Üldse haridusjuhina. 3. Kool on õppiv organisatsioon, seal toimuvad pidevalt koolitused. 4. Waldorfkooli õpetajad on selge filosoofilis-pedagoogilise vaatega 5. Waldorfkooli õpetaja: ,,Inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust." 6. Tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist 7. Waldorfkoolis on oluline õppeprotsess mitte hindamine 8. Õppekava on selgelt kohandatud lapse ealistele iseärasustele 9. Väga hästi toimib õpilase tundmaõppimine, individuaalne lähnemine ning õpetajate kollektiivne eneseareng 10. Waldorfkoolid sobivad lastele, kes vajavad rahulikku (stressivaba) arengukeskkonda 11. Intellektuaalne õppimine- käsitöö ja kunst, draama, muusika ning liikumine on õppekavas tähtsal kohal ning nad on omavahel lõimunud. 12. Waldorfkoolide arv kasvab Eestis pidevalt. Praegu on neid kokku 7: Tallinnas, Tartus, Viljandis, Rakveres, Põlvas, Keilas.
Aktiivsus – aktiivne osavõtt treeningutest ja võistlustest, ühisüritustest. Näitlikkus – eeskuju kasutamine (ettenäitamine, videomagnetofoni kasutamine, kinogrammid, plakatid jt.). Mitmekülgsus – lähtumine organismi terviklikkusest kehaliste võimete arendamisel, selle olulisus noortetreeningus. Kordamine – korduvate mõjustuste vajalikkus kehaliste võimete ja tehniliste oskuste arendamisel. Eakohasus – treeningu ja võistluste vastavus ealistele iseärasustele, ealisele arengule. Individualiseerimine – sportlase individuaalsete iseärasuste arvestamine (isiksuse omadused, töövõime, treenitavus jt.). 1.1.2. Didaktika printsiibid. Teaduslikkus – toetumine teaduse andmetele, mitte ainult empiirilisele kogemusele. Jõukohasus – õppematerjali omandamine kõrgeimal tasemel, mis on antud kontingendile jõukohane. Süstemaatilisus – õpetamise regulaarsus, järjestikkus. Teadlikkus ja aktiivsus – tegevuse teadvustamine,
Raviks kasutatakse (mürk)taimi nii rahva- kui ka tavameditsiinis. Lisaks kasutavad mürktaimi ka näiteks kosmeetika- ja parfümeeriatööstus. Referaadi teema on valitud lähtuvalt lastest. Kõik väikeste laste vanemad peaksid tundma Eestis enamlevinud mürktaimi ning tutvustama lastele neid, millega kokkupuude on kõige tõenäolisem. Taimemürgistuste vältimise kõige lihtsamaks võimaluseks ongi mürktaimede liikide tundmaõppimine. Ka lasteaia-ealistele lastele saab õpetada, et looduses liikudes tuleb vältida tundmatute taimede korjamist, parem on neid ka mitte katsuda ning pärast mürgiste või tundmatute taimedega kokkupuutumist ei tohiks kätega nägu katsuda ning esimesel võimalusel käed puhtaks pesta. Taimede valik referaati on tehtud selle põhjal, mis taimed kõige suurema tõenäosusega linnalaste kodude läheduses ja kodus kasvavad. Kindlasti ei ole see nimekiri lõplik. Taimedest
