1936 viibis vaatlejana Berliini olümpiamängudel 1933 käis PEN-klubide kongressil Jugoslaavias ja tegi reise ka muudesse Euroopa maadesse ning Lääne-Aafrikasse 1934-1937 oli Tartu Draamateatri Seltsi teatrikunsti stuudio intonatsiooni ja lavapraktika õppejõud ning lavastaja 1930-1938 kirjutas rohkesti arvustusi ja teatrimärkmeid ajalehtedele ,,Päevaleht", ,,Vaba Maa" ja ,,Uus Eesti" 1938 siirdus Tallinna Eesti Draamateatri dramaturgiks 1940.aasta sügisel edutati ta Ühendatud Draama- ja Töölisteatri direktori asetäitjaks 1940.aasta augustis mobiliseeriti Tallinna Töölispolku ning võttis osa lahingust Kadriorus, sattus haiglasse, kus saksa võimud ta arreteerisid 1941 september-1942 juuli viibis Tallinna keskvanglas 1943-1944 töötas taas Eesti Draamateatris dramatuurina 1929 EKL-i (Eesti Kirjanike Liidu ) liige, kuulus korduvalt Liidu juhatusse ,,Loomingu" toimkonda
esikoha, viibis 1936 vaatlejana Berliini olümpiamängudel. (Kruus 1995 : 561) Käis PEN-klubide kongressil Jugoslaavias 1933 ja tegi reise ka muudesse Euroopa maadesse ning Lääne-Aafrikasse. Oli 1934-37 Tartu Draamateatri Seltsi Teatrikunsti Stuudio intonatsiooni ja lavapraktika õppejõud ning lavastaja. 1930-38 kirjutas Sütiste rohkesti arvustusi ja teatrimärkmeid ajalehtedele ,,Päevaleht", ,,Vaba Maa" ja ,,Uus Eesti". (Kruus 1995 : 562) 1938 siirdus ta Tallinna Eesti Draamateatri dramaturgiks, 1940. a. sügisel edutati Ühendatud Draama ja Töölis direktori asetäitjaks. (Kruus 1995 : 562) 1941.a. augustis mobiliseeriti Tallinna Töölispolku ning võttis osa lahingust Kadriorus., sattus haiglasse, kust Saksa võimud ta arreteerisid, septembrist 1941 juulini 1942 viibis Tallinna Keskvanglas. (Kruus 1995 : 562). 1943-44 töötas taas Eesti Draamateatris dramaturgina. EKL-I liige 1929, kuulus korduvalt Liidu juhatusse ja ,,Loomingu" toimgonda, KL-I liige 1944
Vilde huumorimeel ja reljeefsed karakterid leiavad eriti tõhusat rakendust lühivormides ja näidendites. Noorena oli Vilde ka ise igatsenud saada näitlejaks ja teinud kaasa isegi mõnes etenduses. Vilde näidendid on püsinud teatrite repertuaaris tänaseni. E. Vilde enda elust on kirjutanud näidendi "Tervist, hr. Vilde!" kirjandusteatri "Varius" dramaturg ja lavastaja Heidi Sarapuu. 1917. a. koos abikaasaga Taanist tagasi saabunud Vilde kutsuti 1918. a. sügishooajal "Estonia" dramaturgiks. 1919. a. jaanuaris sõitis Vilde Eesti Ajutise Valitsuse ülesandel Kopenhaageni, kus juhatas sama aasta oktoobrini "Eesti teadetebürood." Pärast Kopenhaagenist lahkumist asus ta novembrikuus samal aastal Eesti esindajana tööle Berliinis. Kindlasti polnud Vilde karjääridiplomaat, pigem oli ta "õigel ajal õiges kohas", liites sel moel oma suhtlusoskuse ning rännukire ning suutes ka vajalikke asju ajada. Vilde ostis saatkonnale vendade Puhkide
see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Hiljem kirjutas Shakespeare värsse omaenda rahulduseks, sõprade jaoks, et jäädvustada oma elamusi. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi näidendeid. Kuna Shakespeare oli selles trupis väga hinnatud, siis pöördus ta tagasi teatrisse. 1594. kuni 1598. aastani kirjutas ta kolmteist näidendit.
