Meelelaade võib süstematiseerida mitmel alusel. Jaatuse/eituse ja kriitilisuse/ebakriitilisuse alusel ehitatud paradigmas lahutab distantseeritud kriitilisust ning ebakriitilist fanatismi neutraalne liberaalsus(ela ise ja lase teistel elada, laissez faire), kusjuures jaatusest eitusesse viivad järjestikku 1.positiivne tolerantsus (sallivus) 2. neutraalne liberaalsus 3. negatiivne skeptilisus Sellises mudelis ilmnevad nende kombinatsioonidena 4. distantseeritud jaatus (aukartus) 5. ebakriitiline, fanaatiline jaatus (pime armastus-ahviarmastus) 6. ebakriitiline, fanaatiline eitus (VIHKAMINE, HÄVITUS, IKONOKLASM-pildirüüstaja Bütsantsis) 7.kriitiline eitus (maailmavaade) ebakriitilisus EITUS vihkamine fanatism entusiasm JAATUS skeptilisus liberaalsus tolerantsus Maailmavaade aukartus
3 aprioorset ratsionalismi kui tunnetuse arengu kriitilise analüüsi eelset fundamentaalset epistemoloogiat või metafüüsikat, samas peab see vastuvõtmatuks naturalismi, kui teadusfilosoofia taandamist empiirilisele teadusele (või ka formaalsele teadusele, nagu loogika ja matemaatika), sest ka see oleks ebakriitiline, sest tähendaks normatiivse taandamist faktuaalsele. Popperi arvates tuleb tingimusteta tunnistada faktide ja normide dualismi, mis on edukalt kirjeldatav väidete ja ettepanekute kaudu. Sisuliselt ta samastab teaduse ja filosoofia, sest: ,,Kogu teadus ja kogu filosoofia on valgustatud terve võistus" (Popper 1972:34). Nii teaduse kui ka filosoofia põhimeetod on ratsionaalse arutluse meetod: probleemi selge püstitamine ja lahenduste kriitiline uurimine.
sajandi keskpaiga Eestimaast, ta on tabanud ajastu üldilmet ja talurahvaliikumise õhkkonda. 1905. aasta revolutsiooni sündumusi kajastas Vilde paguluses ilmunud novellides ja jutustustes. Romaanis "Lunastus" käsitles ta Taani proletariaadi elu, romaanis "Mäeküla piimamees" talupoja ja mõisniku suhteid uutes, muutunud oludes. Silmapaistev osa eesti kirjanduses on Vilde pagulasaastail valminud näidendeil. Draama "Tabamata ime" aineks on ühiskonna ebakriitiline iha rahvuslike kultuurisuuruste järele , komöödias "Pisuhänd" pilgatakse nii mjanduslikke kui ka vaimseid tõusikuid. (Annus & Epner, 2001) 5 6 Kokkuvõte Eduard Vilde on oluline inimene eesti kultuuriloos. Kirjanikuna oli ta väga produktiivne, kirjutas väga palju humoreski, novelle, jutustusi, romaane ning näidendeid. Selle kõige kõrval oli ta oma aja kohta palju maailmas reisinud ja erudeeritud mees. Tema arvamusest hooliti
Kurb - valge lumepoiss saab äkki nagu minaks. Ta õdesid ja vendi enesele soovib. Seepärast pätsin pisikesi palle hoovis. Teen pähe suud ja silmad lumeperele, saan kõikidega tuttavaks ja terele. Mind vaatab uudistades lumetrobikond. Nad pärivad: "Kas lapsed sinu hobi on?" 28 Kui Kaua Veel Kalev Kesküla Kui kaua veel kestab elu ülekohus ja indoeuroopa värsivormide ebakriitiline matkimine? Kui kaua veel peavad metsarahva hämar kirg ja tume melanhoolia riimiga tunde õilistajate lapsikutest mängureeglitest piiratud saama? Ei mõista vaesed indoeurooplased seda sisemist liigutust seda välimist viinalehka mille ees meie luule end avab Avab hommik silmad valgusevalule tuikavas teispoolsusehinguses raputab mürin maad looka vääratud jõed murravad oma sängid sirgeks ja tõusevad merre purskumiseks