rohkem arvutiga tegelema ja töötama kui tüdrukuid. Infotehnoloogia tööturul on seega ka poistel suurem võimalus läbi lüüa. Koolides võiksid olla rohkem arvutialaseid aineid, mis ka tüdrukutele huvi pakuks. (Krull 2000: 138) Peale soorolli õppimise ootuste on täiskasvanutel selgepiirilised kujutused, milliseid isiksuseomadusi ja käitumisoskusi võiks loota ühes või teises vanuses lapselt. See tähendab, et laste isiksuse omadused ja käitumine peavad vastama ealistele normidele. Lastelt oodatakse, et neil kujuneks arusaamine sotsiaalse käitumise normidest (st vanusega lisandub nii võimalusi kui ka vastutusi). Tavaliselt tunnevad nii poisid kui ka tüdrukud huvi enda soorolli täitmiseks vajalike teadmiste ning oskuste vastu ja omandavad viimaseid hoolega. Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R. Havighurst on analüüsinud laste ealisi norme ja nende põhjal formuleerinud arenguülesanded. (Havighurst
hindamise ja arenguvestluse tulemused. Koolivalmiduskaardi koostamisel osalevad rühma mõlemad õpetajad, kaasates lapsevanemaid. Laste arengu hindamise tulemustest teevad rühma õpetajad koos kokkuvõtte õppeaasta õppe- ja kasvatustegevuse analüüsis ja see saab aluseks järgneva õppeaasta eesmärkide kavandamisel ja tegevuskava koostamisel. Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid Vähemalt kord õppeaastas sõime-ealistele ja 6-7aastastele 2 x õppeaastas - viib rühmaõpetaja lapsevanematega läbi arenguvestluse lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks. Arenguvestluse eesmärgiks on võimalus rääkida vanemaga lapsest, anda hinnang lapse arengule ja leppida kokku eeloleva perioodi eesmärkides. Arenguvestluste laiemaks eesmärgiks on aidata lapsel saavutada õppekava kohaselt eeldatavad arengutulemused. Eesmärkide püstitamisel ja saavutamisel on tähtis lasteaiaõpetaja ja lapsevanema vahelise kokkuleppe
rohkem arvutiga tegelema ja töötama kui tüdrukuid. Infotehnoloogia tööturul on seega ka poistel suurem võimalus läbi lüüa. Koolides võiksid olla rohkem arvutialaseid aineid, mis ka tüdrukutele huvi pakuks. (Krull 2000: 138) Peale soorolli õppimise ootuste on täiskasvanutel selgepiirilised kujutused, milliseid isiksuseomadusi ja käitumisoskusi võiks loota ühes või teises vanuses lapselt. See tähendab, et laste isiksuse omadused ja käitumine peavad vastama ealistele normidele. Lastelt oodatakse, et neil kujuneks arusaamine sotsiaalse käitumise normidest (st vanusega lisandub nii võimalusi kui ka vastutusi). Tavaliselt tunnevad nii poisid kui ka tüdrukud huvi enda soorolli täitmiseks vajalike teadmiste ning oskuste vastu ja omandavad viimaseid hoolega. Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R. Havighurst on analüüsinud laste ealisi norme ja nende põhjal formuleerinud arenguülesanded. (Havighurst
sots k peavad õppimist oluliselt mõjutavaks faktoriks õppurite suhtlemist nii isekeskis kui ka õpetajaga. Õppimine on edukam ,kui see leiab aset sotsiaalsetes situatsioonides Psühholoogiline -See tähendab, et oluline on keskenduda faktide vaheliste seoste leidmisele, nt mis tingis sel või teisel põhjusel järgneva sündmuste ahela jne. Antud õpetamist tulebki Bruneri arvates rakendada vastavalt lapse eale ja ealistele iseärasustele. Selleks soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, mis tähendab õpitava teema järkjärgulist laiendamist ja süvendamist vastavalt õpilaste arengule. Bruner leiab ka, et eksimine on õppimise loomulik koostisosa. 7. Põhilised õpetajakesksed õppemeetodid Õpetajakesksed õppemeetodid (nimetada põhilised ja kirjeldada lühidalt olemust)