Arvatakse, et ta alustas sonettide kirjutamist 1589. aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598. aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud sada viiskümmend neli sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Hiljem kirjutas Shakespeare värsse omaenda rahulduseks, sõprade jaoks, et jäädvustada oma elamusi. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi näidendeid. Kuna Shakespeare oli selles trupis väga hinnatud, siis pöördus ta tagasi teatrisse. 1594. kuni 1598. aastani kirjutas ta kolmteist näidendit
"Pisuhänd", mille kohta Tuglas kirjutas: "Teose huumor on seevõrra avar, et pääseb mõjule ka võõral näitelaval, kus ei teata midagi meie kodustest pisiasjadest, mille vastu on sihitud komöödia pilge." Vilde näidendid on püsinud teatrite repertuaaris tänaseni. E. Vilde enda elust on kirjutanud näidendi "Tervist, hr. Vilde!" kirjandusteatri "Varius" dramaturg ja lavastaja Heidi Sarapuu. 1917. a. koos abikaasaga Taanist tagasi saabunud Vilde kutsuti 1918. a. sügishooajal "Estonia" dramaturgiks. 1919. a. jaanuaris sõitis Vilde Eesti Ajutise Valitsuse ülesandel Kopenhaageni, kus juhatas sama aasta oktoobrini "Eesti teadetebürood." Pärast Kopenhaagenist lahkumist asus ta novembrikuus samal aastal Eesti esindajana tööle Berliinis. Kindlasti polnud Vilde karjääridiplomaat, pigem oli ta "õigel ajal õiges kohas", liites sel moel oma suhtlusoskuse ning rännukire ning suutes ka vajalikke asju ajada. Vilde ostis saatkonnale
Elulugu Diana Leesalu sündis 1. novembril aastal 1982 Põlvas. Ta lõpetas aastal 2001. aastal Põlva Keskkooli hõbemedaliga ning 2005. aastal Eesti Maaülikooli loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal cum laude. Peale seda läks ta 2008. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli õppima. Kuigi ta tunnistab, et Teatrikoolis on raske, on tal siiski siht ühe oma unistuse poole- saada dramaturgiks. Kuulsaks on Leesalu saanud ka juba Leedus, kus üsna varsti trükitakse välja tema raamat ,,Mängult on päriselt" Ennast iseloomustab Leesalu järgnevalt: ,,Mulle tundub, et ma olen maksimalist ja üsna põhjalik inimene. Mõnikord juhtub, et sellest on rohkem kahju kui kasu. Aeg-ajalt võiks asju pisut kergemalt võtta. Kui ma olen kurb või masendunud, siis ikka põhjalikult. Ja kui ma millestki vaimustun, siis ka põhjalikult. Kui mulle meeldib näiteks mõni
olümpiamängudel. (Kruus 1995 : 561) Käis PEN-klubide kongressil Jugoslaavias 1933 ja tegi reise ka muudesse Euroopa maadesse ning Lääne-Aafrikasse. Oli 1934-37 Tartu Draamateatri Seltsi Teatrikunsti Stuudio intonatsiooni ja lavapraktika õppejõud ning lavastaja. 1930-38 kirjutas Sütiste rohkesti arvustusi ja teatrimärkmeid ajalehtedele ,,Päevaleht", ,,Vaba Maa" ja ,,Uus Eesti". (Kruus 1995 : 562) 1938 siirdus ta Tallinna Eesti Draamateatri dramaturgiks, 1940. a. sügisel edutati Ühendatud Draama ja Töölis direktori asetäitjaks. (Kruus 1995 : 562) 1941.a. augustis mobiliseeriti Tallinna Töölispolku ning võttis osa lahingust Kadriorus., sattus haiglasse, kust Saksa võimud ta arreteerisid, septembrist 1941 juulini 1942 viibis Tallinna Keskvanglas. (Kruus 1995 : 562) 3. 1943-44 töötas taas Eesti Draamateatris dramaturgina
