskkonnas. Vähesel määral leidub looduses ka trihapniku O 3. Seda leidub pigem kõrgemates hõredates atmosfäärikihtides. Kasutatud kirjandus:
Vesinik - H2 Isotoobid: prootium 1p,1e deuteerium 1p,1n,1e triitium 1p,2n,1e • Lõhnatu,maitsetu, värvusetu gaas • kõige kergem gaas • vees väga vähe lahustuv • madal kt • redutseerija, o.a. enamasti +1, aktiivsete metallidega oksüd. -> hüdriidid, kus o.a. on -1 • molekulaarne vesinik-püsiv, atomaarne-ebapüsiv • puhas H2 põleb õhus sinaka leegiga, moodustades vee, temp. Kuni 2000oc • segu õhu või O2-ga plahvatusohtlik! • Vesiniku saamine a) tööstuses: 2H20 (elektrolüüs) -> 2H2 + O2 b) laboris: Metall+hape -> sool + vesinik nt. Zn + 2HCl -> ZnCl2 + H2 (reageeriv metall peab reageerima happega!) • kasutatakse raketikütusena, autode kütuseelemendis, metallurgias metallide reduts. oksiididest, ammoniaagi ja org. ainete tootmisel. Halogeenid - F2, Cl2, Br2, I2 • gaasid • o.a. enamasti -...
looduses esineb väga vähe, aatomimass ületab tavalise vesiniku aatomimassi ligi 3 korda. Deuteerium e. raske vesinik - tuumas 1 prooton,1 neutron, aatomimass u.2. Prootium e. tavaline vesinik - tuumas 1 prooton, neutrone pole, aatomimass u.1. Kloorivesi - kloori vesilahus, tugev o-ja, sisaldab vähesel määral soolhapet ja hüpokloorishapet. Atomaarne hapnik e. monohapnik(O) - ebapüsib,liitub kiiresti aatomist molekuliks. Vesinikperoksiit(H2O2) - hapniku o.a I. Ebapüsiv, tugev o-ja, päikesevalguse käes laguneb kiiresti, tekitab söövitushaavu. Punane fosfor(Pn polümeer) - tumepunane tahke aine, ei lahustu vees ega orgaanilistes lahustites. Keemiliselt väheaktiivne, süttib kuumutamisel(üle 250),ei helenda, ei ole mürgine. Valge fosfor(P4) - valge vahataoline tahke aine, vees ei lahustu, lahustub hästi mõnades orgaanilistes lahustites. Keemiliselt küllaltki aktiivne, võib toatemperatuuril
Keemilised omadused · Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana, moodustades enamasti ühendid o.a-s -II · Molekulaarne hapnik on tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne · Hapniku molekulide vähene aktiivsus on tingitud sellest, et aatomitevaheline side molekulis on väga tugev · Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks · Atomaarne hapnik ehk monohapnik on palju tugevam oksüdeerija kui dihapnik · Atomaarne hapnik on väga ebapüsiv, üksikaatomid liituvad kiiresti hapniku molekulideks · Hapniku aatom võib ka liituda hapniku molekuliga, moodustades trihapniku · Trihapnik ehk osoon on iseloomuliku terava lõhnaga sinaka värvusega mürgine gaas · Ta on ebapüsiv ja laguneb kergesti · Väga tugev oksüdeerija · Osooni võib kasutada joogivee desinfitseerimiseks · Osooni moodustub protsessides, kus võib tekkida atomaarset hapnikku
jood). Kuigi mittemetallilisi elemente on võrreldes metallidega vähe, on nende omadused väga erinevad ja üldistada on raske. Eelnevale võib lisada veel, et mittemetallilised elemendid võivad esineda mitme lihtainena. Nähtust nimetatakse _________allotroopiaks___________ ja neid erinevaid lihtaineid nim. allotroopseteks teisenditeks. Nt HAPNIK esineb kolme allotroopse teisendina: a) ______mono___ hapnikuna (O), mis on väga ebapüsiv ning esimesel võimalusel ühinevad aatomid b) ____di__ hapnikuks (meile tuntud hapnik, mida iga päev õhu koosseisus sisse hingame) - O 2 c) ja _____tri____ hapniku ehk osoonina O3, mis on samuti väga ebapüsiv aine. Osoon on lõhnav ning sa võid tunda seda pärast äikest. Mittemetallid argielus Kuigi mittemetallilised elemendid hõlmavad kõigist elementidest ühe viiendiku, on mittemetallide aatomeid universumis üle _____99________ %.
