E-ained Hendrik Saarmäe Toiduainete lisaained on sünteetilised või looduslikud ained, mis lisatakse töötlemisprotsessis toidu sisse tahtlikult. Lisaainete eesmärgiks on tagada toidu parem ja pikem säilivus, parandada välimust või struktuuri, maitset, aroomi või mingit muud omadust. Lisaainet ei kasutata iseseisva toiduna või toidu põhikoostisainena. Päritolu järgi jagatakse lisaained kolme gruppi. Esimese grupi lisaained on eraldatud toiduainest või mõnest muust elusast ainest. Teise grupi ained on looduslikult olemas, kuid need on saadud sünteesi teel (nn loodusidentsed ained). Kolmanda grupi moodustavad ained, millele ei ole looduses analoogi. Toime põhjal jagatakse lisaained viide suuremasse gruppi: toiduvärvid E 100 - E 199; konservandid E 200 - E 299; antioksüdandid E 300 - E 399; emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E 400- E 4...
maisist jm. Sünteetilised magusained On energiavabad E950 atsesulfaam K karastusjoogid, maiustused E951 aspartaam alati märgistatud hoiatusega sisaldab fenüülalaniini (kahjulik fenüülketonuuria korral) "Candarel" pulber ja tabletid Sünteetilised magusained E952 tsüklamaadid "Hermesetas" pulber, "Zückli" tabletid USA s keelatud E953 isomalt toodetakse sahharoosist. Ka mahuaine. E954 sahhariin "Diamant" tabletid E959 neohesperidiin DC toodetakse tsitrusviljadest, ka lõhna ja maitsetugevdaja Modifitseeritud tärklised E1404 E1451 Stabilisaatorid, emulgaatorid, paksendajad Iseseisev töö Arvestuslik aeg 2 tundi Kirjutada kauplusest välja 10 toidukaupa, mis sisaldab vähemalt 3 või enamat lisaainet. Kirjutada välja toidukauba nimetus, tootja, lisaaine E kood ( kui on pakendil märgitud), lisaaine täpne nimetus ja tema funktsioon.
Eainete märgistus Mari-Liis Oberg, Kerly Naeris, Polina Piskoppel, Kaie-Mari Hanikat 10 A klass Kuidas tähistatakse Eaineid? Kas on erinevaid võimalusi? Euroopas on vastav koodsüsteem tähis E ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Samuti võib tähise ja numbrikoodi asemel olla Eaine nimi nt. sidrunhape. Näiteks: E410 jaanileivapuujahu E330 sidrunhape E954 sahhariin Milline on Eainete kohta käiv seadusandlus? Toiduseadus 3. peatükk ,,Toidu suhtes esitatavad nõuded" §16. Lisaaine (1) Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ning mis ise või mille derivaadid ( teisest § 17. Tehislik lõhna ja maitseaine (1) Toidu ühendist saadav ühend) muutuvad otses...
Kirjalik töö „Lisaained“ Hanna Seeder 1. Heliis siirup punasesõstra- ja maasikamaitseline E-kood Lisaaine täpne nimetus Lisaaine funktsioon Tsüklamiinhape ja tema naatriumi- ja Lõhna- ja maitseaine E952 kaltsiumsool (magusaine) Sahhariin ja tema naatriumi-, kaaliumi- ja Lõhna- ja maitseaine E954 kaltsiumsool (magusaine) Lõhna- ja maitseaine E950 Atsesulfaamkaalium (ka atsesulfaam K) (magusaine) Lõhna- ja maitseaine E951 Aspartaam (magusaine)
Suhkruasendajad Mis on suhkruasendajad? Suhkruasendajad kuuluvad toidu lisaainete hulka. Enamike suhkruasendajate kasutusele võtmise peamiseks põhjuseks see, et paljud neist ei anna energiat või on nad nii magusad, et neist saadav energia on imeväikene. Suhkruasendajad annavad võimaluse nautida magusat maitset suhkrut tarbimata, põhiliselt tarvitatakse neid suhkurtõve ja rasvumise korral. Tänapäeval on õpitud valmistama mitmesuguseid suhkruasendajaid, mis jaotatakse kahte gruppi: energiat sisaldavad ja energiavabad. Energiat sisaldavad suhkruasendajad tõstavad veresuhkrut ning nende tarvitamisel tuleb arvestada kaloreid ja süsivesikuid. Plussid ja miinused + Ka diabeetikud saavad nautida magusat maitsed + Võimaldab salenejatel suhkru asemel energiavabu suhkruasendajaid kasutada - Tarbides üle lubatud normi võivad põhjustada tervisekahjustusi ENERGIAVABAD SUHKRUASENDAJAD SAHHARIIN (E954)...
