kirjeldasid seal mõistust kolme analoogiaga: puu (tree), tiib (wing) ja World Wide Web.3. Teadusartiklitesse ilmusid anatoomiliste jooniste asemel informatsiooniprotsesse selgitavad skeemid. Kasutades analoogiat arvutiteadusega, võib öelda, et varemalt oli pearõhk pööratud riistvarale, hiljem aga tarkvarale.4. Kui firmast on halb arvamus, pööratakse tähelepanu eeskätt faktidele, mis seda kinnitavad. See eelistus ei lase probleemi vaadelda uuest vaatenurgast, viib korduvale ebaefektiivsele stereotüüpsele käitumisele, millest on raske lahti saada. On teatud analoogia kärbsega, kes püüab lennata läbi aknaklaasi. 5. Analoogiameetodil võiks ka probleeme lahendada meie Haigekassa, millest viimasel ajal on väga palju juttu, kui analüüsitaks sarnaste olukordade (dilemmade) lahendusi teiste riikide haigekassades.
Omaalgatus ühes kultuuris on näiteks vastuhakk (allumatus) teises. See mida liigitatakse seadusliku kaubanduse alla ühes kultuuris, võib näiteks teises kultuuris vaadelda kui reetmist moraalsete põhimõtetega. Samuti laastab korruptsioon abi jaotamist. Abivajajad, kellel on olnud varasemaid kogemusi korrumpeerunud ja/või vägivaldse kohaliku võimu esindajaga, võivad olla eriti tundlikud kultuuri vääritimõistmisele. Föderaalvalitsuse puudumine abi jaotusel võib olla märgiks ebaefektiivsele humanitaartööle. Pingelised valitsustevahelised suhted teevad humanitaarabi jagamise veelgi raskemaks, mitte ainult abi jagamise koha pealt, vaid ka erinevate võimaluste uurimiseks kultuuridevaheliste eraldusjoonte ületamiseks. Humanitaarabi töötajad on tavaliselt teadlikud, et probleemid kultuuridevahelisel kommunikatsioonil on olemas, kuid ei pruugi olla teadlikud sellest, kui sügavale võivad need minna
põhjalikult · Alluvatega esinevad konfliktid · Töömaht ei kahane · Tähtaegade ületamine · Töötajatel vähene initsiatiiv · Töötajad vaevlvad hulk aega mõne tööülesande kallal Puudulikule delegeerimisele viitab ka töötajate käitumine. Kui nad on rahulolematud, see, kuidas nad oma tööülesannetesse suhtuvad. Kui nad pole rahul, on märk sellest, et on puudulik delegeerimine. Samuti viitab ebaefektiivsele delegeerimisele ka see, et võmupiirid ei ole selged, tööülesanded kattuvad, ei planeerita, töö on kaootiline, areng puudulik, toimub paigalseis ning suhtlemine erinevate tasandite vahel on ebapiisav(Burns R, Edukas delegeerimine) See miks juhid ei delegeeri, on selle pärast, et see võtab nii palju planeerimist ning aega, samas aga lihtsustab juhi tegevust(Unknown, 02.02.09). On olemas kaks põhjust, miks peaks teistele delegeerima:
a) Antidistsiplinaarne - kehtestatud reziimi rikkumine b) Antisotsiaalne – tahtlik sots.reeglite ja normide rikkumine c) Delinkventne – seadussätete rikkumine, legaalne vaatevinkel. d) Autoagressiivne – enesevigastused, suitsiidid. Antisotsiaalse käitumise väljakujunemise protsess: Vanemate ebaefektiivne kasvatuspraktika – tõrjutus klassikaalsaste hulgas / akadeemiline ebedu – lülitatus hälbivasse gruppi - kuritegelik käitumine. Vanemate ebaefektiivsele kasvatuspraktikale on omased 4 joont: 1) puudujäägid lapse järelvalves 2) puudujäägid vanemate distsipliininõuetes 3) laste julm kohtlemine ja füüsilise karistuse kasutamine 4) armastuse puudumine ja vähene seotus lapse eluga. Kontekstuaalsed muutujad: Perekonna demograafilised näitajad ↓ Vanavanemate jooned – vanemate jooned –ebaefektiivne kasvatuspraktika–
ettevõte võimeline kohe tasuma. Eestis on maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19. Soovitatavaks maksevalmiduse kordajaks pakuvad teoreetikud 0,2 kuni 0,4. Tase üle 1,0 näitab rahade ebaefektiivset kasutamist. · 2009. aasta maksevalmiduse kordaja: · 2010. aasta maksevalmiduse kordaja: · 2011. aasta maksevalmiduse kordaja: · 2012. aasta maksevalmiduse kordaja: ICT Support OÜ maksevalmiduse kordajad on 2009-2011. aastal üle 1, mis viitab raha ebaefektiivsele kasutamisele ning see võiks mõtlema panna selle üle, kas ettevõte ei investeeri liiga palju enda ressursse käibekapitali, mis ei pruugi sugugi mitte kõige parem lahendus olla. Kuid võrreldes eelmiste aastatega on 2012. aastal olukord paranenud ning näitaja on alla 1 ehk 0,88. See tähendab, et raha on hakatud efektiivsemalt kasutama. Samas võib nendest näitajatest järeldada, et ettevõte on kõigil neljal aastal võimeline suure osa oma lühiajalistest kohustustest koheselt tasuma.
o Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit Käibekordaja langemine viitab müügi vähenemisele v liigsetele varudele v ebaefektiivsele varustussüsteemile kus müük ja varud pole kooskõlas o Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse o Varude käibevälde = 365 / varude käibekordaja o Või: varude käibevälde = varude keskmine maksumus / müüdud toodangu otsekulud * 365 o Varude käibevälte alusel planeeritakse varustamist ja tootmiskorraldust just- in-time meetodil.
keskmiselt ringlevad o Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit Käibekordaja langemine viitab müügi vähenemisele v liigsetele varudele v ebaefektiivsele varustussüsteemile kus müük ja varud pole kooskõlas o Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse o Varude käibevälde = 365 / varude käibekordaja o Või: varude käibevälde = varude keskmine maksumus / müüdud toodangu otsekulud * 365 o Varude käibevälte alusel planeeritakse varustamist ja tootmiskorraldust just-in-time meetodil.
o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 23 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit Käibekordaja langemine viitab müügi vähenemisele v liigsetele varudele v ebaefektiivsele varustussüsteemile kus müük ja varud pole kooskõlas o Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse o Varude käibevälde = 365 / varude käibekordaja o Või: varude käibevälde = varude keskmine maksumus / müüdud toodangu otsekulud * 365 o Varude käibevälte alusel planeeritakse varustamist ja tootmiskorraldust just-in-time meetodil.
keskmiselt ringlevad o Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit Käibekordaja langemine viitab müügi vähenemisele v liigsetele varudele v ebaefektiivsele varustussüsteemile kus müük ja varud pole kooskõlas o Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse o Varude käibevälde = 365 / varude käibekordaja o Või: varude käibevälde = varude keskmine maksumus / müüdud toodangu otsekulud * 365 o Varude käibevälte alusel planeeritakse varustamist ja tootmiskorraldust just-in-time meetodil.
kui 1%. Tõenäosus on seega alla 0,01. · Andmete saamise aeglus püsimälust. Seetõttu võivad olulised aspektid jääda arvestamata. · Kinnitavat tõestusmaterjali eelistatakse infole, mis ei kinnita ideesid. Inimesele näib, et lahendus ei ole enam kaugel. Kui firmast on halb arvamus, pööratakse tähelepanu eeskätt faktidele, mis seda kinnitavad. See eelistus (fiksatsioon) ei lase probleemi vaadelda uuest vaatenurgast, viib korduvale ebaefektiivsele stereotüüpsele käitumisele, millest on raske lahti saada. On teatud analoogia kärbsega, kes püüab lennata läbi aknaklaasi. · Ignoreeritakse ebareeglipärasusi ja vasturääkivaid infoallikaid. Samas viitavad ebareeglipärasused just lahenduse leidmise suundadele. · Edukaid lahendusi seletatakse enda tõhusa tööga ja vaevalist lahenduskäiku halva õnnega ja probleemi raskusega. Seetõttu võidakse ülehinnata enda võimeid. Kui ettevõte on
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 54 Mõjutamine ehk interaktsioon ülemus" ja üks inimene seltskonnas hakkab teisi ümber veenma, et "oi kui tore ta on jne." Võib olla reaalne, et järgmine kord teda kohvi jooma ei kutsuta. Mängudeks nimetab Berne selliseid suhtlemiskäike, mis viivad lõppkokkuvõttes ebaefektiivsele käitumisele. Samas nende käikude (mängu) ajal saab inimene piisavalt paitusi. Berne on ära toonud 40 erinevat mängu, jagades nad temaatika järgi. Tööalasteks mängudeks on näiteks "Käpard", "Vahele jäid", kodusteks "Külm naine", "Käsikähmlus", üldisteks "Alkohoolik", "Oleks vaid", "Mudakook". (Vaata lähemalt Berne või Kidron) Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 55
Liigne tsütokiinide produktsioon vastusena bakteriaalsele infektsioonile võib põhjustada tõsiseid immuunpatoloogilisi seisundeid nagu endotoksiline shokk ja Shwartzmani reaktsioon (tsütotoksiinidest sõltuv koekahjustus põletiku koldes ilma T-rakkude komponendita) a) Tasakaalutus tsütokiinide tootmises viib krooniliste immuunpatoloogiate tekkele (nt. tuberkuloosi puhul) ning kaitsemehhanismide ebaefektiivsele aktivatsioonile. Bakterid on prokarüootsed rakud, mis võivad elada nii ekstra- kui ka intratsellulaarselt. Pärast bakteriaalsete komponentide äratundmist järgneb kas mittespetsiifiline või spetsiifiline (humoraalne ja rakuline) immuunvastus. Immuunkaitse seos tekitaja paljunemise kohaga: Ekstratsellulaarne (esikohal humoraalne immuunsus; bakteriraku struktuurid, mis on olemuselt
musternäiteks. Selle süsteemi põhilised majanduslikud puudused olid järgmised. Otsustusõiguse andmine majanduslikult mittevastutavatele ametnikele. Vahetutelt majandussubjektidelt tegevusvabaduse äravõtmine või miinimumini viimine. Majandussubjektide seadmine ebavõrdsesse majanduslikku olukorda. Tihti loodi arengu- tingimused ebaefektiivsele tööle ja võeti arenguperspektiivid efektiivselt töölt. Mitme- suguste ümberjagamismehhanismidega muudeti hea töö ebaotstarbekaks ja halba tööd pre- meeriti dotatsioonide ning subsiidiumidega, mis võimaldasid kahjumit toovat tööd (tootmist) jätkata. Majanduslike otsuste ja vastutuste süsteem muudeti kohmakaks ja jäigaks. See nn sotsialistlik majandusmudel oleks ilmselt tunduvalt varem kokku varisenud, kui