suhkrut). Väävelhapet kasutatakse gaaside kuivatamiseks (ehk niiskuse eemaldamiseks), väetiste, värvide, kemikaalide, lõhkeainete, plastmasside, ravimite, puhastusvahendite tootmisel, kangaste ja vedelkütuste töötlemisel, akudes kasutatakse seda elektrivoolu juhtiva lahusena. 3) HNO3 – lämmastikhape See on väga tugev ja söövitav hape, mida tunti juba alkeemia ajajärgust 13. sajandil. See on tavaliselt terava lõhnaga, ebapüsiv, väga mürgine, puhtalt värvitu ja õhus suitsev hape, kuid valguse ja soojuse mõjul võib see värvuda kollakakspruunikaks. Kokkupuutel kergesti süttivate orgaaniliste ainetega (riie, saepuru, paber jt) võib ta need põlema süüdata. Lämmastikhape on üks tähtsamaid ja enimtoodetud aineid maailmas. Seda kasutatakse kõige rohkem väetiste ja lõhkeainete tootmiseks, aga paljude reaktiivide, soolade, raketikütuste, värvide tootmiseks
Maal. Ta on piisavalt keeruline element, et tänu temale saaks eksisteerida elu. · Kõige rohkem allotroope: teemant, grafiit, karbüün, fullereenid jt. 2. Ühendid · Süsinikoksiid (CO) ehk vingugaas värvuseta ja lõhnata väga mürgine gaas. Tekib C mittetäieleikul põlemisel. Väga hea redutseerija (metallide saamisel). · Süsinikdioksiid (CO2) värvuseta ja lõhnata õhust raskem gaas. Ei võimalda hingamist ega põlemist. Reageerimisel veega ebapüsiv süsihape (H2CO3). · Süsihape (H2CO3) väga nõrk ja ebapüsiv hape. Esineb ainult lahjades lahustes. · Karbonaadid on süsihappe soolad. Enamik on vees lahustamatud (CaCO3 - lubjakivi). Vees lahustuvad leelismetallide karbonaadid (NaCO3 - sooda). Vees lahustuvad hästi vesinikkarbonaadid (NaHCO3 - söögisooda). RÄNI 1. Üldiseloomustus · Asub IVA rühmas 3. perioodis. Elektronvalem on 1s22s22p63s23p2.
mittemetallilised elemendid võivad esineda mitme lihtainena. Sellist nähtust nimetatakse ALLOTROOPIAKS ja neid erinevaid lihtaineid nimetatakse ALLOTROOPSETEKS TEISENDITEKS. ALLOTROOPIA: · Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Näide allotroopiastst · HAPNIK esineb kolme allotroopse teisendina: a. Monohapnikuna (O), mis on väga ebapüsiv ning esimesel võimalusel ühinevad aatomid. b.Dihapnikuks (meile tuntud hapnik, mida iga päev õhu koosseisus sisse hingame) - O2. c. Trihapniku ehk osoonina O3, mis on samuti väga ebapüsiv aine, lagunedes omakorda mono- ja dihapnikuks. Osoon on lõhnav ning sa võid tunda seda pärast äikest. SÜSINIK · Süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4 elektroni ja ta moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet.
VÄÄVLISHAPE KOOSTIS • Vääveldioksiid ja vesi • Kaks molekuli (vee ja vääveldioksiidi molekulid) • Tasakaaluline segu TÄHIS JA NIMETUS • H₂SO₃ • Väävlishape SAAMINE • Vääveldioksiidi SO₂ lahustamisel vees • SO₂ molekulid seostuvad vee molekulidega H₂O • Väävlishape oksüdeerub õhus väävelhappeks • Kuumutamisel laguneb vääveldioksiidiks ja veeks SO₂ + H₂O → H₂SO₃ FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED • Hapu maitse • Terav lõhn • Värvusetu • Keskmise tugevusega • Reageerimine alustega (sool ja vesinik) • Reageerimine aluseliste oksiididega (sool ja vesinik) • Reageerimine metallidega (sool ja vesinik) LEIDUMINE LOODUSES JA KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS • Happelised sademed • Kütuse tooraine (fossiilsed kütused) MUU • Mürgine • Ebapüsiv • Tugevam kui äädikhape ja süsihape ...
· Neid kasutatakse argielus, NaCl ehk keedusool on üks tähtsamaid keemiatööstuse tooraineid, lahustub vees hästi ja ei esine märgatavat soojusefekti. · Lahustuvus vees on väga väike · Halogeniidioonide kindlakstegemiseks lahuses kasutatakse hõbehalogeniidide sademe teked reaktsioonis. Kloorivesi Kloori vette juhtimisel reageerib kloor osaliselt veega moodustades kloorivee: Cl2 + H2O HCl + HClO hüpokloorishape on tugev oklüdeerija, nõrk hape, väga ebapüsiv, milles Cl o-a on I Lagunemisel tekib vesinikkloriid ja atomaarne hapnik: HClO HCl + O Sool: hüpoklorit tuntuim kaaliumkloraat ehk Berthollet´ sool KClO3 Hapnik Omadused · On levinuim keemiline element maakoores · Üks tähtsamaid bioelemente · Leidub looduses erinevate ühenditena ja ka lihtainena · Lõhnatu · Maitseta · Värvuseta · Vees suht vähe lahustuv · Keemistemperatuur -183 oC