tegelesid mungad ja vaimulikud. Kaaluvaim teos oli Saxo Grammaticus'e (u. 1140- u. 1200) ladinakeelne Taani ajalugu ,,Gesta Danorum", mis koosneb 16 raamatust. Selle ülesande andis talle Lundi sõdur-peapiiskop Absalon, kelle arvatav sekretär Saxo oli. Nähtavasti kirjutas Saxo alguses kaasaegse osa ja laiendas siis teost kogu Taani ajalooks, algaegadeni välja. Viimase koostamisel on ta olnud aga suurel määral ebakriitiline, jutustades vabalt edasi vanu taani ja islandi saagasid, mille sisu ta võttis ajaloolise tõena. Saxo ajaloo teevad väärtuslikuks, küll mitte ajaloouurimusena, vaid kirjandusloolise allikana, ta rikkalikud taani muistendite kogud tema ajaloo vanemas osas (ladina keelsed kahjuks küll). Seega püsib Saxo ,,Taani ajalugu" silmapaistvama mälestusmärgina kõige vanemast ajast taani kirjanduses. Taani omakeelseid teoseid keskajal olid peale seadusteraamatute ainult Taani riimkroonika
otsuselt teisele. Probleem on vaja jagada olulisteks koostisosadeks, et teha seda loogilisele (diskursiivsele) mõtlemisele kohaseks. · Intuitiivne mõtlemine - omane hüppeline ja äkiline mõtte tekkimine. Teadvusel on selle üle väga väike kontroll ja sageli seostatakse seda müstikaga Kontrolli kindlusastme järgi jaguneb mõtlemine: · Kriitiline mõtlemine · Ebakriitiline mõtlemine (Sõerd 1992: 160) Mõtlemist võiks liigitada nt mõtlemistüübi alusel ka järgmiselt: · Loogiline mõtlemine - rakendatav tavaliselt valdkondades ja juhtudel, kus on kasutusel ranged määratlused ning need on kasutajale ka enam-vähem teada. · Analüütiline mõtlemine - eeldab piisavalt hea teadmuse omamist käsitletavast ainevaldkonnast ja lisaks ka kasutatavatest analüüsimeetoditest 14
teadmistest ja käibetõdedest inimese hingeelu kohta, käitumise jne kohta. See on nn elutarkus, elupsühholoogia. Heatasemelist eelduslikku psühholoogiat võib kohata kogenenud arstide, juristide, taksojuhtide, ka kurjategijate jne juures. Suur osa siinsetest teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Kuid miinuseks on see et on palju käibetõdesid ja müüte ning tõesust on raske kontrollida. Tüüpiliseks jooneks on arvamuste ja faktiliste tõsiasjade ebakriitiline vaheldumisi kasutamine. 2) filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga. Eelteaduslikust psühholoogiast erineb ta range ülesehituse ja süsteemsuse poolest. Peamiseks funktsiooniks on tunnetusteoreetiliste ja olemisõpetuslike probleemide lahendamine. Püütakse lahti mõtestada psühholoogia teaduse fakte üldisemalt. 3) teaduslik psühholoogia on kõige hilisem. Ning kõige usaldusväärsem. Mõistete täpne
· Skeptitsism on mõistetav kui ajastuline nähtus. Filosoofia · 2 naiselik arv satub olukorda, kus ta sofistide ajal oli juba olnud. · 3 mehelik arv · Suur hulk erinevaid filosoofia koolkondi ja nende · 2 + 3 = 5 abielu. põhjenduste ebakriitiline laad soodustavad kahtlemist · Iga põhiarv 1 kuni 10-ni omab erilist jõudu ja tähendust. kõiges. · Arv 10 sümboliseerib maailma harmooniat. · Skeptitsism on omamoodi kultuuriväsimuse tundemärk. · Ta kirjeldab gitarat ja leiab, et heli kõrgus sõltub · Vanem periood: keelte pikkusest. · Rajajaks on PYRRHON Elisest (u. 360 270 e.Kr).
