Iseäranis kahtlane on loogika kasulikkus siis, kui tegemist on inimeste vajaduste, eesmärkide ja tunnetega. Sageli on tunded mõne asja või inimese suhtes segased ning alati pole võimalik langetada loogilist otsust. Lapsik uskumus: " Sa pead järgima loogikat, sest nii tulevad paremad otsused, kui keegi meist muidu teha suudab." Loogiline mõtlemine aga ei pruugi aidata mõista vajadusi ega tahtmisi. See ei aita ka lahendada probleeme, mis on tekkinud vastukäivatest motiividest. Seega on ebaloogilisus otsuste tegemisel vägagi soovitatud, kuna sageli on ebaloogilisus just see inimese oma mõte või idee, mis võib vahest loogika alla mattuda. 8. Õigus öelda: "Ma ei saa aru." Sokrates on öelnud, et tõelise tarkuseni jõuab inimene alles siis, kui ta mõistab, kui vähe ta teab elust, iseendast ja ümbritsevast maailmast. Mitte keegi meist pole nii taiplik ja nii hea analüüsivõimega, et aru saada kõigest, mis ümberringi toimub. Õpitakse oma kogemustest
fikseeritud, vertikaalne. Seal keskendutakse ajalooliste isikute õpetustele, kõik peab paigas olema. Kõrgreligiooni ühendab püüdlus luua ühtne loogiline õpetus. See seostub ka kirjakultuuriga. Erinevalt kõrgreligioonist on rahvausund korraldamata, mitteametlik, varieeruv ja horisontaalne. See on avatud süsteem, mis pidevalt täieneb(vastupidiselt kõrgreligioonile, mis on fikseeritud). Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus ja ta seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga. 42. Mille poolest erineb vernakulaarse usundi mõiste varasemast rahvausundi mõistest? Vernakulaarne usund: religioon, nii nagu seda elatakse, nii nagu inimesed seda kogevad, mõistavad, tõlgendavad, praktiseerivad. See ei ole ametlike insitutsionaalsete religioossete vormide vastand, vaid esindab teistsugust teoreetilist kontseptsiooni ega ole vana termini asendus. Uurimisobjektiks on
asja pärast, ning jäid alatiseks üksteist vihkama ja tervel linnal ei õnnestunud neid lepitada. Kuna Gogol sai hästi läbi ka kuulsa Vene kirjaniku Puskiniga, siis mõjutas ka see tema loomingut. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine 11 Arvamus teosest Referaadi autori arvamus teosest on positiivne. Huvitav lugemine 19. sajandi elust, mida on vürtsitatud huumoriga. Kohati küll raske lugeda, kuid imestamapanev ebaloogilisus korvab selle. ,,Revidendist" vastu vaatav ühiskondliku satiiri ja ühiskonnakriitika tõttu peeti Gogolit Venemaal inimeseks, kel puudus patriotism.Teoses üritasid kõik panna asju korralikuna näima, mitte neid tegelikult paremaks tegema (pole tähtis, mida haiges öövad, aga lilled peavad laual olema ja puhtad linad). 170 aastat tagasi kirjutatud komöödia on aktuaalne ka tänapäeval teeb ju ahnus ja rumalus pesa ikka sinna, kus on võim. 12 Kokkuvõte
üksteisest aru saame. Lapse arusaamine maailmast ja enda väljendamine põhineb sel ajal siiski enamasti kehakeelel ja oma isiklikel kogemustel. 2. etapp kestab lapse 3. eluaastast kuni 7. eluaastani. Sel ajal toimub muutus lapse eneseväljendamise viisis – nüüd väljendab ta oma vaimset arengut põhiliselt sümbolite keele abil, tema mälu ja kujutlusvõime muutuvad küpsemaks sedamööda, kuidas keeleline areng võimaldab. Lapse mõtlemisprotsesse iseloomustavad ebaloogilisus ja minakesksus ehk orienteeritus omaenda isikule. 3. etapp kestab lapse 8. eluaastast 12. eluaastani. Selles etapis muutuvad lapse jaoks konkreetsemaks sellised mõisted nagu hulk, pikkus, vedelik, mass, kaal, piirkond, mõõde. Laps näitab oma vaimseid võimeid loogilise ja süstemaatilise esemete käsitluse kaudu, esemed ja olukorrad on muutunud konkreetsemaks, tema mõtlemisvõime on kiirem ja täpsem. Lapsel tekib
emotsionaalset nakatumist, rollikäitumist hõlbustavaid ja takistavaid asjaolusid, pinevuskollete teket ja muid grupipsühholoogilisi nähtusi. Kommunikatiivsed oskused sisaldavad: 1) kuulamisoskust; 2) vestluse juhtimise oskust (võime häälestada vestluskaaslane ühele või teisele teemale, muuta jutuajamine usalduslikumaks ja tuumakamaks jne); 3) argumenteerimisoskust võimet kõrvaldada eneseväljendusest segav mitmetähenduslikkus ja ebaloogilisus, oskus edastada oma mõtteid lühidalt, selgelt, põhjendatult; 6 4) verbaalse eneseväljendamise oskust; 5) mitteverbaalse eneseväljendamise oskust. Ekspressiivsete oskuste hulka kuuluvad: 1) spontaanne ja vaba tundeedastamine, mis tähendab oskust viia oma tundeimpulss adekvaatsesse ja emotsionaalselt mahlakasse keelde; 2) enese kordumatute isiksusejoonte markeerimine, mis väljendub