vähelahustuv, keemistemperatuur -183°C. · Keemilised omadused: keemilistes reaktsioonides käitub oksüdeerijana (v.a fluori suhtes), moodustades enamasti ühendeid oksüdatsiooniastmes II. Molekulaarne hapnik pole väga aktiivne, kuid kuumutamisel muutub aktiivsemaks. Atomaarne hapnik ehk monohapnik (võib tekkida vahesaadustena reaktsioonides, kus eraldub hapnik) on palju tugevam oksüdeeruja kui dihapnik. Atomaarne hapnik on väga ebapüsiv, üksikaatomid liituvad kiirelt hapniku molekulideks. Hapniku aatom võib liituda ka hapniku molekuliga moodustades trihapniku. Trihapnik ehk osoon on iseloomuliku terava lõhnaga sinaka värvusega mürgine gaas. Ta on ebapüsiv ja laguneb kergesti, eraldades atomaarset hapnikku. Seetõttu on osoon väga tugev oksüdeeruja. Või kasutada joogivee desinfitseerimiseks (analoogiliselt klooriga). Osooni võib tekkida protsessides,
Eesti ajalugu Pt 9 1918 - Vene võim Iseseisev Eesti, demokraatlik 1920 Asutav kogu tegi põhiseaduse ( seadusandlik võim - ühekojaline parlament e. Riigikogu, täidesaatev võim valitsus), üritati luua Balti liit (ei õnnestunud) Valitsus- riigikogu valis, juhtis riigivanem Riigikogu- palju erakondi, valitsus muutus tihti, ebapüsiv 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930 majanduskriis, palju pankrotte, tööpuudus Inimesed süüdistasid võimu tahtsid riigipead pidi muutma põhiseadust Esile tõusis Eesti VABADUSSÕJALASTE Keskliit 1933 kiideti heaks põhiseaduse parandused (vapside tehtud), panti paika valimised 1934 12. märts riigipööre (Konstantin Päts, Johan Laidoner), autoritaalne riigikord vaikiv ajastu Range kontroll ajakirjanduse, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jne üle,
плохая погодa - halb ilm, тёплая- soe, холодная – külm, жаркая – palav, прохлдая – halb, ветреная – tuuline, безветра – tuuletu, туманная – pilves, ясна – selge, пасмурная – sombune, дождливая - vihmane, солнечная- päikesepaisteline, облачная- pilvine, безоблачная- pilvitu, переменчивая- muutuv, устойчивая- püsiv, неустойчивая- ebapüsiv, благоприятная- soodne, неблагоприятная- ebasoodne, штормовой - tormituul, уроган- raju, шторм- torm, орkан- orkaan, шквал- pägi, tormituul. Видимость- nähtavus, Осадки- sademed, Безосадки- ilma sademeteta, Снег- lumi, мокрыий снег- märg lumi. снег метёт- tuiskab lund, дождь- vihm, град- rahe, лёд- jää, обледенеть- jäätuma, гололёд- kiilasjää,
· ELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus sisaldab ioone.Tugevad elektrolüüdid(tugevad happed, leelised ja soolad) ja nõrgad elektrolüüdid(nõrgad happed ja alused). · MITTEELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus ei sisalda ioone. Mitteelektrolüüdid on paljud org. ained, lihtained ja oksiidid. · ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustamisel vees. ( FeBr Fe + 2Br) · KOLLOIDLAHUS on ebapüsiv lahus ehk pihus, mille keskkond on vedel, aine ise tahke ja osakesed on väiksemad kui suspensioonis.(õunamahl, liim, veri, kissell) · SUSPENSIOON vedelik ja tahke lahustumatu aine. (liiv vees) · EMULSIOON vedelik ja lahustumatu vedelik. (piim, majonees) · VAHT vedelik ja lahustumatu gaas. (vahustatud vahukoor, mannavaht) · TARRE voolavuse kaotanud kolloidlahus. (sült)
Lämmastik on keemiline element järjenumbriga 7. 14prootonit ja elektroni, ja 7 neutronit. Väliskihis 5 elektroni.Asub teises A rühmas teises perioodis.( ruutskeem : 1s2 2s2 5p3) Lämmastik on mittemetall. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas.Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul.Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 KUNI +5. Lämmastiku oksiidid: NO-värvuseta mürgine gaas, vees praktiliselt ei lahustu, veega ei reageeri.N20-(nitro)- nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, mis väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab elevust.NO2-punakaspruuni värvusega ja terava lõhnaga väga mürgine gaas.Lämmastiku happed ja nende soolad:Lämmastikhape-värvuseta terava lõhnaga ,,suitsev" vedelik, tugev hape. Lahuses täielikult dissotsieerunud. Nitraadid- vees hästi lahustuvad, kuumutamisel muutuvad nad ebapüsivateks ja lagunevad. Lämmastikushape-nõrk ja ebapüsiv hap...
Väävlishape H₂SO₃ Koostis Väävlishape koosneb vääveldioksiidist ja veest. Väävlishape eksisteerib tasakaalulise seguna kahest molekulist. Keemiline nimetus H₂SO₃ keemiline nimetus on väävlishape. Saamine Väävlishapet võib saada vääveldioksiidi SO₂ lahustamisel vees. Vesilahuses SO₂ molekulid seostuvad vee molekulidega H₂O, moodustades väävlishappe H₂SO₃. Õhus seismisel oksüdeerub väävlishape õhuhapniku toimel pikkamööda väävelhappeks. Kuumutamisel laguneb kergesti uuesti vääveldioksiidiks ja veeks. SO₂ + H₂O → H₂SO₃ Keemilised ja füüsikalised omadused Väävlishappe füüsikalised omadused on hapu maitse, terav lõhn ja ta on värvusetu. Keemilised omadused on reageerimine alustega (tekib sool ja eraldub vesinik), aluseliste oksiididega (tekib sool ja eraldub vesinik) ja metallidega (tekib sool ja eraldub vesinik). Väävlishappe leidumine looduses ...