Alustas kirjutamist juba koolis. Õppis arsti- ja loodusteadust ning käis kuulamas teatriloenguid. Kirjutas oma esimese näidendi ,,Baal". Peale ülikooli asus tööle teatrikriitikuna Augsburigi päevalehte ning võttis osa Novembrirevolutsioonist. Kolis Münchnisse dramaturgina leiba teenima. Münchenis esietendus ta näidend ,,Trummid öös", millega ta võitis Kleistri-nimelise noore dramaturgi preemia. Seejärel siirdus Berliini dramaturgiks ning asus kirja panema oma teatriteoreetilisi uuendusi nt teoses ,,Vaseost"võib neid lugeda. Ta elus algas uus etapp pagendus. Ta oli Hitleri mustas nimekirjas, poeemi ,,Legend surnud sõdurist" tõttu. Kolis Taani, kus kirjutas näidendid ,,Hea inimene Sezuanist", ,,Ema Courage ja tema lapsed" ning ,,Galilei elu", saksa vägede soome tulekuga pidi pagema Soome ning sealt Los Angelasse. Hiljem tuli tagasi Euroopasse, Viini ning asutas Ida-Berliinis oma teatri Berliner Ensemble
Kelmiromaanid levisid peaageu kõikjal Euroopas. Pastoraalse romaani rajaja oli hispaania kirjanduses Jorge de Montemayor teosega 'Diana'. Teisena pälvib esiletõstmist Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) lamburromaan 'Galatea', mis on Dianat matkiv teos. Hispaania draama esiisaks sai Juan del Encina (1468- 1529), kes kirjutas rahvaliku sisuga ekolooge. Antiigi ja itaalia mõjusid tõi hispaania draamasse Bartolome de Torres Naharro. Ajastu suurimaks dramaturgiks sai Lope de Rueda (1510-1565), kes lõi ulatuslikke komöödiaid, ja lühifarsse. Hispaania draama õitsenguaeg oli 17. sajandi esimene pool, millal tegutsesid andekas kirjanikud Lope Felix de Vega Carpio (1562- 1635), Tirso de Molina (1570, 1584- 1648), Juan Ruiz de Alarcon y Mendoza (1581-1639), Pedro Calderon de la Barca (1600-1681). Sellesse ajastusse ulatub ka Cervantese looming, kes viljeles draamat ja proosat. Draama valdkonnas on tema
ta sündis skieni linnaksese lõuna-norras. isa oli kaupmees, kuid mitte eriti edukas ja see tõttu pidid tulevane kirjanik juba 15 aastaselt iseseisvat elu alustama. henrikust sai apteekriõpilane grimstadis. töötamine sundis loobuma ka joonistamisest ja maalikunstist, millega ta varem oli silma paistnud. see asendus uue huviga - luuletamisega. grimstadis kirjutas ta oma esimese näidendi, värssdraama "catilina" (1849). see oli romantiline, mässumeelne ja vabadust ihalev teos. küpseks dramaturgiks kujumes ibsen 1860-ndail aastail ja 1870-ndate hakul, kui ta töötas bergenis norra teatri kunstilise juhi ja lavastajana ja samal kohal ka kristiaania norra teatris. see oli rahvusromantiline periood ibseni loomingus. ("Östräti proua inger", "helgelandi südalased", "võitlus trooni pärast"). need valdasid teemasid norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. ta oli veendunud patrioot, ühtlasi skandinaaviamaade kokkuhoidmise ja kostöö tuline pooldaja.ibseni