heategevuslikud liikmed omavad juurdepääsu erinevatele liikmetele mõeldud hüvedele (näiteks soodushinnaga reisid ja sissepääs erinevatel üleriigilistel perepäevadel olevatele atraktsioonidele). Heategevuslikud liikmed võivad osaleda hääletamistel ja aruteludel, kus arutatakse erinevaid tegevusi (näiteks hääletada selles osas, kuidas heategevuslikke fonde kasutada). HEV laste koduõpe Kõik lapsevanemad peavad tagama oma lapsele hariduse omandamise võimaluse, mis vastaks nende ealistele vajadustele, oskustele ja võimetele (Haridusakt, 1996, osa 7). Siiski lubab Suurbritannia seadus lapsi kodus õpetada, kui see vastab selleks ettenähtud tingimustele. Kuigi Suurbritannias on õppimine kohustuslik lastele vanuses 5-16, siis kooliskäimine ei ole kohustuslik. Lapsevanemal on õigus oma last kodus õpetada, sõltumata sellest, kas lapsel on hariduslikud erivajadused või mitte. Kui hariduslike erivajadustega laps on koduõppel, peab
Tegevuskavast peab selguma, mis ajaks peavad olema planeeritud abinõud tarvitusele võetud. Tegevuskavasse ei pea kirja panema koheselt rakendatavaid abinõusid ega selliseid, mis pole seotud töö planeerimisega. Seejuures tuleb silmas pidada Euroopa Liidu raamdirektiivi 89/391/EEC üldpõhimõtteid: • väldi riski; • kontrolli riski, mida ei ole võimalik vältida; • väldi või kontrolli riski selle tekkekohal; • kohanda töö vastavalt töötaja ealistele ja soolistele iseärasustele, eeskätt töökoha paigutusel ja kujundamisel, töövahendite ning töö- ja tootmismeetodite valikul, arvestades monotoonse ja sundrütmiga tööga seotud terviseriskide vähendamist töötaja tervisele; • rakenda tehnilise progressi saavutusi; • asenda ohtlik vähemohtlikuga; • tööta välja arusaadav ennetamispoliitika, mis arvestab kasutatavat tehnoloogiat, töö organiseerimist, töötingimusi, sotsiaalseid suhteid ja töökeskkonda mõjutavate
- segmenteerimise korral on meil tegemist nn vintpüssimeetodiga reklaamis (vs haavlipüssimeetod) Geograafiline segmenteerimine. Demograafiline segmenteerimine. olulisemad demograafilised tunnused: iga sugu haridustase perekonnaseis amet elukutse rass ja rahvus sissetulek laste arv laste keskmine vanus pere suurus pere keskmine sissetulek religioon - erinevatele ealistele segmentidele on suunatud eatüüpilised kaubad Psühhograafiline ja käitumuslik segmenteerimine. - tarbimise maht, kasu, positsioneeringust ja imagost sõltuvus, lojaalsus, elustiil - VALS -- values and lifestyles -- Arnold Mitchelli poolt firmas SRI International 1970-ndatel loodud klassifikatsioonisüsteem elustiili ja isiksuse psühhograafiliste tunnuste käsitlemiseks; VALS2.