tavalistes tornaadodes - kõigest 50-100 m/s Trombi liikumise tee pikkus mõnesajast meetrist mõne kilomeetrini Kuidas ja miks tekib? Vesipüksid jagunevad tekke poolest kaheks: 1) mesotsüklonaalse tekkega vesipüks, mis on sama ohtlik kui klassikaline tornaado 2) mittemesotsüklonaalse tekkega vesipüksiga ei kaasne tavaliselt äikest ja sademeid, vesipüksid on lühiajalisema kestusega Vesipükside tekkimiseks peab õhumasside kihistus olema ebapüsiv, et saaks tekkida konvektsioon Vesipüksid Eestis Eestis on vesipüksid iga-aastased ja tüüpilised saarte läänerannikule, kuid üsna sagedased ka Väinamerel, Liivi, Soome ja Pärnu lahel Vesipüksihooaeg augustis ja septembris Suve jooksul võib Eesti veekogudel tekkida üle 20 vesipüksi Vesipüksid Abruka saare lähistel Vesipüksid maailmas Vesipükse esineb väga palju Floridas (500 vesipüksi aastas). Vesipüksid on
Kui üle kümne siis polüpeptiidid. Peptiidsidemega ühinenenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim peptiidahelaks. Kaheks kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nim oligopeptiidideks. Valgud ehk proteiinid koonsevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalgudes esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline täiendav ehk prosteeriline rühm.Valkude ruumiline struktruur on väga ebapüsiv. Temperatuuri tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, näiteks võime katalüüsida reaktsioone. Orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samauti vesniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub- seda protsessi nim valgu denatureerumiseks. Kui denatureerumise käigus ei rikutud valgu primaarset struktuuri, st peptiidahelat ennast ega ka
Temperatuuril üle 1500°C on aurus ainult üksikud väävliaatomid. (Pildiallikas http://chemed.chem.purdue.edu/genchem/topicreview/bp/ch10/group6.php) Keeva väävli kiirel jahutamisel (näiteks asetamisel külma vette) saadakse plastiliinitaoline mustjaspruun väävel PLASTILINE VÄÄVEL. Tulemuseks pikki spiraalseid väävliahelaid ehk polümeere sisaldav plastiline, amorfne aine. Plastline väävel on ebapüsiv, sest aja ta jooksul kristalliseerub ja muutub rombiliseks väävliks tagasi. (Pildiallikas http://www.theodoregray.com/PeriodicTableDisplay/Samples/016.1/s9.JPG ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium Omadused Väävel on kollane, rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 2,07 g/cm³. Vees
Saadakse kas vesiniku ja väävli reaktsioonil või laboris Na2S lahuse või FeS reageerimisel tugevama happega. FeS(t) + HCl(l) _ H2S(g) + FeCl2(l) Na2S(l) + H2SO4(l) _H2S (g) + Na2SO4 (l) ohtlikkus, kasutusalad, Viimast valemit kasutatakse ka sulfiidioonide kindlakstegemises lahuses, kus lakmuspaber värvub eralduvates H2S aurudes punaseks. H2SO3 väävlishape Väävlishape on keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega SO2 + H2O _ H2SO3 H2SO3 on suhteliselt ebapüsiv, lagunedes kergesti vääveldioksiidiks ja veeks, mistõttu on ta püsiv ainult lahjendatud lahustes. Kaheprootonilise happena reageerimisel leelistega moodustab ta kaks rida soolasid vesiniksulfiteid ja sulfiteid. Sulfitid oksüdeeruvad kergesti 2Na2SO3 + O2 _ 2Na2SO4 Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Väävlishappe soolasid kasutatakse redutseerijatena näiteks fotograafias (ilmutite koosseisus). H2S2O3 Tioväävelhape
/ ioonideks. termodünaamiliselt püsivad süsteemid. d(osake) < 2 nm. kolloidlahus lahus, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad: d(osake) ~ 2-200 nm. need osakesed on tekkinud paljude molekulide / aatomite liitumisel ning on suhteliselt ebapüsivad. dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines. süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv, võib esineda hägu, sade, värvuse muutus. lahust iseloomustavad suurused massiprotsent komponendi massiühikute arv terviku 100 massiühikus. molaarne kontsentratsioon lahustunud aine moolide arv 1 dm3 lahuses. molaalne kontsentratsioon lahustunud aine moolide arv 1 kg lahustis. moolimurd lahustunud aine moolide arvu suhe kõikide lahuses olevate ainete moolide arvude summasse.
Koobalt Co Koobalt on keemiline element, mille aatominumber perioodilisustabelis on 27. Koobalti avastas Georg Brandt (1964- 1768), Rootsi keemik ja mineraloog. Ta oli esimene inimene kes avastas metalli, mis polnud juba „iidsetel aegadel“ avastatud. Koobalti kristalli struktuur on kuusnurkne, tahukeskne kuubiline. Oksüdatsiooniaste ühendites on +1, +2, +3 või +4. Põhilised on +2 ja +3. +4 on harvem esinev ja üldjuhul ebapüsiv. +1 oksüdatsiooniastmega on õnnestunud ka mõned ühendid sünteesida. Omadustelt on koobalt metall. Tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3, sulamistemperatuur on 1495 oC ja keemistemperatuuriks 2927 oC. Aatommassiks on 58,9332. Koobalti värvus on hõbevalge. Toatemperatuuril on koobalt tahke. Koobaltit kasutatakse kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, mõningate keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina ning elektri, klaa...
Eesti välispoliitika 1920-1940 Mr.SmartFiles 9.klass Ohuallikad Eesti oli strateegiliselt heas kohas Suurim ohuallikas: Venemaa Teine ohuallikas: Saksamaa Eesti sõjavägi oli liiga nõrk Rõhuti diplomaatiale Balti liit 1920. aastate alguses otsustati luua Balti liit Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola Sõjaline, poliitiline ja majanduslik koostöö Poola-Leedu konflikt Soome soov eemalduda ohutsoonist Venemaa vastuseis Eesti-Läti kaitseliidu leping Suhete normaliseerumine Eesti-Saksa majandus- ja kultuurisidemed 1932 MKL NSVL'iga (ebapüsiv) Toetuse otsimine suurvõimudelt 1921. aastal liitus eesti Rahvaste liiduga Eesti lootis Suurbritannia toetusele Kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamine Aktiivsus rahvaste liidus Ohu kasv 1930.ndatel kujunesid jälle ohuallikad: kommunistlik NSVL ja natsionalistlik Saksamaa Ilmnes Rahvasteliidu suutmatus Tekkis sõjaliste-poliitiliste liitude ja b...