TOODETE KEEMILISE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINETE PÕHJAL Kristi Lember XIIÕA 1. Majonees provansaal. Tarplani Kaubanduse OÜ Koostis: taimne õli, vesi, suhkur, sinepipulber, sool 1,1%, vadakupulber, munapulber, paksendaja ( modifitseeritud kartulitärklis, ksantaankummi), toiduäädikas, säilitusaine ( naatriumbensoaat, kaaliumsorbaat), toiduvärv (beeta-karoteen) E415 Ksantaankummi Kasutusala: Juurviljakonservid, salatikastmed, dzhemmid, marmelaadid, karastusjoogid, maiustused. Omadused: Paksendaja, stabilisaator. Kõrvalmõjud: Pole teada. E202 - Kaaliumsorbaat Kasutusala: Väga lai kasutusala: piimatooted, salatikastmed, jogurt, viilutatud leib, veinid, maiustused, magusad joogid, sulatatud juustud, juustud pakitult viiludena, kookide pinnakäsitlus, juustu pind ja valmis koogid Omadused: Säilitusained. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nahaärritusi, suus põletustunnet ja punetust suu ümber. Raskendab astmat, allergilist nahalö...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Siret Püi T11ME E-AINED Iseseisev töö Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2009 2 Siirup( troopiliste puuviljade maitseline) E950 - Atsesulfaamkaalium (ka atsesulfaam K) Kasutusala:Karastusjoogid, mahlad, jäätis, marmelaadid, dzhemmid, shokolaad, maiustused saiakesed. Omadused:Magusaine. Kõrvalmõjud:Kuna on üks uuematest suhkruasendajatest, ei teata kõrvalmõjusi. E951 - Aspartaam Kasutusala:Karastusjoogid, mahlad, hapendatud piimatooted, jäätis, suhkruasendajad, närimiskummi. Omadused:Magusaine, lõhna- ja maitsetugevdaja. Kõrvalmõjud:Mõned inimesed võivad olla allergilised aspartaamile. Võib tekitada peavalu. Loomkatsetes on tekitanud epilepsiat. Aspartaami kõrvalmõjudest 2/3 on neuroloogilised või käitumishäired, nagu näiteks ahistustunne, ärritustunne, masendus, unetus, pearinglemine. Epilepsia puhul ettevaatust. E952 - Tsükla...
I. Päritolu järgi Looduslikud, mis on eraldatud toiduainetest või mõnest muust looduslikust ainest (näiteks E322 – soojaletsitiin) Loodusidentsed; mis on looduses olemas, kuid saadud keemilese sünteesi teel (näiteks, E300 – askorbiinhape, C- vitamiin, E330 - sidrunhape) Sünteetilised, millele ei ole looduses analoogi (näiteks, E951 – suhkruasendaja aspartaam, E954 – suhkruasendaja sahhariin) II. Toime põhjal E100 – E199 toiduvärvid E200 – E299 säilitusained E300 – E399 antioksüdandid E400 – E499 stabilisaatorid, paksendajad E500 – E599 emulgaatorid E600 – E699 lõhna- ja maitsetugevdajad E700 - E1500 muud lisaained (happed, alused, soolad,
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karoliina Tammik(9A klass) E-AINED JA PAKENDID Referaat TALLINN 2011 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 E-ainete jagunemine päritolu järgi.................................................................................4 Looduslikud................................................................................................................4 Loodusidentsed..........................................................................................................4 Sünteetilised.............................................................................................................. 5 Lisaai...
Tallinna Teeninduskool Suhkruasendajad Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Suhkruasendajad Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 1. Mis on suhkruasendajad ja milleks neid kasutatakse......................4 1.1 Kasutus Euroopas....................................................................4 2. Koguste arvestamine.......................................................................5 3. Magusamaitselised lisaained...........................................................6 3.1 Mannitool.................................................................................6 3.2 Sorbitool...................................................................................6 3.3 Ksülitool...
...... .......... E-ained toidus Uurimistöö Juhendaja: ........ Varstu 2010 SISSEJUHATUS ............................................................................................... 1. TOIDU LISAAINETEST ÜLDISELT ......................................... .................. 1.1.Toidu lisaainete põhilised grupid....................................... ................ 1.2. Päritolu............................................................................. ............... 1.3. Toidu lisaainete ohutus...................................................................... 2.TOIDUVÄRVID................................................................................. 2.1.Mis on toiduvärvid?........................................................... .... .......... 2.2.Milliseid toiduvärve eelistatakse kõige enam...
TOIDU SÜSIVESIKUD Et antud aineklassi enamikke esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena siis võetigi kasutusele üldmõiste "süsivesik". Termin süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid (eeskätt mono- ja disahhariide). Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad, odavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glüko...
SOOL JA SUHKUR TOIDUS Sool Soola vajame selleks, et reguleerida vee hulka kudedes, säilitada happetasakaalu organismis ning võimaldada närviimpulssidel edasi kanduda. Naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid reeglina saadakse seda soovitatavast palju rohkem ja soola tarbimist tuleb piirata. Soola kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest. Naatriumi pikaajaline liigtarbimine võib tõsta vererõhku ja suurendada südamehaiguste riski. Mis on sool? Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Triiki teelusikatäis soola kaalub umbes 5 g ja sisaldab ligikaudu 2 g naatriumi. Naatrium Naatriumi leidub peaaegu kõikides toitudes, kuid enim sisaldab seda sool. Toiduga saame naatriumi kolmest allikast: looduslikest toiduainetest, nt kartul, köögiviljad; taimedest on mõnevõrra suurema naatriumisisaldusega maitsetaimed; töödeldud toiduainetest ja väljas söömas käies; toiduvalmistamisel ja söömisel...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Vallo Holm Ohtlikud ja E-seeria lisandid toiduainetes õppeaines keskkonnakeemia Juhendaja: Sergei Jurtsenko TARTU 2008 2 SISUKORD Toidulisandid ja lisandid toitudes........................................................................................ 4 Lisaained..............................................................................................................................4 E `d meie toidus, nende kahjulikkus....................................................................................7 Lisaained ja ülitundlikkus..................................................................................................10 E - ainete tabel, ehk mida mingi E - aine põhjustab.......................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (k...
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna;...