TOSCA 9.b • Ooperi nimi on Tosca. See on kolmes vaatuses. • Tosca on Põhja-Ameerikas enimmängitud ooperite edetabelis kaheksas. • Helilooja on Giacomo Puccini. Ta on itaalia helilooja. • Teos põhineb Victorien Sardou' draamal "La Tosca„. AJALUGU • Näidendi kirjutas Victorien Sardou. • See valmis 1887. aastal Pariisis. • Puccini nägi seda samal aastal Milanos. • Ta palus kohe osta õigused kasutada seda materjali, kuid 1893. aastal müüdi need hoopis kellelegi teisele. • Pärast mitmeid kuid teatati Puccinile, et teised ei suutnud näidendile muusikat kirjutada ning paluti tal seda teha. Puccini oli endiselt pettunud
Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokumentaalses laadis. Vastukaaluks proosale tõusis esile näitekirjandus. Näidendeid kirjutasid varem romaane kirjutanud kirjanikud (August Jakobson). Hakkas hääbuma komöödia, asemele tuli lääne impearilismi ründav satiiriline draama. Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad. Põhiteemad draamal ja proosal olid üsna sarnased. Teos pidi olema päevakohane, pidi kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis, 2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul. Tähelepanu äratas Smuuli novellikogu "Kirjad Sõgedate külast".
Gregory Solomon (Guido Kangur), kes polnud oma ametit pidanud juba aastaid. Pikkade vaidluste ja minevikus kaevamise peale jõuti lõpuks üksmeelele. Mõlemad vennad võisid korterist võtta kõik, mis nad tahtsid, kuigi ega nad eriti midagi ei soovinudki, Solomon oli saanud tagasi töö, mida ta oli igatsenud ning Victor ja Esther said endale raha. Minu jaoks oli etendus väga põnev, oli palju naljakaid kohti ja samas ka asju, mis pani mõtlema. Süžee oli draamal väga hea. Näitlejad mängisid oma osi väga hästi. Eriti tore oli Guido Kangur, kes nii mõnigi kord tekitas pisarad silma, sest ta oskas nii naljakalt ennast väljendada. Kuid maha ei jäänud ka teised näitlejad, sest ega ka tõsiseid osi pole lihtne mängida. Rahule jäin ka lava kujundusega. Algselt kui ma nägin, et kogu lava on täis väga antiikset ja ilusat kraami, mõtlesin, et see on pisut üle pakutud
Nikolai II oli Venemaa viimane keiser. Ta valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes Oktoobrirevolutsiooniga, kui tema perekond vangistati Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, seejärel viidi nad Tobolskisse ning nende viimaseks peatuspaigaks jäi Jekaterinburg. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, neli tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti maha 17. juulil 1918. aastal Jekaterinburgis. Seda traagilist lugu kujutaski K. M. Ryani draamal põhinev Kuressaare Linnateatri etendus. Arvan, et konkreetse teatritüki näitlejatöö oli suurepärane. Seda seetõttu, et tegelaskujud suutsid end läbi raske konteksti arusaadavaks teha. Etendus ei mõjunud otseselt draamana, kuna seda oli vürtsitatud mõnusate ütlemistega. O.T.M.A see on lühend Nikolai II tütarde eesnimede esitähtedest. Olga (Karin Tammaru), Tatjana (Piret Laurimaa), Maria (Maria Barabansitsikova) ja Anastassia (Karin Rask). Valvuri
Sai alguse maalikunstis(Pablo Picasso) Tähtis vorm. Tegelikkust püüti jäädvustada nii, nagu see on üless ehitatud. Luuletuse ülesehitusel jäljen. Geom. kujundeid. Esindajad : Guillaume Apollinair, Johannes Barbarus, Aleksander Suuman. Ekspressionism(ld k võimendus, ilme) Algas saksamaal kujutavas kunstis impresionismi vastandina. Kaks fasi 1) 1911-1914 oluline luule, keskne allakäigu ja surma teema 2)1914-1920(25) põhirõhk draamal, keskne upotistlik sotsiaal-poliitiline meelestatus. Iseloomustab: Vastuhakk realismile teemas ja stiilis., sünge meelestatus.Isiklik vaatepunkt enamasti millestk. Sügav. Häirit. Või tugeva agressiive emotsionaalse pingega. E. Enne sõda: *tugev elamuste väljendamine*poeet kui prohvet,katastroofi ennustaja*usk uude põlvkonda*suhe maailmaga traagil. Palju eneset.*oluline alateadvus, intuitsioon. E
armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912. a tõi Nizinski selle lavale skandaalse balletina. Dirigendi ja helilooja Pierre Boulezi sõnade järgi ilmus fauni flöödi esimestest helidest alates ,,muusikasse uus pulss". 1890. a keskel tõi Debussy ooperi ,,Pelleas ja Melisande", mis põhineb Belgia näitekirjaniku Maurice Maeterlincki sümbolistliku draamal. Tema ülimalt peenekoeline napi partituuriga muusika, mis kasutas vaikust kui ,,võib-olla ainsat võimalust muuta lausete emotsionaalsest kaalu ruumiliseks", täiendas suurepäraselt Maeterlincki näidendit, kus tegelastel näivad puuduvat harilikud tegutsemismotiivid. Kulus üheksa aastat, enne kui ,,Pelleas" jõudis lavale ning ka siis võeti see vastu mõistmatuse vaenurikkusega. Tänapäeval peetakse seda meistriteoseks.
Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokumentaalses laadis. Vastukaaluks proosale tõusis esile näitekirjandus. Näidendeid kirjutasid varem romaane kirjutanud kirjanikud (August Jakobson). Hakkas hääbuma komöödia, asemele tuli lääne impearilismi ründav satiiriline draama. Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad. Põhiteemad draamal ja proosal olid üsna sarnased. Teos pidi olema päevakohane, pidi kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis, 2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul. Tähelepanu äratas Smuuli novellikogu "Kirjad Sõgedate külast"
monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja unistab armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912. a tõi Nizinski selle lavale skandaalse balletina. Dirigendi ja helilooja Pierre Boulezi sõnade järgi ilmus fauni flöödi esimestest helidest alates ,,muusikasse uus pulss" 1890. a keskel tõi Debussy ooperi ,,Pelleas ja Melisande", mis põhineb Belgia näitekirjaniku Maurice Maeterlincki sümbolistliku draamal. Tema ülimalt peenekoeline napi partituuriga muusika, mis kasutas vaikust kui ,,võib-olla ainsat võimalust muuta 4 lausete emotsionaalsest kaalu ruumiliseks", täiendas suurepäraselt Maeterlincki näidendit, kus tegelastel näivad puuduvat harilikud tegutsemismotiivid. Kulus üheksa aastat, enne kui ,,Pelleas" jõudis lavale ning ka siis võeti see vastu mõistmatuse vaenurikkusega. Tänapäeval peetakse seda meistriteoseks.
Mõningaid pärandeid sai keskaegne draama antiigist. Alles 14. sajandil, kui ilmalik kultuur kiriku eestkostmise alt enam vabaneb, tekib komöödiateater, eriti Prantsusmaal ja Saksamaal. Prantsusmaal saab populaarseks farss (100- 300 värsi pikkune naljamäng, mis oma temaatikalt meenutab fablioosid. Teise liigina eisnesid sotiid- narrimängud, milles näitlejad kandsid narririideid. Sotiide ettekanne oli suuremas osas improvisatsioon. Avaramad võimalused olid keskajal kiriklikul draamal. Selle algeliseks eelkäijaks oli liturgilises teenistuses antifoonid- koguduse ja preestrivahelised vastaslaulud. 10. sajandil hakati jumalateenistustesse põimima pantomiimilise stseene piiblist. Neist kujune 10- 12. sajandil välja suurte kirikupühade puhul ettekantav liturgiline draama. Etendus toimus ladina keeles., näitlejateks olid vaimulikud. 11- 12. sajandil muutub näidend rahvuskeelseks, sellesse põimitakse üha enam ilmalikke elemente ja see kasvab ka ulatuses
jne. Paari liikmed on vastandlikud. 47. Mida tähendavad näidend, lavastus, etendus? Kasutage neid mõisteid korrektselt lauses. - näidend draamatekst, kirjanduslik tekst - lavastus teatrikunsti teos, sageli põhineb näidendil - etendus lavastuse üks esituskord 48. Milles ja kuidas avaldub draamatekstide suunatus teatrile? - Draama (näitekirjandus) on suunatud teatrile, mõeldud lavastamiseks. Draamal on printsiibis kaks võimalikku olemisviisi ja elukeskkonda: kirjandus- ja teatriväljal. 49. Mis on draamakirjanduse põhitunnused? Tooge näiteid, sh tekstidest, mis loetletud tunnustele täielikult ei vasta. Draama põhitunnused (peale seose teatriga): - tegevuslikkus (kr drama tegevus); Aristotelesel üks jäljendamise viis, kus jäljendatakse ,,kõiki jäljendatavaid tegevuses olevatena ning toimivatena". - dialoogilisus - lugu (narratiiv)
ning viimased ooperid "Othello" ja "Falstaff" 1893. Enamikul neist on libreto aluseks suurte näitekirjanike teosed. Tänu sellele on Verdi ooperite eriti tugevaks küljeks eredad karakterid, mida Verdi oskas luua lihtsa ja viisirikka muusikaga. "Rigoletto" on loodud Victor Hugo draama "Kuningas lõbutseb" ainetel, "Traviata" libreto algallikaks on Alexandre Dumas' noorema draama "Kameeliadaam". Ooper "Don Carlos" põhineb Schilleri samanimelisel draamal. Viimased kaks ooperit on Shakespeare'i ainelised. Algallikad "Othello" ja "Windsori lõbusad naised". Verdi kutsus oma kaasmaalasi järgima ooperis rahvuslikke traditsioone. Itaalia ooperi võlujõuks on alati olnud viisirikkus, lauluhääle valitsemine üle orkestri. «Praegu pole ühtegi märki, et meil oleks tulemas heliloojaid, kes kirjutaksid bebop'ist ja svingist mõjutamata originaalloomingut. Teisalt, kui oleks niisugune inimene, siis poleks tal