võib vähem aktiivsema halogeeni ühendist välja tõrjuda. Kloor on oksüdeerija. Na + H2S04 Kloori kasutusalad Tekstiili-ja paberitööstuses kasutatakse seda pleegitajana, veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. Keemiatööstuses rakendatakse kloori orgaaniliste ühendite, vesinikkloriidhappe ja kloriidide tootmisel. Kloori oksiidid on happelised . Ta on normaalsetel tingimustel rohekaskollane gaas. Hüpokloorishape Kloori o.-a. on seal 1 . Väga nõrk hape, ebapüsiv, teda saadakse klooriveest, väga tugev oksüdeerija . Lagunemisel tekib vesinikkloriid ja atomaarne hapnik . ( HClO). Kasutatakse pleegitamiseks paberi-ja tekstiilitööstuses . Kloorlubi Saadakse kloori juhtimisel lubjavette. Tahke kloorlubi on valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik terav kloorilõhn .Kasutatakse pleegitamiseks . See on kuiv desinfitseeriv aine. Kasutatakse keemiatööstuses oksüdeerijana . Saadakse kloori reageerimisel kustutatud lubjaga.
1.Sahhariidid on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Lihtsuhkrud: glükoos, fruktoos. Liitsuhkrud: tärklis. Kiudained: pähklid. 2. Glükoos C6H12O6, fruktoos C6H12O6 ja galaktoos C6H12O6. 3. maltoos C12H22O11. , laktoos C12H22O11 ja sahharoos C12H22O11. 4. Ksantaankumm. 6. α-ja β-glükoosi sruktuurivalemid erinevad üksteisest. α-glükoosil on 1.ja 2. süsiniku aatomi juures asuvad ühel pool molekuli tasapinda. β-glükoosil on aga tasapinna erinevatel pooltel. 7. Disahhariidid moodustuvad monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüül ühendite korral. 8. Fruktoos on kõige magusam. Kõige eneriarikkam on monosahhariid. 9. Piimhappebakterid oksüdeerivad laktoosi piimhappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Seetõttu talutakse hapendatud piimatooteid, näiteks keefiri. 11. On moodustunud glükoosist. Üks on ...
Osooni- augud TP-12 Evi Leet Osoon Osoon ehk trihapnik (O 3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mis on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev Osoon on maakera ümbritsev kaitsekiht mis takistab kahjuliku ultravioletkiirguse jõudmist (suurtes kogustes) maale. Osooniauk Antarktika kohal Osooniagud Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Üks osooni vähenemise põhjus on jätkuvalt ülemäärane kloori ja broomi sisaldus stratosfääris, mis tekitab talve teisel poolel ja varakevadel arktilise osooniaugu. Teine põhjus tuleneb kasvuhoonegaaside kasvavast sisaldusest, mis omakorda tingib stratosfääri jätkuva jahtumise ja korraldab ringi sealse õhuringluse ja osooni geograafilise jaotuse. Looduslik Osooni kontsentratsioon atmosfääris varieerub ka ...
maitsetu ja värvusetu gaas. Vees suhteliselt vähe lahustuv, madal keemistemperatuur. Reaktsioonides tavaliselt oksüdeerija (va. F puhul, kui on redutseerija ja II o-a). Hapnikku kasutame siis loomulikult hingamisel. Oksiidide saamiseks väga tähtis aine, põlemiseks, meditsiinis, keevitustöödel, terasesulatamiseks, keemiatööstuses paljude ainete valmistamisel. Leidub vees ja õhus. Vesi on väga nõrk elektrolüüt, mis tõttu saab ta käituda nii happe kui ka alusena. H2O2 on ebapüsiv aine, tugev oksüdeerija, kasutatakse pleegitamisel, söövitav. O3 - osoon, osoon hävitab baktereid, kuid samas kaitseb liigse UV-kiirguse eest, selle käigus eraldub soojus. Õhk viiakse üle vedelasse olekusse, temp. tõstmisel saadakse kätte O ja N ja ju siis eraldatakse N, kui tahetakse O-d. Väävel S: algus on sama nagu hapnikul. Leidub looduses sulfiididena. Toodetakse teda nii, nagu allpool on näidatud. Veeauruga saadakse maa-alt kätte, vesi aurustub jättes järgi väävli
jne) *NT raamatumäng, reis, raamat, film, eriala - väline motivatsioon *keskendub tegevuse tagajärgedele *NT palk, hinne, avalik tähelepanu ATRIBUTSIOONID EHK OMISTAMISED (Weiner 1986/1989) - kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjuseid väärtustatud eesmärkide saavutamisel *edu ja ebaedu seletused: sisemine/väline püsiv/ebapüsiv kontrollitav/kontrollimatu ATRIBUTSIOON - püsiv - ebapüsiv - sisemine VÕIMED: „olen tark/rumal“ JÕUPINGUTUS: „töötasin kõvasti/ei püüdnudki“ - väline ÜLESANDE RASKUS: „oli kerge/liiga raske“ ÕNN: „mul vedas/ei vedanud“ SAAVUTUSMOTIVATSIOON - Dweck (1999/2006) mõttemustrite teooria (mindset): *valdamisele orienteeritud eesmärgid (mastery) *esitusele orienteeritud eesmärgid (performance) EMOTSIOONID - intensiivsus - polaarsus - kestus KLASSIKALISED EMOTSIOONITEOORIAD
Hõbepeeglikihti rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Nüüdisjal on lisandunud suure mahtuvusega hõbetsinkakude ja elektroonikaesemete valmistamine. Hõbedaioonid hävitavad baktereid,näit. vee steriliseerimisel piisab üliväikesest ioonikonsentratsioonist. Tähtsamad ühendid AgNO3 - (hõbenitraat) tähtsam hõbedasool, mida meditsiinis kasutatakse söövitava vahendina AgOH hõbehüdroksiid) tekib hõbesoola reageerimisel leelisega. Väga ebapüsiv ühen, mis laguneb kohe hõbeoksiidiks AgCl - (hõbekloriid) valge värvusega ühend, mis valguse mõjul laguneb. Ei lahustu vees ega hapetes. Hõbekloriid reageerib aga ammoniaakhüdraadiga, andes lahustuva kompleksühendi Valgustundlikkuse tõttu valmistatakse hõbedaühendeist filme ja fotopaberit. Ilmuti redutseerib hõbedaühendeist metalse hõbeda. Mustvalge fotokujutis koosneb metalsest hõbedast.