d Pöörata tähelepanu hüpoteesidele, mis on vastuolus faktidega, on Feyerabendi arvates b. arukas, sest faktid on alati teooriast koormatud ning faktide uue tõlgenduse korral võib kaduda ka vastuolu. 24th of May 0:32 d Feyerabendi arvates oli Koperniku heliotsentriline teooria a. enne Galilei'd vastuolus faktidega 24th of May 11:51 touchy Kuhni arvates valitseb normaalteaduse perioodil paradigma suhtes a. teadusele tüüpiline kriitiline hoiak. >>>b. usaldav, kohati lausa ebakriitiline hoiak. c. teadusele ebatüüpiline kriitiline hoiak. 24th of May 11:53 touchy Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne teadusrevolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega 0.0% a. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon. 100.0% b. viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena. Õige vastus! 0
d Pöörata tähelepanu hüpoteesidele, mis on vastuolus faktidega, on Feyerabendi arvates b. arukas, sest faktid on alati teooriast koormatud ning faktide uue tõlgenduse korral võib kaduda ka vastuolu. 24th of May 0:32 d Feyerabendi arvates oli Koperniku heliotsentriline teooria a. enne Galilei'd vastuolus faktidega 24th of May 11:51 touchy Kuhni arvates valitseb normaalteaduse perioodil paradigma suhtes a. teadusele tüüpiline kriitiline hoiak. >>>b. usaldav, kohati lausa ebakriitiline hoiak. c. teadusele ebatüüpiline kriitiline hoiak. 24th of May 11:53 touchy Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne teadusrevolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega 0.0% a. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon. 100.0% b. viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena. Õige vastus! 0
d Pöörata tähelepanu hüpoteesidele, mis on vastuolus faktidega, on Feyerabendi arvates b. arukas, sest faktid on alati teooriast koormatud ning faktide uue tõlgenduse korral võib kaduda ka vastuolu. 24th of May 0:32 d Feyerabendi arvates oli Koperniku heliotsentriline teooria a. enne Galilei'd vastuolus faktidega 24th of May 11:51 touchy Kuhni arvates valitseb normaalteaduse perioodil paradigma suhtes a. teadusele tüüpiline kriitiline hoiak. >>>b. usaldav, kohati lausa ebakriitiline hoiak. c. teadusele ebatüüpiline kriitiline hoiak. 24th of May 11:53 touchy Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne teadusrevolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega 0.0% a. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon. 100.0% b. viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena. Õige vastus! 0
veendumused.Religioossed veendumused võivad tõesti Kuhni arvates rolli mängida uue paradigma omaksvõtmisel, kuid selle võrdlusega tahtis ta midagi muud öelda. · pole mingit garantiid, et uus paradigma osutub vanast paremaks võib ainult loota ja uskuda. Kuhni arvates valitseb normaalteaduse perioodil paradigma suhtes · teadusele tüüpiline kriitiline hoiak. · usaldav, kohati lausa ebakriitiline hoiak. · teadusele ebatüüpiline kriitiline hoiak. Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne teadusrevolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega · illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon. · viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena.
Psühhoanalüütikud, sotsioloogid ja filosoofid leiavad, et kirjandus allub teistele teadusvaldkondadele. Kirjanduse autonoomsuse rõhutamiseks tõstetakse esile kirjanduse kriitilisus. N. Frye 1 järgi valitsevad igas ühiskonnas vabaduse ja pühendumuse tendentsid ning nendevahelises pingeväljas tekivadki kunst ja kirjandus, mis ühtlasi peavad seda pinget leevendama. Pühendumuslik alge on säilitav, konservatiivne, tsiviliseeriv, ebakriitiline, autoriteete tunnustav, lojaalsust tähtsustav. Inimene peab aktsepteerima oma kohta ühiskond. Seda alget sümboliseerivad kirik, riik ja ühiskond. Vabadusealge on uuenduslik, utoopiline, agressiivne, tulevikku suunatud, idealiseeriv, autoriteeti võib vabalt valida. Vabaduse mänguväljaks on ülikool. Kirjandus ja kunst leevendavad binaarset pinget ning annavad meile lõpliku kogemuse maailmast. Aga kirjanduskriitika, mis on tänapäeval
Roomaajalugu ilmselt linna rajamisest kuni Caesarini, aga paljut pole säilinud. Diodorosele on ette heidetud pealiskaudsust ja mitmeid faktivigu. Oluline ajaloolane on veel Dionysios Halikarnassosest, kelle eluaastaid teada pole, aga on teada et 30eKr tuli ta Rooma. Ta kirjutas teose ,,Rooma muinsused", millest on säilinud samuti vähe. Ta vaatles ajalugu ____ kuni I Puunia sõjani, ta kasutas autorite teoseid mida pole säilinud. Ka talle heideti ette, et ta oli ebakriitiline ja pealiskaudne. Ta oli teadlikult apologeetiline, seda sel viisil, et ta õigustas kreeklaste alistamist Roomlaste poolt. Rooma ajaloo kirjutajatest on olulisemad ka mitmed. Esimesena Cornelius Tacitus (55-120pKr), tal oli praetori haridus ja on teada et ta töötas mitmetes Rooma ametiasutustes. Ta on kirjutanud väga erinevatel teemadel, Rooma ajaloost on tähtsamad 2: ,,Ajalugu" ja ,,Annaalid". ,,ajalugu käsitleb aega 60-96pKr, ,,Annaalid" käsitleb ajalugu linna rajamisest kuni
annaabi.ee 