Vilde liitus Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühendusega. Ta tegutses ajakirjanikuna, tehes kaastööd ,,Tln Teatajale" ja ,,Päevalehele"+ ,,Kiirele", ,,Sotsiaaldemokraadile" (kandv kaastööline). Ilukirjanduslikult avaldas Vilde noil aastail vähe. Vaid ,,Joost ja Needu" ,,Pealinna Teatajas" ning novellett ,,Kui tuli tähendus" (masendav pilt viletsatest töötingimustest invaliidistunud töölisest). Sügishooajal 19117 kutsuti Vilde ,,Estoniasse" dramaturgiks. Ta nõudis rahvalikku kõrgel ideeliskunstilises tasemel seisvat teatrit. 1919. aasta alguses asus Kopenhaagenisse Eesti Ametliku Pressibüroo juhatajaks samal sügisel Berliini, amtisse jäi aastani 1920, ent Berliinist koju saabus alles 1923 aasta septembris. Hakkas teoseid redigeerima. 1925 aasta mais valis Eesti Kirjanduse Selts Vilde oma auliikmeks ja talvel 1929 andis TÜ talle filosoofia audoktori kraadi
laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates märkustes kas siis loosungite või vahelaulude ehk songide näol. 13) Norra rahvusliku teatri areng 19.sajandil oli Norra Taani mõju all, oli autonoomne. 19.sajandi keskel iseseisvusliikumine. 1849. aastal loodi Bergenis Norra teater (Norske Teatret), dramaturgiks Ibsen. 1853. aastal Christianias ehk Oslos Norra teater, dramaturgiks Bjornsterne Bjornson. Norra teater kasvas realistlikus suunas. Christianias oli ka Vana-Taani teater. Bjornson arvas, et see peaks olema Norra teater, st iga taani näitleja asemele norra näitleja. 1856. aastal teatrilahing astuti vastu taani teatrile. Ka Ibsen võitles Norra teatri eest. 1860. aastal veel protesteeritakse Taani mõjude ning näitlejate vastu taani näitlejad lahkuvad. Norra teatris
Seal lasi Shakespeare trükkida ka mõned oma raamatud. Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Arvatakse, et ta alustas sonettide kirjutamist 1589. aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598. aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud 154 sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi näidendeid. Kuna Shakespeare oli selles trupis väga hinnatud, siis pöördus ta tagasi teatrisse. 1594. kuni 1598. aastani kirjutas ta 13 näidendit. 17
SP hakkab sellepärast DQd kutsuma kurvakuju rüütliks. Romaani lõpus tuleb DQ mõistusele tagasi. Surivoodil annab vaimulik talle uue nime, Hea Alonso Quijano. 14. pilet Shakespeare Elas 1564- 1616. Ta sündis Stratford-up-Avonis. Tema isa oli kaupmees, kes lõpuks laostus ja Shakespeare pidi koolist ära tulema. Ta abiellus 18aastaselt kaheksa aastat vanema naisega, nad said tütre ja kaksikud pojad. 1587 läks ta Londonisse ja hakkas näitlejaks ja dramaturgiks. Ta sai Globe teatri kaasomanikuks. 1611 pöördus ta kodulinna tagasi. Tema eluajal ilmusid trükis kaks poeemi ja üle 150 soneti, ühtegi näidendit ei ilmunud. Tema testament leiti 150 aastat peale tema surma. Pole kindel, kas kõik teosed, mis väidetavalt on tema kirjutatud, seda ka päriselt on. Variandid on nt, et Derby või Oxfordi krahv võis need kirjutada, Elisabeth I, Bacon või Marlov. 1623 ilmus ,,Shakespeare kogutud näidendid". Ta on kirjutanud 36 näidendit