Mittemetallide üldised omadused ja miks nad ei juhi elektrit. *Mittemetalliliste elementide aatomid on tunduvalt väiksemd kui metalliliste elementide aatomid. *üldreeglina on nende aatomite väliskihis 4-7 elektroni *elementide mittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. *keemiliste elementide mittemetallilised omadused tugevnevad väliskihi elektronide arvu suurenedes ja aatomite mõõtmete vähenedes *nad saavad ka loovutada elektrone. Ainult fluor saab elektrone ainult liita *elemendi minimaalse ja maksimaalse oksüdatsiooniastme summa on 8 *osa mittemetalle on molekulaarsed, koosnedes molekulidest, teine osa aga mittemolekulaarsed, polümeerse ehitusega ained. *mida suuremad on mõõtmed, seda tugevam on tõmbejõud ja seda kõrgem on aine sulamistemperatuur *allotroopia-nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena ja vastavad lihtained allotroopideks ehk allotroopseteks te...
http://www.abiks.pri.ee Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 1050 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 2026 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas.
piiratult, kusjuures nende lahustuvus tekkivas tardlahuses väheneb temperatuuri langemisel. Kui kuumutada Al-Cu sulamit, mille vasesisaldus on alla 5,7% (antud töös on tegemist duralumiiniumiga mark D16, mille vasesisaldus on 3,8...4,5%) ühefaasilise tardlahuseni ja seejärel kiirelt jahutada, säilib toatemperatuuril sama struktuur, sest CuAl2 sekundaarsed osakesed ei jõua tardlahusest eralduda. See on karastamine, mille tulemuseks on vasega üleküllastatud ebapüsiv tardlahuseset koosnev struktuur. Ebapüsiva struktuuriga sulamis toimuvad muutused, mille tulemusena eraldub üleküllastunud tardlahusest liigne vask ühendi CuAl2 näol. Sellist protsessi nimetatakse loomulikuks vananemiseks ehk vananemiseks, kui ta toimub normaaltemperatuuril, ja kunstlikuks vanandamiseks ehk vanandamiseks - kõrgematel temperatuuridel. Karastamisel ja sellele järgneval vanandamisel tekkivad struktuurimuutused on seotud duralumiiniumi omaduste muutumisega
esinevad erineva tihedusega õhukihid, kusjuures muutused kihtide tiheduses on küllalt järsud. · Oma tekkeviisi järgi jaotatakse miraazid alumisteks, ülemisteks ja külgmiraazideks Alumine miraaz · Alumine miraaz tekib siis, kui maapinnalähedased õhukihid on tugevasti soojenenud ja õhu tihedus kasvab järsult ülespoole. · Objekti kujutis tekib sel juhul allapoole objekti ennast. · Niisugune miraaz on lühiajaline, ebapüsiv ja moodustab täieliku tuulevaikuse korral. Alumine miraaz Ülemine miraaz · Ülemine miraaz tekib siis, kui ülespoole õhu tihedus järsult väheneb, st kui maapinnast natukene kõrgemal on väga tugev inversioon. · Need miraazid esinevad enamasti polaaraladel. · Paljud pettepildid saartest ja laevadest polaarmerede kohal on ülemised miraazid Ülemine miraaz · Õhutihedus tavaliselt väheneb, kui maapinnalt kõrgemale tõusta. Mõnikord
Ta ei kuulu tugevate hapete hulka, sest tema lahuses pole kõik molekulid jagunenud ioonideks. Ta liigitatakse sageli nn. keskmise tugevusega hapete hulka, sest tema lahuses on ioonideks jagunenud molekulide osatähtsus siiski märgatavalt suurem kui nt. Äädikhappe või süsihappe lahuses. Süsihape H2CO3 Süsihappegaasi kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Samuti annab see neile nõrgalt hapuka maitse. Pudeli avamisel eraldub süsihappegaas kihisedes limonaadist. Süsihape on ebapüsiv ja laguneb küllalt kiiresti jälle süsinikoksiidiks ja veeks. Suure rõhu all lahustub süsinikoksiid vees küllalt hästi. Süsinikoksiidi molekulid moodustuvad veemolekulidega reageerimisel süsihappe. Süsihape on väga nõrk hape. Ainult üsna väike osa laguneb lahuses ioonideks. Happelised oksiidid Oksiidi reageerimisel veega on võimalik saada veel mitmeid teisi hapnikhappeid. Nt. väävlishape ja süsihape.