magamise ajal puhkab ja taastub ka aju? Jah, nii see on ning just sel põhjusel vajame õppimiseks magamist. Informatsiooni meeldejätmiseks toodetakse hippocamuse nime kandvas ajupiirkonnas uusi rakke, mille elushoidmiseks ja taastamiseks on tarvis und3. Samas ei tähenda aju puhkamine selle täielikku väljalülitumist, vaid sarnaselt füüsiliste protsessidega selle tööpõhimõtete muutumist. Eeltoodud fakti tõestuseks on meie unenägude silmapaistev ebaloogilisus ja ebareeglipärasus. Unenägu on meie omad kujutlused ja nendega seotud protsessid, mis unes võivad võtta hoopis teise, ebareaalse kuju1. Sageli on unenägu vaid päeva jooksul kogetud tõlgendamine, mis seletab ka asjaolu, et õpitud materjalis orienteerutakse paremini alles järgmisel päeval4. Eelnev viib aga mõttele, et magades suudab inimene õppida. Siin eristaksin kahte erinevat valdkonda: juba õpitud informatsiooni analüüsimine ja korrastamine ning uute teadmiste
- mitteametlik - elatud - varieeruv - horisontaalne Ühendajaks on pärimuse kandjad. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Rahvausund on Avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; Eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid Uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade aluse ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel. Uute tähenduste loomine pidevad loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus Seostub etniliste traditsioonide ja folgiga Oluline on silmas pidada, mis ajastu rahvausundit kirjeldame. 19nda sajandi rahvausundis elasid kõrvuti jumal, vaimud jm müütilised olendid. Tunnused, mis eristavad rahvausundit suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus – nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on „lunastus”, mis „patt”) 35
- mitteametlik - elatud - varieeruv - horisontaalne Ühendajaks on pärimuse kandjad. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Rahvausund on Avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; Eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid Uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade aluse ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel. Uute tähenduste loomine pidevad loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus Seostiub etniliste traditsioonide ja folgiga Oluline on silmas pidada, mis ajastu rahvausundit kirjeldame. 19nda sajandi rahvausundis elasid kõrvuti jumal, vaimud jm müütilised olendid. Tunnused, mis eristavad rahvausundit suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") 35
Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon keskendub ajalooliste isikute õpetustele; ühtne loogiline ja eetiline õpetus (pühakiri); organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond; seostuvad kirjakultuuriga; üleolev hoiak teiste usundite suhtes, veendumus oma tõe ainuõiguses; õpetuse aktiivne kuulutamine. Rahvausund avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; uue tõlgendamine vana arusaamal; iseloomustab ebaloogilisus, vastuolulisus; seostub folklooriga. Kr on organiseeritud, ru korraldamata; kr institutsionaalne ru mitteametlik; kr ette kirjutatud, ru elatud; kr fikseeritud ru varieeruv. Ühendajaks on pärimuse kandjad. 40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. Memoraat on minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise, võivad puududa poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline. 41
rõõmud Teiste teenimine sisevaatlus avastused Põnevus Tunnustus Lähedus Uuendused Võit Armastus Seksuaalsus Pakkuv/andev Romantiline Avastav Energiline Usaldav Emotsionaalne Leidlik Oskuslik Sobitav ja täielik Loominguline Tähelepanelik Lõbus Teeb muret Korratus Disharmoonia Ebaloogilisus Vaimukus Ebastabiilsus Ebaausus Ebaõiglus Piirangud Vastutustunde Tundetus Sentimentaalsus Uhkeldamine puudumine Julgustab Panuse Hindamine Intelligentsus Vabadus tunnustamine Emotsionaalne Kinnitus Austus toetus Aplus
Üleolev hoiak teiste usundite suhtes. Rahvausund on pluralistlik. Rahvausund on Avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; Eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid Uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade aluse ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel. Uute tähenduste loomine pidevad loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus Seostiub etniliste traditsioonide ja folgiga Oluline on silmas pidada, mis ajastu rahvausundit kirjeldame. 19nda sajandi rahvausundis elasid kõrvuti jumal, vaimud jm müütilised olendid. Rahavausundiga seotud mõisted Rahvausund o Kui kõrgerligiooni rahvapärased ja eeldsed vormid. o Kui elatud usk ja kogemus o Kui alternatiivne maailmapilt Rahvapärane usund (vernacular religion)