kirjaniku toetamiseks. Saadud tulu saadeti Kopenhaagenisse ja seda summat kasutasid Vilded tagasijõudmiseks kodumaale. 1917. aasta suvel astus Vilde Eestimaa Sotsiaaldemokraatlikku Ühendusse. Parempoolse sotsiaaldemokraadina hakkas Vilde aktiivselt osa võtma poliitilisest võitlusest. 1917. aastal valiti ta Tallinna linnavolikogusse ja novembris Venemaa Asutavasse Kogusse. Siit saab alguse Vilde diplomaaditöö. Lisaks kutsuti ta 1918 aasta sügisel ,,Estonia" dramaturgiks. Ta püüdis repertuaari võtta nii väliskirjanduse paremikku kui ka kohalikku paremat valikut. Siiski juba järgmisel aastal loobub Vilde drmaturgi kohast diplomaaditöö kasuks ja suundub jälle välismaale. Neil kahel aastal (1918-1919) oli ta ilukirjanduslik töö täiesti soikunud. Berliinis haigestub kirjanik silmapõletikku, mis järgnevatel aastal tekitab talle palju probleeme ja ilmnevad ka probleemid südame- ja veresoonkonnahaigustega. Berliinist tagasi
lavastaja abiline, tahtis ka näitlejaks saada, kuid tal polnud annet. Jõudes Londoni otsis ta üles oma kodulinlase Richard Fieldi, kes töötas Thomas Vautrollieri trükikojas. Seal lasi Shakespeare trükkida ka mõned oma raamatud. Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Kokku on Shakespeare kirjutanud 154 sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi näidendeid. Kuna Shakespeare oli selles trupis väga hinnatud, siis pöördus ta tagasi teatrisse. 1594. kuni 1598. aastani kirjutas ta 13 näidendit. 17
aastaselt pidi Ibsen iseseisvalt elama hakkama õppides ja teenides leiba apteekrikuna Grimstadi külas. See tähendas , et kunsti tegemise (peamiselt joonistamise) pidi ta hetkeks kõrvale panema kuid see asetus peagi huviga kirjutamise ja luuletamise vastu. Peale „Catalina“ tõusis ta ennenägematult populaarsuses ja austuses ühiskonna silmis ning ei läinud ka kaua kui ta määrati ta Norra Rahvusliku Teatri dramaturgiks ja jätkuvatel aastatel töötas ta Norra rahvus teatris senikaua kuni oli oma väljapaistvas sotsiaal kriitiliste teoste pärast sunnitud eksiili ning elama asus ta kirjunikuna Saksamaal ja Itaalias. Peajooned ta töös on rahvuslikkuse ideed, tegelased kelle käitumist juhivad sõlmituspunktid minevikus, jõuline sümboli kasutus,tõeline proosadialoog ja tahe olla inimese ning ühiskkona pingeliste suhete teemal diskusiooni tekkitaja.
1905.a. revolutsiooni ajal esines rahvakoosolekutel, oli Tartu Ülikoolis aulas isevalitsuse kukutamist nõudnud koosoleku sekretär, vältimaks vangistust emigreerus Lääne-Euroopasse. Pagulasena elas Helsingis, Saksamaal, ka USAs, aga põhiliselt Kopenhaagenis. Paguluses valmisid kõik tema näidendid ning romaanid ,,Lunastus" ja ,,Mäeküla piimamees". 1917 tuli tagasi kodumaale, töötas ajakirjanikuna, oli ,,Estonia" teatri dramaturgiks ja Eesti vabariigi saadikuks Berliinis. Vilde loomingut võib vaadelda kolmes etapis, igaühel omad erijooned: Varasem periood (1882-1895). Seda iseloomustab järkjärguline lähenemine realismile, meisterlikkuse saavutamine, süvenemine sotsiaalsetesse probleemidesse. Noore Vilde esteetilisi tõekspidamisi kujundasid eelkõige Tallinna Linnateatri lavastused ja saksa klassikaline kirjandus, eriti draamateosed, mille vastu tundis ta tõelist huvi
annaabi.ee 