Kuld Ühendid: 2Au + 3Cl2 → 2AuCl3 kuldtrikloriid AuCl3 → AuCl + Cl2 kuldmonokloriid Kuld(I)halogeniidid on ebapüsivad ja võivad laguneda disproportsioneerumisega: 3AuHal → AuHal3 + 2Au 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Broomiga reageerib kuld kõrgemal temperatuuril (150 °C) ning kuldtrijodiid on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel (saaduseks on naatriumditsüanoauraat): 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O Kulda suudab veel lahustada ka kuningvesi (HNO3/HCl). Kuningvee
lahustub halvasti, saab koguda läbi vee ja katseklaasi suue alla poole, ei põle. Tähtsus inimorganismis : Tähtis valkude ja nukleiinhapete koostises. Lämmastiku saamine : Laboris NH4NO3 = N2 +2H2O, Tööstuses õhu vedeldamisel. Keemilised omadused : molekulis on kolmikside, väheaktiivne ja inertne. Lämmastiku kasutamine : inertsuse pärast : metallurgias, keemiatööstuses, toidutööstuses Dilämmastik(Naerugaas) : Ebapüsiv, värvusetu, nõrgalt meeldiva lõhnaga, annab lõbsa meele olu, narkoos. Kasutatakse : meditsiinis narkoosina, autode tuunimine. Lämmastikoksiid : värvusetu, lõhnatu, mürgine gaas, kasutatakse lämmastik happe tootmiseks. Saadakse N2 + O2 = 2NO(Kõrge temp). Lämmastikdioksiid : Saamine 2NO +O2 =2NO2. Omadused : Pruuni värvusega, Terava lõhnaga, Mürgine, kasutatakse lämmasikhappe tootmiseks. Ammoniaak : Saamine laboris 2NH4CL + CA(OH)2 = CACL2 + 2NH3 +2H2O. Tööstuses N2 +3H2 = 2NH3
ning nõgese kõrvekarvakestes; · kasutatakse redutseerijana Karboksüülhapete tähtsamad esindajad ETAANHAPE CH3COOH · terava hapu lõhnaga söövitav vedelik · seguneb veega; · tekib etanooli lahjade lahuste äädikhappekäärimisel; · kasutatakse toidu valmistamisel ja konserveerimisel (marineerimine); Süsihape · Süsihappe valem on H2CO3 H O C O · Väga nõrk ja ebapüsiv hape H O · Tekib CO2 lahustumisel vees, ühtlasi laguneb kergesti tagasi: CO2 + H2O H2CO3 seda leidub kõikides gaseeritud jookides. · Süsihappe soolad on karbonaadid sisaldavad süsihappe aniooni CO32 looduses väga levinud ning tööstuses ja argielus tähtsad: NaHCO3 söögisooda Na2CO3 (pesu)sooda CaCO3 lubjakivi, paekivi, marmor, kriit Süsihape
reaktsioonideks. Valgusstaadiumis sünteesitakse ka ATP kui rakus on olemas fosfaatioonid, ADP ja vastav ensüüm (ATP-süntetaas). Pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel Järgnevateks reaktsioonideks pole enam valgust vaja. Siin kasutatakse salvestatud ATP-d ja vesinikioone CO2 sidumiseks ja biokeemiliseks muundamiseks. CO2 tuleb õhulõhede kaudu õhust ja see seotakse 5 süsinikuga ühenditele. Selle tulemusena moodustub 6 süsinikuga ühend, mis on aga ebapüsiv ja laguneb 2-ka 3 süsinikuga ühendiks. Neid ühendeid kasutataksegi glükoosimolekulide sünteesiks. Et aga glükoos rakku ei kuhjuks, on vaja see kiiresti sealt ära transportida. Transportimiseks moodustub kloroplastides glükoosimolekulidest sahharoos, mis on stabiilne transportsuhkur. Sellisena viiakse suhkur taime erinevatesse osadesse, kus see glükoosina ära kasutatakse või tärkliseks muudetakse. Tärklis on taimedel suhkrute säilitusvorm. Kui taim
Nii oksüdeerijad kui redutseerijad. 3. Metallide halogeniidid: tahked kristallsed ained, enamasti värvitud, enamasti lahustuvad vees (va Ag, Hg, Pb), kõige vähem lahustuvafd Ag halogeniidid, neid kasutatakse halogeniidioonide tõestamiseks. AgNO3 + KI => AgI + KNO3 Cl hapniku ühendid 1. Hüpokloorishape: Saadakse Cl reageerimisel veega: Cl2 + H2O <=> Hcl + HclO Tekid segu, mis sisaldab vähesel määral Hcl, HclO ja lahustunud Cl. Seda nimetatakse klooriveeks. Väga nõrk ja ebapüsiv hape, nõrgem kui H2CO3, laguneb iseenesest: HclO => Hcl + O väga tugev oksüdeerija, desinfitseeriva ja pleegitava toimega. 2. Kloorlubi: Saadakse kloorist ja kustutatud lubjast: 2Ca(OH)2 + 2Cl2 => CaCl2 + Ca(OCl)2 + H20 Toimub niiskuse juuresolekul: CaCL2 + Ca(OCl)2 = Ca2Cl4O2 Ca(OCl2) laguneb kergelt, eraldub monohapnik: Ca(OCl2) => CaCl2 + O desinfitseeriva ja pleegitava toimega. 3. Kaaliumikloraat: laguneb kuumutamisel: 2KclO3 => Kcl + 3O2