ühiskonda. Mats Traadi romaanisarja ei saa juba mahu tõttu märkamata jätta, aga sarja maht pole retseptsiooni mahuga kuidagi proportsioonis ja ilmselt on sellel siis ka põhjusi. Silmapaistvamaid kõrvalekaldujaid proosa zanrilistest tsentritest on Jaan Kaplinski. Mõttevahetus on suure kaarega mööda käinud draamast. Ebaõiglane on vaikimisi valitud nõusolek, mis loovutab draama ainuüksi teatrile ja käsitleb sellega draamateksti peamiselt suulise fenomenina. Teatriloos on draamal oma koht, aga see ei pea olema ainuke. Teistsuguseid tunnusteridu tuleb igatahes juurde luua. Rutt Hinrikus on näiteks esile toonud tekste, mis tegelevad individuaalse ja kollektiivse mäluga, samuti on ta ära märkinud korduva huvi nooruki kujunemisloo vastu TEINE LAINE Laias laastus annavad 90-ndate teisele poolele kuju kaks asjaolu: esiteks -- kümnendi alguse uued jooned võetakse pöördumatult ,,päris"-kirjandusse vastu, senised noored
"näitlejate koerustükina", kuid juba teistkordsel ettekandel jäid "maskid" ära. Lõpuks võin juurde lisada, et "Tabamata ime" publiku poolt suure soojusega vastu võeti; kiiduavaldustel ei olnud lõppu ja eesriie pidi meie põhimõtte vastu lõpul mitmel ja mitmel korral kerkima, ning ma julgen loota, et "Tabamata ime" meile veel mõnegi ilusa "majakese" teeb..." Möönan meelsasti, et minu draamal on nõrkusi. Kõige pealt: ta on liiga pikk. Alles tugeval, kuid mõistlikul kärpimisel saab tast nüüdisaja närvlik-kärsitule publikule nauditav õhtutäide. Teiseks: ta on konversatsioonitükk; teda on täiel pikkusel parem lugeda kui laval näha. Ka nõuab ta konversatsioonitükina näitlejailt, isegi kõrvaltegelasilt, ülipeent, hoolsasti stiliseeritud ja nüansseeritud tõlgitsemist kammermängu sõna intiimsemas mõttes. Ei ole siis ime, et nõrgemad või koguni
+ romantiline komponent luules näeb välja tagasipöördumisena Koidula aegadesse, luulekeel lihtsustub ja täidetakse uue ideoloogilise sisuga + klassitsistlik komponent eriti tuleb välja arhitektuuris Kui neid motiive oletada v vaadata, mis motiividest tagant järgi on räägitud, siis hirmuga seotud motiivid on kõige ilmsemad ja selgemad. Tõsised kommunistid eesotsas Smuuliga. Draama kui üldiselt läheb kõikides põhiliikidest halvemaks, siis suhteline olukord on see, et draamal läheb paremini kui proosal ja luulel. Eriti halvasti läheb proosal ja draama olukord on mingis mõttes parem. Harald Peep on oletanud, et kui proosa on kriitilises seisus, siis ka näidendid hakkavad olematuid romaane asendama. August Jakobson "Elu tsitadellis" (1946) kodanlikku apoliitilist hoiakut ründav näidend, aga kunstilises mõttes päris huvitav selle poolest, et ta on hea dramaatilise tundega läbi kirjutatud ja L. Epner on kirjandusloos öelnud, et huvitav sulam ibsenlikkust
Ta tahtis seda väga avaldada. Tsensuur ei lasknud seda läbi. ,,Maskeraad" on väga sümboolne pealkiri. Maskeraad on seltskonnaelu, see on vale. Inimesed ei ole sellises seltskonnas loomulikud, nad ei saa avaldada oma loomulikke tundeid. Kõik on üles ehitatud petmisele ja omakasupüüdmisele. See oli kirjanduslik teos, mis püüdis ära kasutada väga tähtsaid kirjandusallikaid. Tolle aja iidoliks oli Shakespeare; ,,Maskeraad" baseerub ,,Othellol", samuti draamal ,,Häda mõistuse pärast" ja ka ,,Mozartil ja Salieril" ja ,,Padaemandal". Hasartmäng on mäng saatusega, mitte ainult rahaga. Seal ei ole võimalik võita ratsionaalselt. Lermontov näitab hoopis teistmoodi kindlalt võita saab ainult petmisega. Peategelane oli oma minevikus valemängur. Ta teadis kõiki petmisvõtteid. Kui võlgade maksmiseks raha ei olnud, siis oli ainsaks väljapääsuks enesetapp.
annaabi.ee 
