Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Drakei avastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
drakeispaania, väinawkinsispaanlased, laevast, mehhiko, masse, neeme, meresõitja, laevastikispaanlaste, tatud, elizabeth, inglis, drakei, mary, asuda, laevaga, kariibi, aarete, naases, 1573, francisco, uputas, avastused, viitse, admiral, piraat, edmund, 1596, vedas, tööandja, kajasta, kahelt, judith, johannese, avasid, vahejuhtum, brittidePärast India ookeani ületamist ja peatusteta teekonda ümber Aafrika jõudis kodusadamasse vaid üks laev - "Victoria", mida juhtis S. de El Cano. See juhtus 8. septembril 1522.a. Teele asunud ekspeditsiooni 265-st liikmest jõudis koju vaid 18 . kurnatud meremeest. Esimene ümbermaailmareis oli läbi. Magalhaes´i reis 20. septembril, 1519, väljus Hispaaniast viiest laevast koosnev laevastik. Selle juht oli Fernao de Magalhaes. Eesmärgiks oli sooritada esimene ümbermaailmareis. Ületati Atlandi ookean ja jõuti Brasiilia idarannikule. Mööda seda liiguti lõuna poole, otsides väljapääsu Vaiksesse ookenisse (Lõunamerre, kuidas seda veel nimetati). Siis läbiti väin Tulemaa ja Lõuna-Ameerika lõunatipu vahel. Selle väina nimeks sai Magalhaes´i väin. Lõpuks jõuti Vaiksesse ookeanisse. Nad olid esimesed eurooplased, kes sõudsid üle Vaikse ookeani
Fernão de Magalhães (1480 Sabrosa, Portugal 27. aprill 1521 Mactan, Filipiinid) oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetades Hispaania lipu all püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuigi ta ei jõudnud ümbermaailmareisilt tagasi, oli ta üks esimesi, kes läbis kõik meridiaanid, sest Mactani saar, kus ta hukkus, oli Vürtsisaartest, kus ta varem oli käinud, lääne pool. Ta oli ka esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani. Andmed tema
Atlandi ookean. Kaubandusega tegeledes inimesi pani mõtlema, et miks mitte meretee kaudu. Meretee avastamine Indiasse tegi suure saavutuse, see laiendas Portugali võimu ja tõi maale uusi kaupu. Aastal 1522 Magalhães tegi esimese ümbermaailma reisi, mis näitas, et maa on kera kujuline, mitte selline, missuguseks inimesed oletasid. Järgnevalt tutvute kuulsate maadeavastajatega ja reisimeestega. Vanaaja reisimehed 1.Hanno oli Kartaago meresõitja, kes elas 5 sajandil eKr. Tema tähtis reis oli retk piki Aafrika läänerannikut. Tema reis algas kuuekümne laevaga, koos kolmekümne tuhande inimestega. Oma reisiga möödus ta Lixuse jõest, teel rajasid asulaid, asustasin saare nimega Cerne. Teel nad kohtasid metslasi, kes loopisid neid kividega ja kes takistasid neid maale minemast.Cerne Herni saarel asustas kullakaubanduse tugipunkti, mis säilis kuni 2. sajandini eKr. Avastati ühe vulkaani, mis on meile tundmatu
· 7.jaanuaril jõuti Malindi, kus kosutati nende tervist apelsinide ja muude puuviljadega. · Gama saabus Lissaboni 29.aug ja 9.sept vahemikus. · Üks inimkonna ajaloo kuulsamaid retki oli teoks saanud pisut rohkem kui kahe aastaga. · Mida Vasco da Gama saavutas? · Merereis ümber Aafrika Indiasse. · Tõestas, et on võimalik purjetada Indiasse ja tagasi. · Laevastiku neljast laevast jõudis Portugali tagasi ainult kaks. · Vähemalt kolmandik, aga võib-olla rohkem kui pooled mehed surid sel teekonnal. Cristoph Kolumbus ja tema ,,India ettevõtmine" · 3 laeva. Nina ja Pinta Palose linn võlgnes Portugali territoriaalvetesse tungimise eest 2 laeva. Kolmas laev, Santa Maria, soetati sõjaväelise organisatsiooni vahenditest. · Koostati Kolumbuse ning Fernando ja Isabeli vaheline ametlik kokkulepe, kui 7. ja 30.aprillil 1492.a
poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt. Nii karakk kui ka karavell kasutasid araablaste ladina purje, mis tegid laevad manööverdamisvõimelisemaks. Araablaste kaudu taasavastati ka vanakreeka geograafia, mis andis aimu Aafrika ja Aasia kujust. Esimese suure ekspeditsioonide laine vallandas Portugali infant Henrique Meresõitja. Atlandi ookeani avamerele purjetades avastati 1419 Madeira saared ja 1427 Assoorid, mis said mõlemad Portugali asumaadeks. Henrique Meresõitja põhiprojekt oli Aafrika lääneranniku uurimine. Sajandeid kulgesid ainsad kaubateed Lääne- Aafrika ja Vahemeremaade vahel läbi Sahara kõrbe. Neid teid kontrollisid Põhja- Aafrika islamiriigid, Portugali kauaaegsed rivaalid. Portugallased lootsid, et islamimaid õnnestub vältida, kaubeldes mere kaudu otse Lääne-Aafrikaga. Loodeti
Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks väljamõeldis kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. Vasco da Gama Vasco da Gama (1460 või 1469 24. detsember 1524 Kochi, India) oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. mail 1498. Mereteedest, mida karmi Euroopa elanikud iganes on otsinud, oli meretee Indiasse alati kõige ihaldatavam. Edukas veneetslane, kaupmees ja maadeuurija Marco Polo, kes 13. sajandil Indias käis, äratas oma juttudega eurooplastes huvi. Marco Polo teadis kirjeldada suhkruroogu, rubiine ja imelisi loomi. Araabia kaupmehed
Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898uuesti Sevillasse ja paigutati Sevilla katedraali. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksa korda. 1492. aastal Ameerikasse jõudnuna asutas Kolumbus esimese eurooplasena saarel lõppes kiiresti ja veriselt. Tema despootlik valitsemiskord varises kokku ning maadeavastaja ise lõpetas ahelates.Kolmest laevast ja 100 mehest koosneva laevastikuga alustas Kolumbus 1492. aastal oma mereretke senitundmata paikade suunas ning avastaski Kuuba ja Hispaniola. Hulljulget ekspeditsiooni rahastanud Hispaania kuningapaar lootis, et Kolumbus leiab suuri kasumeid tõotava meretee Indiasse.Esialgu arvaski Kolumbus, et meretee Indiasse on leitud. Ta jättis 39 oma meest Hispaniola saarele maha ning tõttas ise peagi Hispaaniasse, kuningale rõõmusõnumit viima. "Jumala märk," kirjutas Kolumbus oma logiraamatusse 26
inkade riigile vastupanu osutanud. Nad tegelesid põlluharimise, metallitöötlemise ja kudumisega. Guaraniid elasid rohkem ida pool. Teiste rahvaste seas olid Tapes, Chanás, Charrúas, Querandí, araukaanid ja patagoonlased. Maa keskosa indiaanlased alistati lõplikult alles 19. sajandi lõpus. Koloniaalaeg Eurooplased saabusid Argentiina piirkonda 1502 Amerigo Vespucci reisiga. Esimesena maabus Argentina alal veebruaris 1516 Hispaania meresõitja Juan Díaz de Solís, kes oli otsimas Lääne-mereteed, pärast Lõuna-Ameerika ranniku läbisõitmist. Ta leidis La Plata lahe ja sõitis sinna sisse. 1520/1521 avastas Fernão de Magalhães Magalhãesi väina. 1526 võttis Sebastiano Caboto väärismetalle otsides ette teise ekspeditsioon mööda de Solise avastatud teed ning jõudis toitu otsides La Plata lahe kaudu Uruguay ja Paraná jõeni praeguse Rosario kohale. Ta rajas Sancti Spiritu fordi, millest sai esimene koloonia
valmis minema kaugetele merereisidele. Uutele avastustele aitas kaasa ka veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast, mis tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu. Ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette. Taasavastati ka Maa kerakujulisus. Uusi maadeavastusi toetasid Portugali prints Henrique Meresõitja ja Hispaania kuningakoda. Henrique Meresõitja sai oma hüüdnime selle järgi, et organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise küll ühelgi reisil, kuid rahastas neid, koolitas meremehi ja kogus maakaarte. Hispaania kuningakoda aitas Christoph Kolumbusel avastada Ameerika. Kunigakoja toetusel varustati Kolumbuse kolm väikest, kuid kiiret laeva. Nii algasidki uued maadeavastused. Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da
c Õpetaja:Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 2 · James Cook`I eluloost lk 3 · Tahitil lk 4 · Uus-Meremaa ja Austraalia ida-rannik lk 5 · Uued katsumused lk 6 · Pikk teekond koju lk 6 · Cook`I viimased aastad lk 7 · Kasutatud allikad lk 9 Cook´i meeskonna laev 2 Sissejuhatus: James Cook oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja. James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 17681779. Cook uuris põhiliselt Vaikse ookeani saari (Hawaii, Uus- Meremaa ja paljusid teisi Polüneesia saari), Põhja-Ameerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Ta üritas avastada ka lõunamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei õnnestunud. Cook erineb enamikust tolleaegseist meresõitjaist oma väidetavalt inimlikuma iseloomu pärast. Ta ei olnud konkistadoor