Ammoniaak on mürgine gaas, mis kahjustab silmi ja tekitab hingamilihaste krampi. Kerge kerge lahusena on ta nuuskpiiritus, mis mõjub ergutavalt.Õhus leidub lämmastikku vabal kujul, kuid lämmastiku molekulid on passiivsed, ja ühendeid on väga raske saada. Ammoniaagi saamismeetodid väljatöötamine lahendas lämmastiku sidumise probleemi. Vees lahustumisel ammoniaagi molekulid hüdraatuvad ning tekib Ammoniaakhüdraa on ebapüsiv ja laguneb kergesti gaasiliseks ammoniaagiks ja veeks.NH3 + H2O çèNH3*H2O N2O dilämmastikoksiid ehk naerugaas. Ta on värvuseta, neutraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, vees lahustuv narkootilise toimega gaas. Sissehingamisel väheses koguses põhjustab elevust ja lõbusat meeleolu. Suuremates kogustes kutsub esile valutunde kaotamise ja narkootilise une, sel põhjusel kasutatakse operatsioonide ja sünnitusel valuvaigistina.Dilämmastikoksiidi saadakse NH4NO3 nõrgal
· Ioonivõrrand Na+ + OH- + H+ + Cl- = Na+ + Cl- + H2O · Lühike ioonivõrrand (pärast sarnaste liikmete koondamist) H + + OH- = H2O Sademe teke 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 Cu2+ + 2OH- = Cu(OH)2 Gaasi teke Na2CO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2CO3 = 2NaNO3 + H2O + CO2 CO32- + 2H+ = H2CO3 = H2O + CO2 (Gaas tekib, sest algul tekkiv nõrk hape on ebapüsiv.) Ei teki ei sadet, gaasi ega vett - reaktsioon ei kulge NaOH + KCl = NaCl + KOH Na+ + OH- + K+ + Cl-= Na+ + Cl- + K+ + OH- Ehk pärast koondamist 0 = 0
Moldovi-Ribbentropi pakt Saksamaa Ja Nõukogede Liit = leping, milles riigid omavahel ei ründa Lepingus oli salajane osa – Saksamaa ja Nõukogude Liit jagavad omavahel Euroopa riigid ära Nõukogude Liit: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Ida-Poola, osa Rumeeniast Saksamaa: Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia Miks puhkes II MS? Poliitilised eeldused/põhjused: Rahvasteliit ei tulnud ülesannetega toime. Versaillese süsteem oli ebapüsiv. MRP (idek dafuq this means) Majanduslikud eeldused/põhjused: Sõjatööstus oli rakendatud. Saksamaa võttis laenu Ideoloogilised eeldused/põhjused: Saksa rahvas vajas eluruumi. Stalin tahtis kommunismi laiendada läände Sõjalised liidud Saksa poolel (Werchmaht): Itaalia, Jaapan (Need 3 = kolmikpakt) Nõukogude poolel (Punaarmee): Suurbritannia, Prantsusmaa, USA Neutraalsed: Rootsi, Šveits, Hispaania 1939 01
muutuvad. Duralumiiniumi keemilisi koostise iseloomustus ja faasidiagramm Duralumiinium sisaldab vaske 2,2- 5,5 %. Mangaani, räni ja magneesiumi sisaldab kuni 1%. Seega alumiiniumit sisaldab üle 90%. Termilise töötlemise ja toimuvate protsesside olemuse kirjeldus Et üldse materjali saaks termiliselt töödelda (karastada), tuleb seda kuumutada teatud temperatuurile, kust alates saab omadusi muuta. Karastamise puhul saadakse vasega üleküllastunud ebapüsiv tardlahusega struktuur. Vanandamiseks nimetatakse seda kui ebapüsiva struktuuriga sulamis toimuvad ajaliselt muutused, mille tulemusena eraldub üleküllastunud asendustardlahusest liigne vask ühendi CuAl2 näol. Loomulik vanandamine toimub normaaltemperatuuril, kunstlik vanandamine aga kõrgematel temperatuuridel. Tänu karastamisele ja vanandamisele toimuvad materjalis erinevad struktuurimuutused. Vananemisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus väheneb. Töö käik
8. Õhuga seotud keskkonnaprobleemid Kasvuhooneefekti suurenemine OLEMUS: looduslik nähtus atmosfääris, kus lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. PÕHJUSED: inimtegevus, energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus TAGAJÄRJED: ebapüsiv ilmastik, kliima soojenemine, elusolendid ei suuda kohaneda kiire kliimamuutusega, kõrbestumine või suured üleujutused, maailmamere taseme tõus Osoonikihi hõrenemine OLEMUS: osooni sisalduse vähenemine stratosfääris polaaraladel PÕHJUSED: inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), suurettevõtete korstnatest paiskuvad gaasid, kloori- ja broomiühendite sattumine atmosfääri,
tõetruu, arenenud mõtlemisega, kokkuhoidlik, stabiilne, tundlik Egoistlik, kinnine, kangekaelne, tagasihoidlik, üksildane, häbelik, uhke, pedantne, konservatiivne, liiga nõudlik. Veevalaja (21. jaanuar - 19. veebruar) Unistaja, emotsionaalne, sõbralik, truu, inspiratsioonirikas, rahulik, kirglik, kaastundlik, võluv, elegantne. Ebakindel, otsustusvõimetu, melanhoolne, kurvameelne, kahtlev, lodev, ebapüsiv, kergesti mõjutatav, puudub distsipliin. Kalad (20. veebruar - 20. märts) Tundlik, tark, külalislahke, kaastundlik, usin, paindlik, kohanemisvõimeline, heasüdamlik. Rahutu, tusane, ebakindel, umbusklik, liiga tagasihoidlik, liiga järeleandlik, salakaval. Tähtkujude jaotus Tuli Õhk Maa Vesi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