õpetuse aktiivne kuulutamine võib neist teha maailmareligioonid Rahvausundile omased tunnused Rahvausund on • avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev • eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid • uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade alusel ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel • uute tähenduste loomine pidevas loomisprotsessis Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus • seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga • oluline on silmas pidada, mis ajastu rahvausundit kirjeldame Rahvausundile on iseloomulik, et see on horisontaalne (st liigub inimeselt inimesele), mitte vertikaalne nagu kõrgreligiooni puhul. Vertikaalsus avaldub selles, et religioon liigub “kõrgemalt” (nt paavst) madalamale tavalise inimese poole. Samuti võiks rahvausundile iseloomulikuks pidada vahetust: seda kogetakse/ sündmusi/üleloomulikku kogetakse ise
(piibel). Rahvausund: korraldamata (avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev), mitteametlik (eri algete konglomeraat, milles ühendunud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid), elatud (uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade alusel ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel), varieeruv (uute tähenduste loomine pidevas loomisprotsessis), horisontaalne (liigub inimeselt inimesele). Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus; seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga. Mõlemat ühendavad pärimuse kandjad. 42. Mille poolest erineb vernakulaarse usundi mõiste varasemast rahvausundi mõistest? Leonard N. Primiano: rahvapärane/vernakulaarne usund (ingl. k. vernacular religion): Rahvausundi ja kõrgreligiooni vastandamine on õigeusu rahvapäraste ja lokaalsete tõlgenduste uurimiseks sobimatu, sest rahvausundi mõiste
allasurutud ärevus ning ebakindlus, siis läbi selle petliku eesriide tungib välja ärritunud olek. Suuremaks saades õpivad lapsed tundma neid ,,veealuseid voolusid" ning käituvad täpselt samuti. Kui te ei taha, et teie lapsest kasvaks silmakirjateener, loobuge kunstlikust distantsist enda ja tema vahel. 1.7.7 Järjekindlusetus On päris selge, et oleme kõik inimesed, kelle tegevused ei vasta mitte alati loogikale. Mis aga puutub kasvatusse, siis siin võib selline ebaloogilisus teha ,,karuteene". Lapsed õpivad pidevalt midagi. Kujutlege, et üks õpetaja ütleb, et 2 x 2 = 4, teine aga väidab, et 2 x 2 = 5. Kuidas peaks laps teadma, kummal neist õigus on? Lõppkokkuvõttes areneb ta tunduvalt aeglasemalt, kui ta seda tegelikult võiks. Ta on desorienteeritud, hämmelduses ja tal puudub enesekindlus. 1.7.8 Liialt suured ootused Vahel suhtuvad vanemad oma lastesse kui iseenda ,,jätkusse". Meil kõigil on realiseerimata unistusi
kasutatakse koguaeg seda sõna, aga kui mina kellegile nii ütlen, siis see on solvav. Reaalsus ekstisteerib kuid tähenduse omandab alles diskurususe raames. Artikulatsiooni mõiste siia juurde liites: tähenudsed pole ette antud. Cultural Studies Kasvas välja subkultuuri teooriast. Resistentsus vastupanu Inkorporatsioon sisaldav kaasahaaramine Autor Hebdige Subkultuurid võtvavad mingisugused elemendid ja annavad neile uued tähendused. Subkultuur on teatud liialdus, isegi ebaloogilisus. Ideloogia pole aind inimeste uskumuse vaid ka praktika küsimus Kultuuriteoreetik Zizek: Ideloogia üks loogika: inimesed on teadmatuses aga käituvad teatud viisil. Ehk siis eksisteerib võltsteadvus ja me käitume selle baasil. Inimese käitumine on seotud mitteteadmisel ja valestiteadmisel. Inimesi tuleb valgustada, neile tuleb anda teada kuidas asjad on. Seega on ideloogia midagi, mis maskeerib reaalsust, varjab seda.
elule siin Maa peal või muidu pole vahet, mida ma hetkel teen. -) 4. Mis on inimene? Kuhu tõmmata piir? Mis on filosoofia? * Filosoofia kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises, eesmärgiks tervikliku maailmapildi saavutamine. -) Filosoofia tegeleb ka nende asjadega, mida me tavapärases elus tõeliseks ei pea. -) Filosoofia seisukohast peab asi olema loogiline, kui pole just taotuslik ebaloogilisus. -) Filosoofias püütakse mõista asjade olemust, visates ära kõik teisejärgulised detailid. * Filosoofia tegeleb praktiliselt kõigega, kuid omal viisil. -) Moraali filosoofia tegeleb küsimusega, mis on hea? -) Ajaloo filosoofia kas ajalugu kui teadus on üldse olemas? * Gnoseoloogia/epistemioloogia tunnetusteooria (tegeleb mõistusega, mitte tunnetega) -) Subjekt see, kes tunnetab. -) Objekt ümbritsev. *) Ratsionalistide arust on mõistus olulisem.
annaabi.ee 