Heli Sarrapik Francis Drake Francis Drake sündis 1540. aastal ja suri 1596. aastal. Inglise piraat ja meresõitja. Madruse pojana läks varakult merele, suundus 1565 Lääne-lndiasse, kus aastani 1572 osales orjakaubanduses ning röövretkedes Hispaania kolooniatesse. Sai 1577 nn kuninglikuks piraadiks (moodustas kuninganna Elizabethi heakskiidul 5 alusest laevastiku häirimaks hispaanlaste kaubandust Vaiksel ookeanil). Ise juhtis 120-tonnist Pelicani (1578 nimetas selle Magalhãesi väinas ümber Golden Hindiks), millega jätkas reisi üksinda piki Peruu ja Tšiili rannikut, röövides
pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Indiaanlaste massiline hävitamine Nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Bartolomeu Dias • Umbes 1450 arvatavasti Algarve – 29. mai 1500 Hea Lootuse neeme lähedal • Portugali meresõitja ja maadeavastaja, rüütel ning kuninglike ladude järelvaataja • Purjetas 1488. aastal esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, pidi leidma Aafrika lõunatipu ja ümber selle purjetades leidma kaubatee Aasiasse Christoph Kolumbus u 1451 Genova, Itaalia - 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania Maadeavastaja ja kaupmees Kavandas leida meretee Indiasse, lähtudes arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu
Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed otsisid kontakte Pürenee poolsaare riikidega. Hispaania ja Portugali meremehed olid aga tänu araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafiaga ja matemaatikaga ja hakkasid ka ehitama uusi kaugsõidu laevu karavelle. Portugallaste esimesed retked : · 1415. a. vallutati piraatide tugipunkt Ceuta. · 1420. aastate keskel jõuti Maderia saarele. · 1430. aastatel jõuti Assori saartele. · 1440. 1450. aastatel Rohelise Neeme saartele. · 1460. aastatel jõudsid portugallased paika, kus Aafrika rannik pöördub itta: Guinea lahte (Kullarannik). Vastutuulte ja hoovuste tõttu takerdusid otsingud cd 30 aastaks. Portugali meremeeste uurimisobjektiks oli Aafrika, kuna nad lootsid sealt leida kulda. Peale Ceuta vallutamist lootsid nad pidurdada araabia piraate, kes tegid röövretki Portugali rannikule. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique, kes sai nimeks Meresõitja.
A rge n t i i n a Sisukord Sissejuhatus Eelkoloniaalperiood Hispaania vallutus Vabadusvõitlus ja iseseisvumine Iseseisev riik ja tänapäev Ühiskond Kultuur Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Pealinn Buenos Aires Pindala 2 766 890 km² Riigikeel hispaania Rahvaarv 40 117 100 (2010) Rahvastiku tihedus 14,5 in/km² President Cristina Fernández de Kirchner Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso Ajavööndmaailmaaeg -3 Eelkoloniaalper iood Enne koloniseerimist eurooplaste poolt olid Argentina alad suhteliselt hõredalt asustatud rändrahvaste poolt. LoodeArgentinas elanud Diaguitáindiaanlased olid laienevale inkade riigile vastupanu osutanud. Nad tegelesid põlluharimise, metallitöötlemise ja kudumisega. Guaraniid elasid rohkem ida pool. Teiste rahvaste seas olid Tapes, Chanás, Charrúas, Queran
Kõige rohkem paistis neist silma Vasco da Gama. 8. juulil 1497 asus neli laeva Vasco da Gama lipu all reisi kaugesse Indiasse. Aafrika ranniku lähedal tõkestasid nende teed lakkamatud tormid. Vasco da Gama tegi julge otsuse: ta viis oma laevad Aafrika rannikust eemale. Üheksakümmend kolm päeva sõitis laevastik keset Atlandi ookeani, et tormide piirkonnast mööda pääseda. Kui portugallased taas Aafrika rannikule lähenesid, nägid nad, et see oli järsult põhja poole pöördunud. Neeme taga, mida kroonis lauda meenutav lame mägi, voogasid India ookeani rohelised lained. Pöörduti põhja suunda. Valitses kuumus, Aafrika rannad olid tühjad. Kolkunud vaadipäradest ammutasid meremehed viimseid veetilku. Madrused hakkasid surema. Lõpuks valendasid kollakatel randadel esimesed linnad. Nende elanikud olid araablased. Araabia kaupmehed uudistasid ootamatuid külalisi vaenuliku imestusega. 6
annaabi.ee 