3. Millest raamat räägib? Raamatus on erinevad iiri muinasjutud. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Jutud on arusaadavad ja mõned jutud õpetikud, mõned mitte. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Lasteaias saaks kasutada seda raamatut unejuttude lugemiseks. Seal mõned sobiksid lasteaia lastele, et nad tekstist ja sisust aru saaksid. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on suunatud pigem kooli ealistele lastele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Lood, mis seal sees on huvitavad. Enamus lugusid on tegelastega, keda tegelikult olemas pole. Näiteks härjapõlvlased, inglid, vaim jne. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Raamatus võiks olla rohkem pilte. Oleks hea näidata lastele, kuidas näiteks härjapõlvlasi kujutatakse vms. 17 16. raamatu analüüs 1
· situatsioonimängud etüüdid, vahetu ülesande täitmine ilma ettevalmistuseta, improvisatsioon · ergutusmängud rakendatakse suure massi puhul positiivse emotsiooni tekitamiseks · lauamängud 3 · maastikumängud · jälitusmängud · orienteerumine · sportmängud Põhinõuded mängude valikul: · tuleb arvestada mängijate vanusega leida vastavalt ealistele võimetele jõukohased ja kõlbeliselt sobilikud mängud; segavanuseliste puhul arvestada domineerivama vanuserühmaga (on enamus mängijatest) · tuleb arvestada mängijate arvulisusega reaalne osavõtjate hulk · tuleb arvestada soolise koosseisuga haprad-jõulised mängud · tuleb arvestada mängimise kohaga sees (ruumis) või õues; mängimisala (territooriumi) mõõtmetega (suur-väike, avar-kitsas);
3.3 Imiku (1-kuune kuni 1-aastane laps) profülaktiline läbivaatus Hinnatakse lapse: Psühhomotoorset arengut. Neuroloogilist leidu, sh. lihastoonust ja kaasasündinud reflekside kustumist. Kõne arengut · Kui laps 2. elupoolaastal ei hakka lalisema, tuleks ta suunata eripedagoogi (näit.logopeedi) konsultatsioonile, sagedasemateks põhjusteks on siin motoorne düsfaasia või vaimne alaareng. Kehalist arengut · Kasvu ja kaalu vastavust ealistele normidele kasvu- ja kaalukõverate alusel ning nende juurdekasvu võrreldes eelmise läbivaatusega. Pea ümbermõõt ei tohiks esimesel 3 elukuul suureneda rohkem kui 2 cm kuus. 4. 6. elukuul kasvab pea ümbermõõt keskmiselt 1 cm kuus ning 7.-12. elukuul 0.5 cm kuus. Kuulmist · Kuulmispuue on vaja avastada võimalikult vara ning rehabilitatsiooniprogrammi alustada 1. eluaasta jooksul. Kuulmispuude kahtlusel tuleb laps viivitamatult suunata
● endogeenseteks. Eksogeensed tekkepõhjused: · · alimentaarsed: toidu kvantitatiivne ja kvalitatiivne vaegus, toidu koostisosade õige vahekorra häirumine. Näiteks: tõhustustoidu varane või hiline menüüsse lülitamine, toidusegude ebaõige valmistamine, toidu vitamiinivaegus, rinnapiima valgu ja rasvavaegus ema ebaõige toitumise tõttu, toitesegude ja toitude, toitainete ja mineraalide ning vitamiinide mittevastavus lapse ealistele nõuetele. · · infektsioossed: nakkused, esimeste elukuude ägedad mao - ja seedetrakti nakkused, sagedased respiratoorsed viirusinfektsioonid, sepsis. · · sotsiaalsed: halvad elutingimused, ebaõige päevakava, eale mittevastav uneaeg, värske õhu, hoolduse-hügieeni vajakajäämine. Tagajärjeks lapsel häirub närvisüsteem ja seedetrakti funktsioon, mis omakorda takistab-raskendab toitainete
· Religioon Eksisteerivad spetsiaalsed firmad, kelle teenuseks on tarnida vastava tasu eest andmeid kõikvõimalike demograafiliste tunnuste ja sellest sõltuva ostmisharjumuste, tootekategooriate müügistatistika, eelisreklaamiliikide jm kohta. On olemas kaubad ja teenused, mille puhul demograafiline segmenteerimine on eriti viljakas: muusika, filmid, sporditarbed, elukindlustus, investeerimistegevus, mood, kosmeetika, trükised ja publikatsioonid, luksuskaubad. Erinevatele ealistele suunatud tüüpilised kaubad: 1. Väikelapsed(05a): lastetoit, mänguasjad, lastehooldustarbed ja lastemööbel, lasterõivad. 2. Koolilapsed ja teismelised (619a):rõivad, sporditarbed, kassetid ja plaadid, koolitarbed, kiirestivalmistatav toit, karastusjoogid, maiustused, näts, kosmeetika ja hügieenitarbed, odavamad ehted, filmid, mobiiltelefonid, arvutimängud. 3. Noored täiskasvanud (2034a): mööbel, majapidamistarbed, autod,
annaabi.ee 
